Mis rattad lagunevad kõige enam?

[Tsikkelröövel]

No nii ongi, et rohkem häda tundsid ilmselt uue Jawa mehed. Vana Jawa mootor oli nii lahja, et ei suutnud seda käigukasti eriti lõhkuda. Uus oli ägedam ja küllap siis ka rohkem peale keerati. Ka oli uus Jawa jäigem, kannatas rohkem maastikku ja väänutamist - eks siis sedagi ekspluateeriti rohkem.

Veel: ma ju ütlesin, et selle 100 000 (tegelikult rohkem) läbisõidu sisse mahub ka kolvigrupi vahetus, 2 korda vända otsalaagrid, 1 kord kesklaager, kaks kahvlit + iga lahtivõtmise juures kokku pannes ka lõtkude reguleerimised jne, st üsna kvaliteetne remont oma aja kohta) ja lõpuks oli mootor ikkagi lõpuni kohvi. Samas, mootori pooled olid korras, mis kohviks sõidetud Jawa mootoritel sugugi tavaline ei ole. See on normaalse hoolduse tegelik hind. Väljas talvitanud see ratas ei ole. Sõidetud on normaalselt, st viimast, gaas põhjas, pole kunagi võetud, aga alla lubatud kiiruse pole ka kunagi sõitnud ega kellelegi jalgu jäädud. See mu oma ratas, ma ju ikka tean, mis ma ta'ga tegin, seega pole vaja arvata. Käidud matkadel Venemaal ja baltikumis ja kuni ma sõitsin, oli see mulle siiski igapäevane tarbeese.
Vana Jawa on ka nii kuradi pehme ratas, et kusagile maastikule sellega asja pole (proovisin korra kulbilohus, sõber oli uue Jawaga, no ma ei pääsenud haisulegi, kogu aeg peksis põhja) - seega sõidetud enamasti ikka teedel. Kruus oli toona muidugi elementaarne.
Ketikaitse kaitseks võtan küll sõna, no mina määrisin ketti kord aastas, rohkem polnud vaja. Ja ketid kestsid. Mis puudutab kettide katkemist, siis mina pole sellist asja üle elanud. Ja tegelikult arvan ka, et kui midagi sellist peakski juhtuma, näeb süüdlast peeglis - ise oled midagi valesti teinud siis. Kas ketilukk vale pidi peal või luku sulgur fikseerimata või žiletiks kulunud. KAS SELLE PURUNEMINE ON SIIS KA RATTA SÜÜ?

Igal juhul, värske mootoriga Jawaga mingi 30 000 probleemideta läbida pole üldse mingi küsimus, isegi puuduliku hooldusega. Sealt edasi hakkab häirima kolvisilma loksumine, aga tänavasõitu sõita võid selliste häälitsevate kolbidega tegeliku mureta kilomeetrit 10 000 veel vabalt - siis on niikuinii aeg silindrid üle puurida. Minu viimane läbisõit venis nii äärmuslikult pikaks ja äärmusliku kulumiseni, kuna Eesti Vabariigi sünni aegadel ei olnud juppe võtta mitte kusagilt. Ka kepsu alumiste laagrite mõõdukas kulumine ei ole ohtlik tänavasõidul.
Ja pole mõtet neid kahetaktilisi praeguste neljataktilistega võrrelda - sellise mootori ressurss lihtsalt ON väiksem.
Mina kavatsen igal juhul lähimad 30 000 ainult sõita ja õli vahetada. + paratamatud reguleeringud (eelkõige süüde kord aastas). Olen seda ennegi teinud, tahate, uskuge, tahate, ärge uskuge.