Millal on õige aeg mootorratas osta?

[jürgenR]

Tere.
Ei hakkaks siin ka mingeid reegleid ega valemeid ette andma aga oma kogemuse võin vast avaldada.
Ostmine üleülde kui selline tegevus on emotsionaalne tegevus. Eks on saanud nii müüa kui osta, nii autosid kui rattaid.
Eelnevates postitustes on ka kenasti öeldud , et kui ratas meeldib, vastav raha on olemas , siis tuleb ära osta. Pole mõtet ennast piinata , et kas ma ikka ostsin õige ja ehk oleks "ülehomme" midagi paremat saanud.
See parem/halvem selgubki alles päevi ja kuid hiljem. Eriti kasutatud kauba puhul. Eriti kui teed oma esimest ostu.

Mina ostisn oma esimese kaasaegse moootorratta Saksast, Mobile.de kaudu, ilma proovisõidu ega nägemiseta. Ostsin vist novembri lõpus aga transa organiseerimine võttis aega ja kätte sain alles jaanuari lõpus. Oli suht lumeta talv, siin bikerisgi pildid kuidas motikatega tehti jõuluvanasõitu jne.Olin ka valmis iga sekund rattale hüppama ja kohe esimest proovisõitu tegema. Paraku tuli samal nädalal kui ratas saabus lumi maha. Noh ja siis põdesin kuni märtsi lõpuni, hanged olid veel suured aga asfalt ja peatänavad juba kannatasid peale minna. Noh, hääled sisse ja arki arvele ja kohe ülevaatusele jne jne. Ja siis jälle kevadised hanged jne jne , läks veel mitu nädalat, noh ikka sinna aprilli teise poole, ennem kui pikemale tutvusringile pääsesin.
Ja ma olin oma rattaga väääääga rahul. Yamaha FJR1200, Sportlik ja võimas matkaratas.
Paraku selgus juba esimesel suvel, et seltskond kellega koos liigun, istub tshopperitel ja on "veel õnnelikumad" kui mina seal konksus jalgade ja kange kaelaga oma bike seljas järgi tikumas. Nii läksgi ratas sügisel müüki, lahti sain alles ennem uue hooaja avamist.

Jah, nüüd mitu hooaega juba tshopperil kruisinud, olen jällegi väääga rahul. Aegaajalt tuleb ka FJR-i suvi meelde ja ma ei saa ka selle kohta ühtegi halba sõna öelda, pigem väike igatsus suurema võimsuse ja kiiruse järele kripeldab vaikselt hinges.

Mis ma siis öelda tahan, meile võivad meeldida mitmed rattad ja stiilid. Et ma chopperiga sõidan ei vähenda minu huvi ja rõõmu ja lugupidamist enduuro ja krossimeeste ees, vastupidi, sügav kummardus neile. Kui tee peal bike madallennul möödub, siis hoian talle pöialt, et ta ei sõidak kiiremini kui ta silmadega näeb ja aju mõelda suudab!

Peaksid ostma ratta , mis sulle TÄNA kõige enam rõõmu ja elevust pakub. Kõik muu tuleb aja jooksul iseenesest.

Kevad ei ole enam kaugel!
Soovin kõigile palju rõõmsaid kilomeetreid!

Rein