Vaidlus seoses autodega

[Risko]

Tekkis siis ühes seltskonnas vaidlus seoses talve ja libedaga. Vastake neile küsimustele ning põhjendage.

1. Kumb jõuab kiiremini mööda sirget teed punktist A punkti B (talvel lumega). Vahemaa kuni 25m. [Esiveoline auto ja mootor ees.] Kas
   a) tagurpidi sõites?
   b) edaspidi sõites?

2. Kumb jõuab kiiremini mööda sirget teed punktist A punkti B (talvel lumega). Vahemaa kuni 25m. [Tagaveoline auto ja mootor ees.] Kas
   a) tagurpidi sõites?
   b) edaspidi sõites?

3. Suvel kuiva ilma või vihma korral, 200kW esiveoline auto, millel on mootor ees. Kumb käib kergemini (suurema tõenäosusega) tühja kohalt kiirendades?
   a) tagurpidi kiirendades
   b) edaspidi kiirendades

4. Kiirendavad kaks autot edaspidi sõites kuiva või vihmase ilmaga. Kumb auto käib kergemini (rohkem) tühja? Kas
   a) Esiveoline auto, millel on mootor ees?
   b) Tagaveoline auto, millel on mootor taga?

[Ivoonu]

1. Kumb jõuab kiiremini mööda sirget teed punktist A punkti B (talvel lumega). Vahemaa kuni 25m. [Esiveoline auto ja mootor ees.] Kas
   a) tagurpidi sõites - sest tagurpidi sõites surutakse esiots vastu maad ja seoses sellega on hõõrdetegur suurem.

1. Kumb jõuab kiiremini mööda sirget teed punktist A punkti B (talvel lumega). Vahemaa kuni 25m. [Tagaveoline auto ja mootor ees.] Kas
   b) edaspidi sõites - sama teema, mis esiveolisega tagurpidi sõites.

2. Suvel kuiva ilma või vihma korral, 200kW esiveoline auto, millel on mootor ees. Kumb käib kergemini (suurema tõenäosusega) tühja kohalt kiirendades?
   b) edaspidi kiirendades - vaata suvalist esiveolist autot kiirendamas, nina on püsti ja ratas käib usinalt all ringi, enamus kaalust jääb tagasilla kanda. Natuke paremas kaalujaotuse seisus on need autod, millel on mootor eespool esisilda (Audi).

3. Kiirendavad kaks autot edaspidi sõites kuiva või vihmase ilmaga. Kumb auto käib kergemini (rohkem) tühja? Kas
   a) Esiveoline auto, millel on mootor ees - tagaveolisel on üldjuhul mootor tagasillast ikka eespoole (see on küll pigem juba siiski keskmootoriga auto) aga ikkagi on kiirendades autol esiots kerge ja tagaots raske. Siinkohal jätame välja Fiat 12x ja Sapaka, sest neil ei ole nii palju jõudu mootoris, et pikalt rehvi suitsetada.

[Lang]

Tekkis siis ühes seltskonnas vaidlus seoses talve ja libedaga. Vastake neile küsimustele ning põhjendage. ...

Naistega läks saunas vaidlemiseks?

[Risko]

Kusjuures ei läinud . Aga varsti saab selle teema neile linkida. Kahjuks pole füüsikas nii tugev, et oskaks valemitega neile asja selgeks teha. Pean nõustuma Ivoonuga, aga mida rohkem neid vastuseid toetatakse, seda kergem on minul laduda ässad lauale

[andrias]

Peab nõustuma Ivoonu vastustega, ikka suht loogiline teema

[Burn7]

Oleneb ikka ylekandest kah. Tagurpidikäik on yldiselt palju kiirema ülekandega. Seega ei pruugi need oletused päris paika pidada.

[munaz]

Üht küsimust pole küll küsitud, aga ise küsin - ise vastan:

Kumb saab kohalt 25m kiiremi läbitud väga libeda teekatte puhul: esiveoline auto või tagaveoline auto (mootor ees).

Mulle on jäänud mulje, et siinkohal on õige vastus esiveoline. Lihtsal põhjusel: selleks, et raskuskese tahapoole nihkuks, on vaja kiirendust. Seda kiirendust aga ei õnnestu libedaga tekitada, mistõttu kiirendabki esiveoline mingist libedusest alates paremini kui tagaveoline (kuna mõlemal on raskus ees, esiveolisel raskus vedavatel ratastel, tagaveolisel on vedavatel ratastel vähe raskust).

Mul on endal tagaveoline lukuga differentsiaaliga auto ning libeda peal on kohaltsaamine suht võrdne - kindlasti mitte oluliselt parem - tavalise lahtise differentsiaaliga esiveolisega.

[Jorma]

Justjust. Kohalt saab talvel esiveolisega paremini, hangest välja samuti. Aga noh, võtke 4wd!

[Ivoonu]

Justjust. Kohalt saab talvel esiveolisega paremini, hangest välja samuti. Aga noh, võtke 4wd!

Paar äärekivi pagassis on tagavedulisel ka abiks

[Risko]

Veel arvamusi nende nelja küsimuse kohta? Idee pole mitte võrrelda esi- ja tagavedu, vaid saada aru ning seletada põhilisi füüsika reegleid. Burn7 pakutud ülekanded oletame, et on samad nii tagurpidi- kui ka edaspidikäigul. Ega edasine arutelu võrdlus esivedu vs tagavedu halba ei tee.

[bigdog]

Nii uskumatu kui see ka ei tundu- sõltub ka lumest ja selle kogusest (lumekatte paksusest). Et kas on selline soolalörtsine või hoopis külmatolmune.
Ja sõidukist- kuidas on kaal jaotatud. Mootori asetus ei näita ära auto kaalujaotust. Mida suurem % vedavale sillale langeb, seda parema haarduvuse saavutab.

[villy]

Jah tahaks just välja tuua veelkord selle asja, tagaveoline kiirendab paremini juhul kui suudetakse saavutada kiirendus mis "surub raskuse" tagasillale. St väga libedaga saab esiveoline kohalt paremini. Samuti talvel lumehanges kinni istumas näete ikka esmajärgul taguveolisi just seetõttu et mootor ei istu silla peal

Aga ise sõidan püsiva neliveoga ja kiirendab igatpidi ja igast asendist =)

[overboost]

Justjust. Kohalt saab talvel esiveolisega paremini, hangest välja samuti. Aga noh, võtke 4wd!

Paar äärekivi pagassis on tagavedulisel ka abiks

Kunagi sai siksiga jäärada sõidetud, 50kg kott liivaga pagassis.

[Artemide]

1. Suvel kuiva ilma või vihma korral, 200kW esiveoline auto, millel on mootor ees. Kumb käib kergemini (suurema tõenäosusega) tühja kohalt kiirendades?
   b) edaspidi kiirendades - vaata suvalist esiveolist autot kiirendamas, nina on püsti ja ratas käib usinalt all ringi, enamus kaalust jääb tagasilla kanda. Natuke paremas kaalujaotuse seisus on need autod, millel on mootor eespool esisilda (Audi).

Kusjuures audidel mil on mootor esisillast eespool on küll kiirenduses paremad, aga see eest muutis see juhitavuse väga halvaks. Kumba eelistada?

[tambet12]

Kiiremini kiirendab sama võimsusega autode puhul see masin, millel ratas vähem ringi käib. Ratta ringikäimine sõltub ühesuguste rehvide puhul sellest, kui suur jõud mõjub teljele. See, kui suur jõud mõjub teljele sõltub sellest, kus kohas asub autol mootor ja sellest, kui kõrgel asub auto raskuskese. Kuna üldjuhul on autodel raskuskese kõrgemal, kui rataste ja tee kokkupuutepunkt, siis kiirendades tekib pöördemoment. Pöördemoment võrdub raskuskeskme kõrguse ja maa ning rataste kokkupuutepunkti vahe - ning kiirendusest tekkivast vastasmõju korrutisest. Näiteks: Kui on tegu esiveolise autoga siis mõjutab teda suures osas kaks jõudu. Mootori massist tingitud raskusjõud surub rattaid vastu maad ning pöördemoment tõstab esiotsa üles. Olenevalt mootori kaugusest vedavast teljest, tekitab see vastu momendi ja surub tasakaalustab teist pöördemomenti. Kokkuvõtteks mida kiiremini kohapealt ära kiirendad, seda rohkem hakkab ratas ringi käima. Tagaveolise autoga vastupidi, mida kiiremini kiirendad, seda parem haakumine asfaldiga tekib. Siit ka see loogika, et lumega on esiveoline masin parem, kuna kiirendada aegalselt, seega tekkiv pöördemoment ei muuda esiotsa kergeks, seega raskus on esiteljel ja masin liigub paremini kui tagaveoline, kus teljel pole raskust(juhul, kui mootor on ees).

Sama loogika ka tsikliga. Mootor ees. Mida kiirem kiirendad,seda kergemaks esiratas läheb(sest tekib pöördemoment, mis tahab keerata kogu tsikli ümber maa ja tagaratta kokkupuutepunkt)- mida eespool tsiklil mootor on, seda kehvemini esiratas maast lahti tuleb. Pidurdad-tekib pöördemoment esiratta ja maa kokkupuutepunkti vahel, tsikkel viib massi ette...mida kauem pidurid rakendudnud on, seda rohkem massi esirattale kandunud on, seda paremini tsikkel pidurdab...kui väga intensiivselt pidurdad, tahab keerata ratta ümber esiratta telje..ehk lendad üle...samas ratta ja sinu masskese tekitab vastumomendi ning üritab ratast tagasi keerata...viid perse tahapoole..seega raskusekese liigub esiteljest kaugemale...seega moment suureneb...seega esiteljele ei liigu nii palju raskust.

[Risko]

Lõpetame siis teema nii, et on kaks isikut, kes vastavad toodud neljale küsimusele täiesti erinevalt. Kumba isiku vastused on õige(ma)d?
Isik A, kelle vastused on a), b), b) ja a) või
Isik B, kelle vastused on b), a), a) ja b) ?

[tambet12]

esimene vastus on korrektne. Lisaks tuleks arvetada libeda tingimus, kus ei toimu suures osas raskuse üle kandumist. Seega esiveoline, eesmootoriga masin on kiirem paigalt, kui tagaveoline eesimootoriga. Tagaveoline tagamootoriga vs esiveoline esimootoriga läheks arvutamiseks.

[Jan]

Tegelikult seal maailmas kus päris inimesed elavad, kes hommikuti lapsed lasteaeda viivad ja ise tööle lähevad. Ei ole sellel veoskeemil mingit olulist vahet. Ise eelistan just praeguste tingimuste tõttu pigem esiveolist. Olude sunnil (tööauto) pean siblima kahjuks tühja ka tagaveolisega.
See mis kiirendades "nina tõstmist" ja kaalu "pagassi kukkumist" puudutab, siis see on suht kahe p***ga asi. Oleneb paljugi autost ja tema veermiku ehitusest. Madalama ja jäigema masina puhul on se nina tõstmine suhteliselt minimaalne ...

Üks äärmuslikematest "masinatest" on see venelaste "siga" ma ei teagi mis margiga täpselt tegu oli, aga kiirendades kiskus see pill nina allapoole hoopis
Viimast autoks nimetada on muidugi liig. (see aparaat siis)

Üldjuhul tuleb muidugi eelkõnelejate/arvutajatega nõustuda.

[madjs]

No see kiirendamine suuresti ka juhis kinni, kui ikka liiga palju peale muljud siis head nahka ei saa, seda eriti paigaltvõtu hetkel.

[yeekim]

.....
Viimast autoks nimetada on muidugi liig. (see aparaat siis)

....

See AUTO tiris suure lumega lääne 4X4 jeepe(ma ei mõtle linnamaastureid) hangedest välja

[Risko]

Võib siis väita, et isiku A vastused on õige(ma)d.

[ping]

.....
Viimast autoks nimetada on muidugi liig. (see aparaat siis)

....

See AUTO tiris suure lumega lääne 4X4 jeepe(ma ei mõtle linnamaastureid) hangedest välja

LUAZ Sõidab ka seal kus elektroonilise kontrolliga masinate elektroonika keeldub sõitmast.

Teemasse: Lahtisel pinnasel (lumes, lörtsil) kiirendades on parema minekuga (sama rehvilaiuse korral) suurema välisläbimõõduga rehv. Tähtis on ka rehvi serva kuju. Ka samade mõõtudega talverehvidel on erinev välisläbimõõt.
Auto kaalujaotus mängib olulist rolli. VAZil sobis 50Kg liivakott taha ja 3 seeria BMW (6 rida mootoriga, 61/39%) tahtis 130Kg pagassi tagasilla kohale et lumes sõita aga 5 seeria BMW(52/48%)l polnud vaja raskust lisada.

[yeekim]

Nats OT aga leidsin sellise foorumi LUAZ'i kohta: http://luaz.forum.co.ee/forum.htm

Aga esitatud algküsimustes on mitusada muutuvat faktorit sees, seega ühest vastust olla ei saa

edu

[isakene]

.....
Viimast autoks nimetada on muidugi liig. (see aparaat siis)
....

See AUTO tiris suure lumega lääne 4X4 jeepe(ma ei mõtle linnamaastureid) hangedest välja

See auto on LuAZ 969. Oskaja mehe käes heade rehvide korral hullu läbivusega pill, kuna ta ei kaalu mitte essugi, võimsus on kaalu kohta optimaalne (loe: piisavalt väike )ning kliirens mega. Eriti tagasillal tänu megapika käiguga portaalidele. Kui venelased oleksid selle apastraadi lõpuni välja mõelnud ja kvaliteetselt teostanud, oleks tegemist ühe maailma parima läbivusega seeriatootmises autoga, idee on lihtsalt nii hullult hea. Kahjuks, nagu idanaabri puhul ikka kaks asja korraga - valmis ja p*rses...

[Risko]

Esimeses ja teises küsimuses võib tulla tõesti juurde sadu erinevaid faktoreid, aga kolmas ja neljas küsimus? Et esiveoline auto, millel mootor ees vs tagaveoline, millel mootor taga, käib kiirendades tühja rohkem esiveoline auto. Ma mõtlen just seda, et Ivoonu esimesena pakutud mõtteviisid on õiged ning nõustun ka sellega, et esimesele ja teisele küsimusele ei ole konkreetset vastust, kuna erinevaid faktoreid on liiga palju. Kas võib öelda, et kui võtta neid küsimusi lihtsustatuna ning vastata neile küsimustele näiteks Ivoonu mõtteviise kasutades, on isiku A vastused suurema tõenäosusega õige(ma)d kui isiku B omad?

[pea]

...200kW esiveoline auto...

Õnneks ei ole selliseid väga kohata.
Esisild=käru (aiakäru lükkad ka ju ees) aga see puhtalt minu arvamus ja esisilla fännid ei peaks selle peale väga närvi minema

[Risko]

See 200kW pandud rohkem sellepärast, et ei tekiks arvamust, et sellel autol pole piisavalt võimu tühja käimiseks . See esivedu vs tagavedu on rohkem teisejärguline teema, pigem tahan tõestada oma seltskonnale seda, et Ivoonu mõtteviisid on õige(ma)d ning väga lihtsalt vaadates küsimustele on isikul A eelis.

[Jan]

Meenus veel Top Geari meeste seletus esi- ja tagaveolise erinevusest.

Esiveoline läheb kurvist otse väja, sõidad vastu puud ja saad surma. Tagaveoline teeb enne spinni ja sõidab tagaotsaga puusse, saad surma. Tagaveoline on parem, siis ei näe kuidas sa surma saad!

Edit: Kareelius : // Esisild=käru (aiakäru lükkad ka ju ees) // Aiakäru on pigem ikka tagaveoline, ees veerevad rattad vedu ei oma ju

[tali]

Kõige parem haarduja on tagaveoline, millel mootor taga (taga= tagapool tagasilda). Porsche 911 näiteks. Või Sapakas või Põrnikas. Küll aga maksab selline auto lõivu juhitavuses- alajuhitav. Neliveoline sama skeemiga on peaaegu ideaalne. Kõige neutraalsema (täpseminiennustatavama) juhitavuse ja haardumise suhtega autod olid B- rühma ralliautod- pidev nelivedu (varieeruva momendijaotusega esi- ja tagasilla vahel) ning keskmootor. Kusjuures sealgi oli üks erand- Audi- mille mootor asus eespool esisilda. Aga juhitav oli ta väga hästi, võibolla tänu lühemale teljevahele.

Läks nüüd nats teemast välja ka vist

[TDM]

Mina pakuks väla vastuse variandi b;a;b;a.

Põhjendan nii!

Kui võtta esimeste küsimustel aluseks (lumes) läbivuse (kuna lumi tekitab suure veeretakistuse, siis kiiremini ja paremini liigub masin vedavad rattad eespool!
Ehk siis närib endale teed!
Libedal pinnal on sellel eelis, millel on suurem surve (mootor) veoratastel.

Sellised küsimused kummal rohkem tühja pööritab, erilist pointi pole minuarust!
Oleneb ju ka kuidas rooli ja istme vaheline tihend toimetab, ehk siis milline on eesmärk, kas burnaut, kiirendus, drift.
On ju veel veojõu kontrolliga masinad olemas ja libiseva difriga jäiga difriga jne.