TSIKKEL TALVETEMPERATUURIS?
-
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Re: TSIKKEL TALVETEMPERATUURIS?
Viletsamini aurustuv bensiin ka põleb sitemini.
Peamine asi selle stabilisaatori juures on siiski see, et ta väldib bensiini riknemist - vaikude teket, mis kipub kinni kittima karburaatorid ja muud "kitsaskohad". Ja peseb juba olemasolevat vaiku ja muud paska maha.
Kui paagis on mingigi normaalne kogus bensiini, siis seal küll selle mõne kuu jooksul mingit vaigustumise probleemi ei teki ja ei rikne see bensiin seal kah tühjagi. Mis te arvate, et see bensiin, mis te tanklas tangite, värskem on või?? Omaette teema on kondens ja seda aitab täis paak küll vältida. Kui ikkagi vett paaki kogunenud, aitab sorts piiritust - see koguneb samma, kus vesi, st paagi põhja ja seguneb veega, muutes selle "põlevaks" (ja mittekülmuvaks - st töötab ka miinustemperatuuridel).
Karburaatorites on probleem siiski võimalik, sest kui sealt bensiin ära aurab (ehkki, kui kõik on tihe, siis tühjagi ta sealt aurab) või ka osa sellest aurab, siis vaigud ja muu sete jääb maha. Vaigustumine on muidugi ka asi, mida selle mõne kuu jooksul juhtub minimaalselt - see pigem aastate pikkuse vaeghoolduse või mitmeaastase seismise probleem.
Pigem ongi probleem hoopis sete ja SEE tuleb vähemalt osalt küll välja, kui bensiin karpadest talveks välja lasta.
Ise olen vahel lasknud karpa tühjaks, vahel ka mitte - kevadel pole vahet olnud, käima läheb ikka nagu lörtsti, ehkki ratas 23 aastat vana. Sel kevadel ei laadinud isegi akut enne käivitust, kusjuures.
Ise olen hoopis ca üle aasta, kui mingi suurem näppimine ees, võtnud karpade rea ka maha, kui ratas niigi lahti võetud, ja puhastanud nad korralikult ära. Aga töötavate sõlmede lahtivõtmist lihtsalt profülaktikaks ma küll väldin - üle vaatan, kui mingil muul põhjusel niikuinii lahti võtta tuleb. Nagu venelane ütleb, ära sega masinal töötada.
Konserveerimine - kasutan sedasama aerosooli, mis mõeldud ka elektriseadmete kaitseks. See tõrjub niiskust ja sellest õhukesest kilest on ühe talve üleelamiseks küll ja veel. Ega masin pea paksult õline olema. Rooste hakkab samuti tekkima eelkõige niiskuse kontsentratsioonipunktides, mis tegelikult kattuvad ka vigastuspunktidega. Nendeks on igasugused konarused, tolmuterad etc, aga ka määre koguneb nendesse samadesse punktidesse, nagu niiskuski. Põhjuseks siis muidugi pindpinevus (koolifüüsika!). Sile ja puhas pind ei roosteta ja kui see tundub kuiv - mis siis - konarustes on määre ikkagi sees.
Üks kogemus mõtlemiseks vanade põllutööriistadega. Terasest hobu-looreha on seisnud aastaringi väljas nüüdseks juba 80 aastat. On korras ja ei roosteta. Pane sama asi sara alla, kus ikka heinatolmu ja vahel ka heina peale vajub - paari aastaga nagu rebane! Niiskus üksi eriti roostetama ei panegi. Aga iisegi õrn niiskus, aga koos tolmuga - see on õige segu!
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.