Mootorratturite reisikirjad

[taux]

nöörid ja rehvivaht on korduvalt aidanud. nii autol kui tsiklil. ei pea ratast alt ära kakkuma .kpl nööre maksab alla 100 eegu. muidugi kõlbab ainult tubeless rehvidele.

[StreetMoto]

Näedsiis - täna suht uimane päev mul siin StreetMotos istuda olnud. Tegin terve päev uusi hinnakirju ja tervelt 1 inimene on mul päeva jooksul käinud. Tuli peale nostalgia ja otsisin üles kunagise praeguste ilmaoludega seotud reisipäeviku. Kellel ka igav, võib mu 6 aasta taguse matkajutu suviste plaanide soojenduseks läbi sirvida http://www.emmk.ee/elbrus/est/paevik/index.htm

Ja kogu muu info tolle matka osas leiab siit http://www.emmk.ee/elbrus/

[racerx]

Tublessi puhul rõhu sisse saamiseks töötab täiesti sorts benssu ja tikk. Ise proovisin järgi ja julgen soovitada.

Kas tiba täpsemalt saaks, et ei peaks väga pommi leiutama ise

[madjs]

Tublessi puhul rõhu sisse saamiseks töötab täiesti sorts benssu ja tikk. Ise proovisin järgi ja julgen soovitada.

Kas tiba täpsemalt saaks, et ei peaks väga pommi leiutama ise

Ilma lohvita rehv, ehk tubeless. Kui vaja rehv ilma õhukahurita velje peale saada siis aitab bensiin või käivitus eeter. Ise olen kasutanud eetrit, pihustad eetrit rehvi sisse ja siis süütad, lööb laksust rehvi veljele. Olen sellist asja oma rehvitöökojas korduvalt teinud ja täiesti toimib.

Siin üks suht raske juhus

Siin suht kerge juhus, selle oleks vast ka kompressoriga, st ilma tuleta peale saanud

[Tsikkelröövel]

Murmanskis pani kohalik masuudimees meil ka jeebu rehvi bensiiniga peale. Polnud enne sihukest asja näinud. Soomlane oma kummiboksis nägi ikka palju rohkem vaeva.

Mis puudutab aga seda lohvi paikamist, siis Jawa-ajastul sai nad kõik ise lapitud, täitsa kummiliimi ja kummipaigaga. Paik jäi küll alati pidama, kui ikka korralikult puhastada/karestada ja panna liimi ikka nii lapile kui lohvile ja mitte kohe kokku vajutada, vaid ikka veidi oodata, nagu kasutusjuhend ette näeb. Kord suutsin montaažil küll lohvi ise katki torgata, aga see oma tähelepanematus, mis tegelikult on elementaarse korralikkuse juures välditav.
Kaasaegsed lapid on aga suisa head. Tsikli rehv mul katki läinud (ptüi-ptüi) ei ole, aga mopeedil on need lapid töötanud 100% tõhususega.
Mina usaldan seega paikamist küll. Muidugi, jah sõltub... kui ikka ventiili juurest katki või llohv puhta sodi, siis aitab ikka vaid uus lohv. Samas venivad need nii hästi, et hädaajal käib ka originaalist üpris erineva jämedusega lohv. Jawal nt 3.15 lohv panna 3.50 rehvi sisse oli tavaline lugu - kust sa toona ikka neid 16 tolliseid rehve või lohve said, panid alla, mis vähegi sobis.

[ESTPatrick]

Tere, olen uus siin foorumis, kuigi olen paari teemat ennem ka sirvinud. tegin juba korraliku posti, kuid millegi pärast ei salvestunud see siin. Ei tea mis jama oli.

Igatahes soovitati oma lugu mul ka kirja panna, mis paraku kestab veel, kuna olen alles Hispaanias ja pole veel tagasi sõitma hakanud. Praeguseks hetkeks on kogu kilometraaž 9860km ja käib ₃₀ päev ja üksinda reisides olen kokku läbinud 25 riiki (Eesti sh), :

1. Eesti
2. Leedu
3. Läti
4. Poola
5. Tšehhi
6. Slovakkia
7. Ungari
8. Rumeenia
9. Bulgaaria
10. Türgi
11. Kreeka
12. Albaania
13. Montenegro
14. Horvaatia
15. Bosnia ja Hertsogoviina
16. Sloveenia
17. Itaalia
18. Austria
19. Saksamaa
20. Lichtenstein
21. Šveits
22. Prantsusmaa
23. Monaco
24. Andorra
25. Hispaania

MInu reisiblogi: http://priidud.blogspot.com/ (SIRVIDA Alla poole, esimeste postide nägemiseks, kel huvi)

Kogu krempel tuleb kokku ilmselt ca 15 000km ja 30 riiki ja seda ilmselt ca 40 päevaga, pole veel nii kaugele ette mõelnud.

[Hanno]

Tere, olen uus siin foorumis, kuigi olen paari teemat ennem ka sirvinud. tegin juba korraliku posti, kuid millegi pärast ei salvestunud see siin. Ei tea mis jama oli.

Igatahes soovitati oma lugu mul ka kirja panna, mis paraku kestab veel, kuna olen alles Hispaanias ja pole veel tagasi sõitma hakanud. Praeguseks hetkeks on kogu kilometraaž 9860km ja käib ₃₀ päev ja üksinda reisides olen kokku läbinud 25 riiki (Eesti sh), :
MInu reisiblogi: http://priidud.blogspot.com/ (SIRVIDA Alla poole, esimeste postide nägemiseks, kel huvi)

Kogu krempel tuleb kokku ilmselt ca 15 000km ja 30 riiki ja seda ilmselt ca 40 päevaga, pole veel nii kaugele ette mõelnud.

olen tasapisi su blogi lugenud, saingi lõpuni just parasjagu kui su reiski. Kadestamistväärt ettevõtmine ja meeldivalt rahulikult kirjutatud. Plaanin snitti võtta:). Ilmselt küll suurema pagasiga kui vaid sadulakott.

terv,
Hanno

[randel]

VÄike reisikiri meie augustikuisest sõidust põhja poole, täpsemalt siis Koola poolsaarele tekib tasapisi siia
http://www.advrider.com/forums/showthread.php?t=614915
marsruudi leiab siit
http://www.geoape.com/tracklogs/mootorr ... maale-2287

Statistiliselt läbisime 13päevaga 5000km, reisi käigus sai nii rehve lapitud, tsikleid uputatud kui pakiraame lõhutud.

[Divikas]

Igati mõnus lugemine ja väga mõnus reis suht vähekäidavasse aga just sellepärast huvitavasse kohta. Aga ärge BMW omanikud nüüd tuld võtke, kuidagi palju tuli sellise reisi kohta neid tehnilisi probleeme ette. Meenutan kohe enda viimasel reisil kukkumist jões vasakule küljele (õhuvõtt sellel küljel) kusjuures ratas oli üleni vee all. Sügavus oli mulle poole reie kõrguseni ja vool umbes nagu Pirita jões. Läks sellegipoolest esimesest matsust taas käima. Et siis mulle tundub, et mida lihtsam tehnika seda töökindlam. Vanad (enne 2000) BMW tunduvad reisikirjade järgi nagu lollikindlamad olevat.

[andre460]

VÄike reisikiri meie augustikuisest sõidust põhja poole, täpsemalt siis Koola poolsaarele tekib tasapisi siia
http://www.advrider.com/forums/showthread.php?t=614915
marsruudi leiab siit
http://www.geoape.com/tracklogs/mootorr ... maale-2287

Statistiliselt läbisime 13päevaga 5000km, reisi käigus sai nii rehve lapitud, tsikleid uputatud kui pakiraame lõhutud.

Tervitus! Kuramus, jälle üks super ,,tripp,, Ei tea, kas julgeks ka kunagi ,,lunida,, koos Teiega ,,trippida,,
aga igatahes lahe!!!

[grahv]

What does a sander on a gravel road in summer? We have no idea.

Sool seob niiskust ja seetõttu kuival ajal tolmavad kruusateed vähem. Kiirmeetodina annab soolveega kastmine püsivama tulemuse kui puhta veega kastmine. Külavahed jms rahvarohkemad kohad...

G

[Tsikkelröövel]

Algus tundus poistel kuidagi nukker, aga mida edasi, seda vingem ja mehed aina asjalikumad. Kõva sõna. Südame tegi soojaks ka see, et suuremat osa sellest tripist olen näinud. Offroad-teedel liigeldud ka samas piirkonnas, küll vana Patroli-rondiga, mitte tsikliga. See oli ka veel rauast auto, kus samamoodi töötas ainult mootor, kõik muu oli nässus... aga vähemalt puudusid sedasorti üllatused, nagu see GS tegi - rauda annab keevitada ja kuni süda tuksub, oled ikka liikvel.
Puhas rõõm oli lugeda. Edu!

[kurisookaru]

See küll eelmise aasta reis aga mis sest, ühesõnaga väike asfaltitripp Vahemere kanti.
http://kurisoomoto.com/?page_id=267

[kurisookaru]

See aasta sai käidud Rumeenias ja sealt edasi endalegi üllatusena sattusin pooljuhuslikult paariks nädalaks Sloveeniasse. Pildimaterljal siin http://kurisoomoto.com/?page_id=322

Romaniacsi pildid kah http://kurisoomoto.com/?page_id=333

[soolo]

See aasta sai käidud Rumeenias ja sealt edasi endalegi üllatusena sattusin pooljuhuslikult paariks nädalaks Sloveeniasse.

Anu teile oma veini ja tsuikat ikka pakkus? Sinnakanti tahaks veel tagasi minna, Rumeenia on tõeliselt äge maa.

[kurisookaru]

[quote="soolo"][quote="kurisookaru"]See aasta sai käidud Rumeenias ja sealt edasi endalegi üllatusena sattusin pooljuhuslikult paariks nädalaks Sloveeniasse.[/quote]
Anu teile oma veini ja tsuikat ikka pakkus? Sinnakanti tahaks veel tagasi minna, Rumeenia on tõeliselt äge maa.[/quote]

Anu ise oli kahjuks eestis aga Daniel pakkus Palincat mis maitses hää ja kitarri saatel oli väga tore õhtu. Tõsi, Rumeenia on äge ja kontrastid missugusesd- Tallinnas ei näe hobuvankrit mille peal terve suguvõsa ja selle taga milljonit maksvat maasturit tuututamas. Külad on eriti ehedad.

[Hr.Nõel]

Küsimus Divikale...
Sinu selle aasta retke albumist ühest teisest foorumist leidsin sellise foto.
http://album.ee/node/23745495/50246681
Mis rattaga on tegu ja kus kohtasid?

[Divikas]

Mis rattaga on tegu ja kus kohtasid?

Sorry Hr, Nõel, hilise reageerimise pärast. Tegemist oli ümberehitatud Moto Guzziga Inglismaalt, mis oli sooritamas ümber palli reisu. Ja kohtumiskoht Tashanta piirijaam Vene-Mongoolia piiril.

[Divikas]

Olen viimaks paar reisikirja ühe aadressi peale saanud. Olge siis leplikud kriitikaga, pole just eriline kirjamees.
http://motoreisid-motoreisid.blogspot.com/

Pildid nagu ikka http://album.ee/nael.vasar

[motoratsutaja]

Müts maha igatahes , reisikirja lugedes tundub väga võimas tripp. Lugesin jutu läbi ja kas ma sain õigesti aru, et peale amordi kinnituse purunemist sõitsid üksi edasi ? Pea 18 000 km pani mu tugevalt kukalt kratsima ... siiani ikka imestanud, kuidas tehakse 5000 km trippe just selles mõttes et kuidas jaksatakse. Kuna pole ise pikemat sõitu rattaga teinud siis mulle tundub juba 3000 km paras ulme... Mitu aastat juba mõtlen, et tahaks kuskile sõita aga finants ei ole siiani veel võimaldanud. Peaks ikka mingi valemiga kuskile poole sõitma aga nagu ma aru saan siis mööda maanteid sõita kuskile lääne poole ei vist väga põnev. põnev oeks just näha selliseid paiku, kuhu naljalt ei satu. Saksamaal autobahni ääres tanklas kohvi juues pole midagi väga imetleda. Vaatab mis aasta 2011 toob peale euro, ehk õnnestub ikka üks reisi moodi asi ka teostada. Aga väga muhe oli lugeda reisikirja igatahes

[Hr.Nõel]

Normandia
Mõnest eelmiset postist inspiratsiooni saades suutsin oma kirjatüki ära lõpetada( mis tegelikult oli 80 % valmis juba oktoobri kuus).
Ehk jõuan kunagi mingite fotodeni ka. Facebookis tegelt palju fotosid nähtaval avalikut Erkki Järvekülje kontol.

Kuna Saksa minek oli juba 101 % kindel, puhkus ka just kätte jõudnud, siis sellest tulenevelt kukkus seekordne trip siis välja sedasi. Ühesõnaga kundedele tsikleid tooma ja enda plekist pruut ka kaasa, et saksas buss ja treila maha jätta. Ja edasi juba kahel rattal.
Reisusiht Normandia oli ka juba ammu paigas. Jube tahtmine oli minna kaema neid kohtasid ja randasid kuhu liitlased 44-dal aastal oma hiiglasuure dessandi maandasid.
Buss ja treiler said kenasti pargitud Meinerzhagenisse sõbra maja ette ja reis sai alata.
Plaan oli nii, et mingil hommikul vara kohe tuld ja yhe jutiga Utah maabumis aladele välja. Kokku tuleks ca. 800 km. Köges- möges mööda kiirteid lasta. Ning siis sealt vaikselt tagasi veerema hakata. Aga no kus sa saad siis niimoodi. Eelmine õhtu sai kamraadiga tugevalt igasugu teoseid loetud. Põhiliselt muidugi humala sisulisi. Kesköö paiku läksime krõbedamatele raamatutele üle ( muideks see on Pärnakalt õpitud komme). Ja nii siis kukkuski välja, et startisin alles keskpäeva paiku. Ise tahtsin kindlasti külastada Kölni tuntud toomkirikut. Sõbra pere soovitas, et kindlasti otsigu ma ülesse kiriku juurde kuuluv varakamber. Pidavat olema ääretult huvitava ja haruldase väljapanekuga. Briljandid, pärlid, muud kalliskivid, kirikuisade rüüd ja muu säärane kammajaaa. Kiriku leidmine käis suht kähku. Aga seda aarete kambrit ei hakanudki otsima. Väga jube ja tüütav oli see kerjuste kamp kes seal peaukse juures sult almust norib. Noh kui ühele viskasid seal paar münti, siis on ju teised nigu takjad persses sul kohe. Ausalt öelda viskas üle. Kui ida poolt olid sünged pilved tõusmas( muideks idast pole meil Eestlastel kunagi head loota) ja lääne pool paistis veel ilus olevat, siis oli mu otsus tehtud. Nii kiiresti kui võimalik tsikli selga ja koksi. Nach West, nii kiiresti kui saab. Kölnist ca. 80 kilti ja algabki Belgia juba. Ette rutates võib öelda, et see vihm mis ma sain tripi alguses jäi ainukeseks sajuks.
No Belgia kiirteed vääriksid omaette teemat juba. Tegelt seal eriti polegi nagu rääkida. Neid peab kogema. Ühesõnaga-ütleme nii, et keset kiirteed võid kohata terevate servadega löökauke. Sellised 3-4 cm sügavad ja umbes 20-30 cm läbimõõduga. Üsna õõvastav muidugi tagantjärgi meenutada. Suuremalt jaolt asusid need ridade vahel. Tundub, et nagu teekatte märgistus sööks sinna kattesse neid auke. Mõne aja pärast juba õpid neid vältima. Ridade vahetusel tuleb pikalt ette vaadata. Õhtuks jõudsin otsaga Prantsusmaale. Hämardudes vaatasin ka ööbimis koha järele. Hotelli leidmine käis kiiresti. Ei tahtnud telki ülesse vedama hakata. Plaan on kiiresti sihtkohta jõuda ja seal saab telkida küllaga.
Järgmisl hommikul pärast einet kohe minema. Kuna plaan oli sõita mööda tasuta N teid, siis nägi ka seda külaelu rohkem. Küla nagu küla ikka. Selle vahega, et kõikvõimalik maapind on ülesse haritud. Nagu Poola juba. Pole jalatäit vabat maad. Ja kõik haiseb sõnniku ja muu säärase järele. Mingist momendis hakkasid teele ette jääma sõdurite kalmistud. Mõnes pidasin kinni ka, et takseerida neid. Olid väga uhked ja korralikut hooldatud. Tuli välja, et seal samas piirkonnas olid esimese ilmasõja kibedamad andmised. Nimelt Somme lahinguväli. Somme lahigus kasutati esmakordest ka tanke. Sellekohaline tahvel ja mälestumärk oli isegi olemas. Aga kuna I maailmasõda polnud mu siht, siis ma seal kaua ei peatunud. Vahepeal põikasin ka kiirteele. See prantsuse kiirtee on omaette ooper, peab mainima. Algus oli normaalne. Nagu tasuline kiirtee olema peab. Võtad kassast pileti ja kui maha keerama hakkad, siis järgmises kassas maksad läbitud maa eest. Aga mingi moment lõppes see pileti süsteem järsku ära. Ja edasi oli tükk tühja maad. Ja siis järsku keset teed kassad. Maksad korra ja jälle edasi.
Ja nii lõpuni välja. Kokkuvõtteks umbes 300 km. kiirteid läks tsikli jaoks maksma 12 euri. Täiesti normaalne tagajärg arvan ma. Väga omapärane oli mu jaoks Seine jõe silla ületus Le Havre juures. Tasuline värk loomulikult. Üritasin ka raha toppida automaati. Aga kohe oli mingi mundris kurkull kohal ja oma keeles parlevuutama . Kottigi aru ei saanud , aga võttes abiks rahvusvahelisi käemärke oli pilt selge. Nimelt toimib seal tasuta silla ületus tsiklitele. Oli uhke küll.
Mingil keskpäeval jõudsin oma reisi sihtpunkti, milleks oli St- Martin de Vareville. Seal sai pikemalt istutud ja einestatud ja plaani peetud.
Kohapealsest asjast tahaks üheselt kokku võtta mida kuulsin ja nägin. Ei hakka igat päeva eraldi kirjeldama.
Niisiis D-Day maabumisalad. Läänest-ida poole Utah, Omaha, Gold, Juno, Sword. Esimesel kahel maabusid jänkid. Gold ja Sword oli Brittide oma ja Junol maabus Kanada diviis. Igal rannal on oma ametlik keskus ja mitmeid eramuuseume veel. Omaha keskust haldab Ameeriklaste vastav valitsusele alluv organisatsioon. Juno ranna keskus on jällegi Kanada hallata. Ja samamoodi Gold keskust juhib Brittide vastav üksus.
Kes vähegi huvitub militaarajaloost, siis sellel on seal vaadata oi kui palju. Tundub , et kes kohalikest on viitsinud labidat käes hoida, sellel on olnud võimalus maa seest üüratult palju kraami välja tuua. Alates igat marki hülsidest kuni korras Sherman tankini välja. Kusagilt lugesin seal, et viimane Sherman olla merest välja toodud alles 1974 aastal.Era muuseumi on vaata et igas külas. Nii väikseid kui suurema väljapanekuga. Ekspositsioonis väga palju mannekeene. Et näidata nii liitlaste kui ka fritsude mundreid. Mannekeenid ilusti kenasti paigutatud kujuteldavale rannale askeldama. Kes kuulipilduja taga, kes demineerimas, kes ründamas. On punkreid. Nii sodiks lastuid kui ka terveid koos näiteks 280 mm.kal. relva jäänustega. Punkritest räägiks veel, et neid on seal ikka kuradima palju. Osadel inimestel toimub seal elugi koos punkritega. Mida arvata talumehest kellel keset karjamaad igavesti vinge 1m. paksuste seintega betoon kolakas.Tänapäeval toimib see hästi karjalaudana. Oli ju terve Atlandi serv kuni Belgiani välja ühtne kaitse süsteemide võrk , mida tunti ühtlase nime all- Atlandi vall.
Ehitati ta ülesse ääretult kiire aja vältel. Kokku vist 4 aastat ja paar tuhat kilomeetrit rannikut oli kaitstud.
Omaette teemat vääriks ka selline asi nagu liitlaste kummardamine. Jänkid , Britid ja Kanadalsed on Prantsuse inimeste jaoks Jumalad ise. Terve ranniku külad on lehvivaid lippe täis. Vaateaknad vastavalt täis joonistatud. A-la –taevast maandub US lagevarjur ja all ootab teda prantsuse kelner koos pitsiga. All kiri Thank you. Tjahh. Kui edasi mõtiskeda, siis oli ju tegemist vabastajtega. Ainukese vahega , et vabastajad lahkusid pärast ülesande täitmist. Meil aga jäid vabastajad pidama 50-ks. aastaks. Võib olla kummardaks me ka tiblasid kui nad oleks pärast vabastamist jeehhat tõmmanud. Mine sa tea!
Kes kinagi on sinna minemas, soovitaks soetada Normandia passi. Tegemist mingi kokku vpolditud kaardiga kus triipkood peal. Maksab ta 1 eur, aga enamustes muuseumides ja keskustes annab alet 1-3 euri. Nagu oleks tegemist mingi korduv kasutusega vautseriga.
Osadel randadel võis kohata maa alasid mis olid okastraadiga tuugalt piiratud. Ei tea mis võis olla põhjuseks. Ei taha uskuda, et siiamaani demineerimata miinipõllud. Mine sa võta kinni.
Niimoodi kiirelt möödus 5 päeva ja reis hakkas lõpupoole kiskuma. Kahju oli lahkuda sealt. Nii palju oleks tahtnud veel seal ringi vaadata. Ja seal on mida vaadata ja kogeda. Kas või Ameerika sõja memoriaal oma lõputute valgete ristide ridadega. Kas või Merville kahuri patarei punkris, kus toimub 4D seanssi elamus. Kahur tulistab su kõrval, püssirohugaasid löövad ninna. Teiselt poolt ründavad jänki rangerid lõhkelaengutega punkri ust. Kas või kämpis õhtul telki üles pannes avastad, et miks kuradi pärast vaiad ei lähe liivasesse pinnasesse sisse. Jalaga liiva kõrvale lükates avastad end betoon punkri lae pealt. Kas või õhtul külakohvikus ühes lauas istuda, siidrit trimbata kohaliku sõjaveteraniga ja tema meenutusi kuulata.

Kogu Normandia juttu lõpetaks ühe veterani, reamees Ralph Steinway sõnadega:

" Kindral Bradley ütles, et igaüks kes on dessandipäeval rannal, on kangelane.
Kangelased olid ka 29. jalaväediviisi mehed, kes üle Normandia minnes kas ellu jäid või surma said. Mehed kes vallutasid punkri Viervilles. Mehed kes hulpisid vees väljasirutatud kätega, nagu püüdnuksid nad haarata Jumala rüüst, kui ta mööda läks. Mehed kes ei loobunud. Mehed 5.Rangerite pataljonist, kes läksid uuesti võitlusse. Ma tunnen, et mul oli olla au nende seltskonnas."

Järgnes kiirelt läbi Belgia Saksa poole tagasi. Ja seal ootas mind mu buss koos kundede tsiklitega. Ja edasi koju, sest kannatamatud kliendid ootasid ju oma kaherattalisi pruute.

[randel]

Meie augustikuise Venemaa-reisi esimesed videod on valmis saanud

I osa - minek Eestist kuni Kandalakshani
http://www.youtube.com/watch?v=DRanfMX6SJs

II osa - Valge mere rannik
http://www.youtube.com/watch?v=rNXs-Uva7sI

järgmised osad on tegemisel...
PS Millise nipiga see "youtube" link peaks postituses töötama? Mul annab vaid valge kasti

[kõrtsmikumolu]

II osa - Valge mere rannikhttp://www.youtube.com/watch?v=rNXs-Uva7sI

Lahe! Selleks, et muretult lustida on vaja venemaale minna. Eestis oleks kohe paar blondrohelist platsis olnud ja Teile selgeks teinud, et tsikliga rannaliival sõitmine teeb maailma katki ja kõik armsad jänkud surevad hommepäev maha. Lisaks veel puupäästmise ministeeriumi mehed, kes teavad täpselt millise summa riigile annetamisega maailm uuesti päästetud saab.
Aga reis oli teil ikka sigalahe!

[randel]

III osa ka nüüd valmis, 200km Umbast Oktjabrskisse mööda vanu metsateid

[youtube][/youtube]

Ja huumorinurgake Juho esituses
[youtube][/youtube]

[davidsoniharald]

Venemaa reisi videod.

Lagi!
PS. Mis Antoni Bemmiga juhtus? Kütusepump? Kas ehitasite osadele ratastele vahepeal snorkli? Kas teil omavahel ka nt raadioside oli? Keegi tõsisemalt külje ka maha pani?

Peab selle TDMi ikka mingi enduuro moodi ratta vastu vahetama .

[randel]

Väntvõlli saaled, õlitus kadus ära ja nii ta kokku jooksiski. Siiani vaene mees otsib juppe ja kaalub variante.
Tõsisemaid avariisid ei olnud, niisama külje panime maha ilmselt kõik ikka paar korda.
Juho 1200GSile ehitasime lausa kaks snorklit pärast seda kui ta sügavamas lombis vee mootorisse tõmbas ja Jänx 300km õli järgi sõitis. Esimese õllepurkidest valmistatu imes mootor liistuks peale 5km, teine, mis sai tehtud 50mm kanalitoru ja priimuse (ja red bulli) abil, pidas kenasti lõpuni vastu.
Põhimure oli reisi jooksul üliaukus teed, mis BMW-de vedrustuse korralikult läbi raputas ja seeläbi ka kohvreid jms küljest kukkuma pani. Kaks esilohvi lõhkusime ka kruusateedel kivide otsas.
Raadioside oli olemas, neljal meist Kenwoodid (ja Autocomid, v.a.Jänxil), kahel Cobrad. Ülimalt kasulik vidin, ei pea iga mure kurtmiseks peatuma, samuti sai nii erinevaid metsateid üle vaadata ja teisi järgi kutsuda vajadusel, lisaks niisama möliseda.

[reine-rainer]

Tere.Tore reis tundus olevat Tohib küsida mis kaameraga kaadrid võetud on, kuidas rahule kaameraga ise jäite ja kas oli probleeme jne.

[randel]

Tohib küsida mis kaameraga kaadrid võetud on, kuidas rahule kaameraga ise jäite ja kas oli probleeme jne.

Kaameraks suht vana mini-DV formaadis Sony DCR-HC96E. Ega ta väga hästi ei sobi tegelikult, päris raske tükk teine ja veekindel ka pole, pikemalt kiivri küljes on siis kisub pea vasakule ja maantekiirusel üritab veel sõidutuul kiivrit peas ringi pöörata, kael on üsna varsti kange
See-eest pilidkvaliteet on päris ok (mitte-HD koha) ja nightshot ja muud jutud juurde, et laagris ka filmida.
Sobivamatest kiivrikaameratest on juttu siin http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=11&t=61384
Minu valik oleks täna ilmselt GoPro HD Hero kaamera, filmib HD kvaliteediga, vee- ja põrutuskindel, korralik lainurk, piisavalt väike ja kerge.

[Stinger]

Ülikõva matk midagi pole öelda, eks peab isegi oma matkadel vaikselt nuustakust kaugemale hakkama vaatama.
Rattaid oli teil päris mitmes valikus, kindlasti oli diskusiooniks milline ratas ennast paremini õigustas.
Kui väikse bemmi kotti jooksmine välja jätta siis kas arvestades lisakaalu õigustab sellisel matkal ennast raskem ja võimsam ratas või pigem kergem ja nõrgem mida on kergem raketes oludes navigeerida?
Või oli KTM see ainuõige valik

[randel]

Eks meil oli ka selle õige ratta osas täpselt sama palju arvamusi kui oli ka erinevaid rattaid.
KTM on parim valik, kui tahad offroad-lõike rehve ja pagasit hävitavas tempos läbida. Vedrustus teeb oma tööd ja ratas on piisavalt kõrge, et põhjaga mitte mööda kive kolistada. BMW (ja eriti 1200GS) siis, kui tahad mugavalt kodust kaugele jõuda. Meie sõiduolud olid ju seinast seina, päevaga 800km soome maanteid või 150km offroadi olematutel teedel, ega selleks ei olegi olemas ideaalset ratast. Mõni ratas oli parem ühes elemendis, teine teises. Üldiselt siiski, mida raskemad olud, seda kergem ratas võiks olla.
Ideaalis sobiks miski 150-170kg kaaluga ja 70-80hj, aga sellist ratast pole veel tehtud KTM LC4 on suht lähedal sellele, maanteel siiski veidi liiga hardcore.