Jälle SEM staator

[isakene]

Nüüd siis lõpuks nii kaugel, et esimene SEM staator on ära mähitud ja ära proovitud. Säde on ja töötab ka, ainult käivitumine on vaevaline.
Milleks siia kirjutan - kui kellelgi peaks riiulis või prügihunnikus vedelema rikkis SEM, siis äkki raatsib ta selle mulle ära anda? Postikulud maksan kinni ja mingi väikese raha võin asja eest välja ka käia. Asi on katsetamise eesmärgil, tahan teada, kuidas selliselt mähitud asi töötab ja vastu peab. Kui asi õnnestub, tahaks antud tegevust pisut laiemalt ette võtta. Samuti on teretulnud igasugused kommentaarid ja tähelepanekud SEM töö ja remondi kohta. Kuidas toimivad mujal remonditud asjad, erinevad ideed mähkimiseks ja tehnilisteks lahendusteks...
Ning äkki vedeleb kellelgi KTM või Husa kasutuskõlbmatuid karteripooli, kuhu SEM külge hakkab? Idee on nendest testimiseks rakis teha, kuhu külge staator kruvida ja elektrimootoriga pikemaks ajaks tiksuma panna. Tundub lihtsam lahendus olema, kui rakist nullist ehitama hakata.

Pisike pildirida ka tehtud tööst:

Algul näeb asi välja selline:

Vaigu seest avaneb järgmine vaade:

Käib pooli kerimine:

Valmis poolikesed:

Poolid on paigas, järgmine operatsioon on traatide ühendamine.

Peale lakivanni, vaakumkambrit ja elektriahju - valmis!

[Rat-Roy]

Minul on SEM (nuhtlus inimkonnale) täitsa olemas ja oleks nõus soovikorral loovutama, õilsate eesmärkide nimel muidugi!!

[Vint]

Säde on ja töötab ka, ainult käivitumine on vaevaline.

Järelikult pole mähis piisavalt tundlik madalatel pööretel ringi ajades, magnetite puisteväljas.
Ilmselt kasutasid suurema ristlõikega mähkimistraati, et uuesti läbi ei põleks? Selle arvelt langeb tavaliselt keerdude arv, samuti on tähtis ühtlane kerimine.
Kahjuks on teadmata mida semi loojad kasutavad, vähemalt vene-aegsetel traatidel oli kirjas ka laki temp. taluvus.

[isakene]

[ Järelikult pole mähis piisavalt tundlik madalatel pööretel ringi ajades, magnetite puisteväljas.
Ilmselt kasutasid suurema ristlõikega mähkimistraati, et uuesti läbi ei põleks? Selle arvelt langeb tavaliselt keerdude arv, samuti on tähtis ühtlane kerimine.
Kahjuks on teadmata mida semi loojad kasutavad, vähemalt vene-aegsetel traatidel oli kirjas ka laki temp. taluvus.

Kasutasin 0.008 mm suuremat läbilõiget, aga keerdude arv selle all ei kannatanud. Ausalt öelda sai isegi 7% rohkem, kuna täpne keerdude arv selgus hiljem, kui mähised juba valmis. Keegi oli vaeva näinud, mähiselaki lahti leotanud ja keerud täpselt üle lugenud, mina kasutasin läbilõike makrovõttelt laius x kõrgus lugemist ja korrutasin saadud tulemuse. Kerimise ühtlusega on probleeme, näpu vahel tuhandeid keerde imepeent traati üksteise kõrvale ei ole just lihtne.
Ega sedagi täpselt tea, kui korras tsikkel on, säde on igatahes käimalöömisel juba madalatel pööretel korralik. Plaanis on veel paar tükki väikeste erinevustega teha ja siis katsetada ja mõõta. Võibolla õnnestub omale vahepeal korralik oss ka hankida, siis saab täpse pildi mis toimub.
Inglise kerijate jutu järgi pidigi SEMi probleem olema just traadi kehvas kvaliteedis. Nemad kasutavat paremat. Võibolla, aga see sodi, millega nad mähise uuesti kinni valavad on küll alla igasugust arvestust, ma olen vähemalt kolmest kohast kuulnud, kuidas nende sodi on sulama või tükke andma hakanud, need on rootori ja staatori vahele läinud ja mähised uuesti ära lõhkunud.

[Vint]

Muide kasutatud, vene-aegse analoog ossi saab umbes tuhande eest kätte. Enda oma soetatud Tartust tiigi 1. (ühe kiirega analoog) Siiani toimib tõrgetetta. Põhiline, et sisendile overkilli ei tee liigpingega.
Jõudu!

[isakene]

Nuh, üks algeline kahe sisendiga USB oss on mul endal ka olemas. Aga siiani pole talle kõrgepinge probe seeditava hinnaga leidnud ja hetkel enam ei otsi ka, plaanis on üks pisut parem riistapuu. Kolme kiirega samaaegselt ehk pickup, charge ja kõrgepinge korraga ekraanil peaks asjast tunduvalt parema pildi saama.

[ping]

Hea asja nimel saaksin mõõtmiseks laenata kahekiirelise analoogossi.
Aga vist mähise tühijooksupinge suurusrst tähtsam on et kui kõrge pingeni suudab nelja impulsiga kondeka laadida?

[isakene]

Tänud pakkumast, panen kõik selle kõrva taha. Aga katsetuseks on siiski kõigepealt toormaterjali ehk mõned staatorid vaja, saab valmis teha ja tulemusi võrrelda. Üks pakkumine juba tuli, saaks veel mõne, võiks käe kerimiseks sooja panna juba.
Kui sa mähiseteoorias kõva käsi oled, siis äkki oskad öelda, millest võrdsete keerdude arvu korral pooli tööomadused kõige rohkem sõltuvad?

[ping]

Kas poolide algused ja lõpud said õieti? (kerimise suund.)
Ma millegipärast arvan, et see on neljase komplekti poolidel erinev.
Ja anduri pooli mähkimise (ühendamise) suunast sõltub süütemoment.

Kõrgepinge 30KV proovik on osta suht kallis asi, lihtsam on see ise teha.

[isakene]

Kerimise suund võib olla küll see, millega pange panin. Ühendusskeem sai õieti, aga tol hetkel ei tulnud pähe kõikide poolide suundasid kontrollida, võtsin vaid ühe pealt suuna.
Sel staatoril, mida mähkisin jäi pickup coil puutumata. Oli terve ja ma ei hakanud teda niisama lahti kiskuma.

[Vint]

Kui sa mähiseteoorias kõva käsi oled, siis äkki oskad öelda, millest võrdsete keerdude arvu korral pooli tööomadused kõige rohkem sõltuvad?

Pean ennast lihtsalt asja-armastajaks, muidu näperdajaks.
Pidasid mu esimest postitust ilmselt silmas?
Esimene, - ja peamine põhjus on ruumi kokkuhoid kerimisel. Vastassuunaliselt indutseeritud elektromotoorjõud tekib nii või teisiti, sealt tulenev kadu on aga on suht minimaalne kuna genekast tulevat pinge tippu pole eesmärgiks püüda.
Pingestabilisaator teeb vajaliku töö ju.
Ping'i tähelepanek on samuti hea.

[isakene]

Ruumipuudust õnneks ei tekkinud, jäi pisut ülegi. Esimene katse oli 0.03 mm originaalist jämedama traadiga, kuna soovitavat mõõtu Eesti Vabariigis saada ei olnudki. See tõesti poolile ei mahtunud. 0,01 (kui täpne olla, siis 0,008 mm ) jämedam mahtus aga kenasti ja ehk peab ka paremini vastu.

Ja äkki seletate kahe peale teoreetiliselt lahti ka, mille poolest erineva suunaga keritud poolid paremini või halvemini töötavad? Ning mis oleks erinevused nelja jadas pooli puhul näiteks VPVP, PVPV ja VPPV (V=vastupäeva, P=päripäeva) kerimisskeemi puhul? Kas rootori erinev pöörlemissuund (vasaku või parema poole staator) ka mingil moel kerimisskeemis avaldub?

[ping]

Fotol pooli lahtivõtmisest on näha dioodi. Kas neid on seal rohkem? Kuhu see on ühendatud?
Kuidas mõõtsid traadi läbimõõtu?
Traati on nii ühe- kui kahekordse (lakk)isolatsiooni kihiga ja mõõdud antakse erinevalt. ( Mõni aeg tagasi oli ju ka kohalikul kaablitootjal jama et kasutatakse peenemat vasktraati kui etiketil märgitud. MOTT. seaduseauk.)
Võlli pöörlemissuund ei mängi rolli. Mähise kerimise suund ja südamikus tekitatava magnetvälja suund peavad ühtima. Kuna sel on neli südamikku ja nendes erinevate suundadega magnetvood siis peaks olema PVPV ühendus skeem. Sellel pole mitte terve rootori ring magnetiga vaid ainult mingi sektor.
Puista (toidukiesse mähitud) rootorile raualaastu siis peaks magnetjõujooned nähtavale tulema.

[isakene]

See ei peaks olema diood vaid stabikas ja ta lükkab pinge mingi tasemeni tõusmisel ühe pooli ahelast maha. Inglaste electrexworldi tehtud staatoril on see asi puudu ja olevat olnud juhuseid, kus liigpinge teeb CDI-le liiga.
Originaaltraadi läbimõõdu leidsin netist ja uue traadi tellisin jämedama, kusagil oli inf, et see läbimõõt mahub ära.

Millepärast pöörlemissuuna kohta küsisin- olevat mingi teistpidi pöörlemisega versioon, mis olevat erinev. Võibolla et see jutt on ka mähkijapoolne reklaam, et end tähtsamaks teha. Katsetasin, KTM LC4 ja EXC on erinevasuunalised, üks hakkas teise peal tööle küll...

[kalha]

Kulle isake mul on üks asi mida tahad?(staator)
helista 5108508

[kurikristjan]

Kas keegi veel neid staatoreid elule äratab? Sooviks kontakti. Võib ka töötavat asja pakkuda, ratas on Husaberg.

[isakene]

Kas keegi veel neid staatoreid elule äratab? Sooviks kontakti. Võib ka töötavat asja pakkuda, ratas on Husaberg.

Lõpuks läksin kergema vastupanu teed. Kuna mingil hetkel oli ka CDI ära surnud, tellisin Saksamaalt süütemängu aftermarket täiskomplekti, kõik kokku natuke odavam kui SEM või electrexworldi paljas mähis. Tellivad sakslased neid Tšehhist, ilmselt privaattellimus, otse tootja käest ei olnud näha et tellida saaks. Privaatselt tootjaga ei suhelnud. EXC peal hakkas tööle, aga siiani on asi ainult garaažikatsetuse tasemel. Väljamaa foorumid üldiselt kiidavad. Niipalju, et paigaldamisega on originaaljupiga võrreldes pisut rohkem tegemist, kuna rootoril puudub kiilusoon ning õige süütemomendi määramiseks on vaja väikesed mõõtmised teha.

Kui see variant huvitab, võin üritada sakslaste kontaktid üles leida.

[kurikristjan]

Mis hinnaskaala aftermarket jupil on?

[isakene]

Kogu süütemängu komplekt (rootor, staator, CDI, regulaator) jäi €300 suurusjärku.

[kurikristjan]

Omandasin siis selle iseloomuga Bergi ja tõin oma valdustesse. Niisiis sümptomid olid sellised, et isegi kui vändast ratas ei käivitunud, läks sikutades käima ja siis vahepeal vändast ka. Sai kahtlustatud, et ehk lihtsalt vilets kontakt kuskil.
Aga kui viimaks vedades korraks läks, välja suri ja enam ei läinud üldse, viskasin mähisele multimeetri järgi ning punase ja musta vahel kontakt puudub. Selge, mähis lõppenud. Kaane alt paistis juba Electrexi mähis, rootor oli punaselt juhtmelt isolatsiooni veidi maha hõõrunud ja lühise võimalus oli olemas, kuid selle kõrvaldamine ei andnud oodatud tulemust.
Mõtlen nüüd, mida teha, see Electrex iseenesest lahtisem ja mähkimine seega lihtsam kui SEM-il, aga kas on mõtet jännata...