avalik pöördumine

[Maida]

No nii...
Valimisteni on jäänud vaid mõned päevad, vastupidiselt poliitikale ei huvita motosport eriti kedagi, paar lehekülge foorumis ja valmis.
Föderatsioonis oli kodurahu kuni sügiseni, toimusid võistlused, avaldati igasuguseid dokumente, hobikross oli lindpriiks kuulutatud (nagu seda poleks olemaski), ka aastakonverents sai teoks, tundus, et kõik laabub ludinal järgmise hooaja alguseni.
Siis äkki...koosolekud Türil ja Tallinnas, jutud kellegi mahavõtmisest ja väljavahetamisest, tulemuseks Heino Aavasalu enesetaandamine ja Toivo Asmeri kandidatuur EMF-i nõukogu presidendi kohale.
Millest järsku siis selline muutus?
Kas Heinol viskas "kopa ette" ja loobus ise või keegi avaldas survet, pandi ta "tanki"? Jätame selle ajavõtusüsteemi kõrvale, oli sellega nagu oli (H. Aavasalu ei kuulu OÜ Veskisilla omanikeringi...), süsteem oli vajalik ja toimib siiamaani tõrgeteta, ilmselt amortisatsioonini. Selle "läbisurumine" jääb aga "toitumisahelas" tunduvalt kõrgemal olevate tegelaste pädevusse. Võta või jäta, Aavasalu oli tegija kohalikus motospordis aegu enne seda kui mõne praeguse krossisõitja isa ilmavalgust nägi! Statuudi järgi küll viimati krossikomisjoni boss, aga kes tegelikult neid "niite" seal komisjonis tõmbas...
Nagu aru võib saada, on hr Asmer hetkel üks ja vist ka ainuke tõsiseltvõetav kandidaat EMF-i nõukogu presidendi kohale. Praegu on M. Heinsar - küsimus, kui paljud motomehed seda meest üldse näinud on ja teavad, kuidas ta välja näeb? Milline oli nii tema kui ka ülejäänud EMF-i nõukogu panus motospordi arengusse nende valimisest alates?
Kui mälu ei peta, siis umbes kümmekond aastat tagasi kihas kogu motoseltskond samuti EMF-i juhtkonna tegevuse-tegevusetuse teemal, paljud polnud rahul - rahaasjad segased, ala populaarsus olematu, võistluste korraldamisega ei saadud hakkama, motosportlasi ei toetatud piisavalt jne jne jne (umbes nagu praegu), alternatiivset krossiliigat ei tekkinud (küll aga mingi uus motoliit, mis sellest sai?), aga kelgu- ja jetimehed vist juba olid "lahutanud"??? President oli siis Alvar Jaamu ja juhatuse esimees Juhan Kunts, nemad oli vaja kohe maha võtta, pandi uued mehed pukki, peasekretäriks A. Mälk, pärast V. Biene ja nüüd on tulemus ikkagi sama!
Kas kohalikku motosporti juhib föderatsiooni president või peasekretär, kes mille eest vastutab? Kas tiitlieid võib võrdsustada riigi juhtimisega: president - esindav funktsioon, peasekretär (peaminister) tegelikku võimu (ja raha) omav funktsioon?
Millised muutused oleksid kohalikul tasandil võistlevale motosportlasele (neid on valdav enamus)?
Uue presidendikandidaadi valimisplatvormist kõige reaalsem ja täidetavam on punkt nr 19 - EMF-i juhtorganite liikmed on EMF-i egiidi all toimuvatel võistlustel esindatud EMF-i sümboolikaga varustatud riietuses. Ülejäänud punktid on enam-vähem samas kontekstis olnud juba aastaid ka eelmise nõukogu koosolekute protokollides (meenutavad väga kunagisi NLKP kongresside hüüdlauseid), ilmselt pole need teoks saanud kui jätkuvalt päevakorras.
Koosolekud Türil ja Tallinnas toimusid EMF-i initsiatiivil, usaldusväärset ja põhjalikku informatsiooni seal arutletud teemadest pole avaldatud ei EMF-i kodulehel ega ka kusagil mujal, on see mingi saladus või?
Bikeri foorumis on alati paari kuu jooksul motospordi teemal rohkem infot kui ametliku alaliidu kodulehel aegade algusest kokku, on see normaalne?
Koosolekul ja valimistel osalevad ehk paar-kolmkümmend "hääleõiguslikku" motoklubi esindajat ega nemad siis võistlemas käi! Motosporti ja raha liigutavad umbes tuhatkond motosportlast (paljud ei kohtu klubi esindajaga peale litsenti saamist, kui sedagi), kuni praeguse ajani on enamikule klubi vajalik vaid litsentsi saamiseks (miks see peakski hetkel teisiti olema), info edastamine peaks siiski olema föderatsiooni ülesanne.
Kas rohkem soovijaid (kandidaate) peale Asmeri polegi?