Rumalad küsimused

[Tsikkelröövel]

Väike ajaloo loeng siis.
Ülikool Tartusse asutati 1632 ja sel ajal oli Tartu tähtsus Venemaa - Lääne Euroopa kaubanduses ammu alla käinud.
Pihkvasse mööda jõge ikka sai ja käidi ka, aga Pärnusse minev veetee oli muutunud liiga madalaks ja mittelaevatatavaks (no küllap ta ennegi oli pigem "paaditatav") juba 15 sajandi keskpaigaks. Sealt algas ka Tartu vaikne allakäik. Kui õigesti mäletan, oli olemas ka mingi kohustus sundimaks maismaa-kaubavoore liikuma läbi Tartu. Ning keeld võõrastel Venemaaga kaubelda, st pidid kauplema Tartu kaupmeestega, kes siis omakorda kauplesid venelastega. Riia-Pihkva maismaa kaubatee oli siis juba olemas ja üsna ilmselt Tartu võimekus sundida kaupmehi Tartut läbima, üsna piiratud. Liivi sõda tegi Tartule kaubalinnana lõplikult ära, linn vaesus oluliselt.

1. sajandil Rootsi võimu all toimus mingisugune taastumine, aga fakt on, et kaubaveo konkurentsis Venemaaga jäi Tartu kaugelt alla nii Tallinnale kui ka Narvale ja ammugi Riiale, mis kasutas nii Daugava veeteed kui ka Riia-Pihkva kiviteed. Olukorda päästis linna jaoks pigem see, et Peterburgi polnud olemas, see ala kuulus Rootsile ja suur linn Pihkva (aga ka see käis oluliselt alla peale Ivan III poolt seal toime pandud metsikuid tapatalguid Pihkva Vabariigi iseseisvuse hävitamisel) on Tartule lähedal. Samas Tallinnast veeti kaup mööda veeteed otse Novgorodi (Neeva-Laadoga-Volhov). Narva ja Tallinna vahel käis sisuliselt kaubandussõda, see ka vast Tartut veidi aitas.

Ülikool... algusest peale oli küsimus, miks ülikool just Tartusse. Konkurente oli ju päris mitu. Ühelt poolt ilmselt õnnustunud lobitöö, kindralkuberner Skytte seisis Tartu eest. Riia nõrkus oli see, et Riia oli piirilinn. Teispool Daugavat oli Poola vasall Saksimaa. Pärnu... ju hinnati liiga väikeseks. Tallinnas oli aga see lugu, et Tallinna raad oli ise ülikoolile vastu. Ja seda ka 1656 aasta järel, kui Tartu kapituleerus venelastele ning üliõpilased põgenesid Tallinna. Ka siis jäi seal ülikool asutamata just rae vastuseisu tõttu. 1690 avati see uuesti Tartus. Tartu eelis võis olla ka see, et kui Tartu kuulus Liivi sõja järel Poolale, hakkasid jesuiidid tugevalt rahva harimisega tegelema ja Liivimaa jesuiitide kolleegium ning selle juures tegutsenud gümnaasium asusid just Tartus. See gümnaasium oli mu teada kõrgeim õppeasutus Liivimaal. Poola võim Tartus lõppes 1621 (st 11 aastat enne ülikooli asutamist, st kohalikud haridushuvilised olid veel elus siis). Võin detailides eksida, aga põhimõtteliselt oli nii.