K: kes süngiks karpad

[ibra]

Noh kui sõna sõnalt, siis mõõtmise ajal oleks vajalik ka gaasi põhjas hoida, saab täpsema tulemuse.Diislel mootoriga pole oluline, aga vaevalt Eestis selliseid motikaid eriti liigub.

Tere. Ütleks ka sõna sekka selle kompressiooni mõõtmise kohapealt.Pole seal vaja mingit gaasi põhjas hoida.Lihtsalt kõik küünlad maha ja mõõtmine käib külma mootoriga ning erinevus ei tohi olla üle ühe atm.

[Jussike]

Tavaliselt mõõdetakse kui mootor ei käi ühtlaselt jne. Aga kui põhjus ongi süngis ja siis mõõta
surveid rutskat keeramatta on tulemus ebatäpne.

Päikest.

[ibra]

Surve mõõtmisel silindris pole eriti tähtis selle näidu täpsus vaid et need näidud oleksid kõigis silindrites võimalikult ligilähedased.Rutska ei puutu asjasse ja sünkroonsus surveid ei mõjuta.

[hotsepp]

Surve mõõtmisel silindris pole eriti tähtis selle näidu täpsus vaid et need näidud oleksid kõigis silindrites võimalikult ligilähedased.Rutska ei puutu asjasse ja sünkroonsus surveid ei mõjuta.

Loodan, et tead millest räägid, sest ära pane pahaks, kuid kahjuks see nii ei ole. Selles, et saada optimaalset ülevaadet mootorist pead sa mõõtma sooja mootoriga, avatud siibritega. Kui mõõtmisi tehakse suletud siibritega siis saadakse näidud mis on mõjutataud siibrite enda asenditest ehk sünkroniseerimise tasemest. Kui ei usu siis keera nimelt siibrid (lõõrid)erinevatesse asenditesse ja saadki silindrites suured erinevused, selleks, et seda vältida peabki olema avatud lõõrid. OK, ega ma ei hakka detailidese laskuma, eks igal ühel vaba valik teha nii kuidas ise heaks soovib. Kuid kui keegi ahab minu sõnadele ka kinnitust siis tsiteerin Suzu DL1000 hoolduse ja remondi raamatut:

• have the engine warmed up by idling before testing
• keep the throttle grip in full-open position

[grahv]

Rutska ei puutu asjasse ja sünkroonsus surveid ei mõjuta.

Hehh, sulle võiks siis vabalt korras mootori pähe müüa vana suitseva miljoni sõitnud disla, mis "londita" ja tõmbamata käima ei lähe?

Sa tead poolt tõde - näidud peavad tõesti olema võimalikult võrdsed, AGA nad peavad olema ka teatud näidust paremad. Ka ilma rõngasteta mootoril võivad näidud võrdsed olla kuid käima ikka ei saa sest kompressioon praktiliselt puudub. Ja õigeid näite ei saa muidu kui sisselaskes ei takistata õhu vaba liikumist - pole ju midagi kokku pressida kui kolvi poolt summutisse lükatu asemele midagi juurde ei tule. Iseasi kui tootja ongi ette näinud mõõtmise mingil teisel meetodil, aga siis on ka nõutud tulemused vastavad.

G

[ibra]

Oled sa mõneriistapuu ostmisel silindri surveid mõõtnud et sa nii tark oled? Seda et kompressioon peab teatud näidu välja andma teab iga poisike.Aga see täpsuse jutt on jama .Ka tehaset tulevatel mootoritel pole kompressioon täpselt sama on ikka teatud kõikumine ja see ei oma tähtsust.Silindrite rõhu erinevus 1at. on päris suur lubatud kõikumine ,mis on kirjanduses lubatud aga tegelikus elus olenevalt mootorist võib see olla suurem ja mitte midagi ei juhtu.Võid oma tsiklil mõõta avatud siibriga ja suletud siibriga kompressiooni ja ma olen kindel et sa saad sama tulemuse.Üks asi on raamatust näpuga järge ajada ja targutada aga praktikas on asi tegelikult midagi muud.Mina räägin oma praktikast,sina räägid seda ,mida sa oled pähe tuupinud.Kõike head.

[hotsepp]

Siinkohal ei viitsi eriti enam midagi tõestama hakata, igaüks nopib varasemast tekstist tarkuseterad välja ning oskab edaspidi mõõta õigest, kas siis tehase inseneride soovitust järgides või siis kodukootud asjaarmastajate näpunäiteid arvestades. Õnneks elame VABAL maal.
Kui arvad, et olen vitriini tagant (mõõteriista) kiibitseja siis . PÜHIME koos

[davidsoniharald]

Ärge seda ibrat tähele pange, ta on just äsja kolinud maasturifoorumist (kus paistab ka silma oma üleoleva mölaga) siia ja arvab, et on tsiklimaailmas ulmetark. Järjekordne a'la p*** või midagi sellist. Tartus vist jälle lahtiste uste päevad mingis asutuses .

Aga teemasse ka: kas antud tsiklil, millel karpade sünkimise probleem, on äkki midagi sarnast, nagu on Yamu YICS? Ehk siis vaakumid karburaatoritel omavahel ühendatud, ühtlustamaks tühikäiku?

[piloot]

Tere. Ütleks ka sõna sekka selle kompressiooni mõõtmise kohapealt.Pole seal vaja mingit gaasi põhjas hoida.Lihtsalt kõik küünlad maha ja mõõtmine käib külma mootoriga.

aina paremaks läheb aga pole vist mõtet vaielda, huvitav mis pärl järgmiseks tuleb...

[ibra]

Need, kes kõige rohkem sõimavad teisi, on ise suurimad rullnokad ja saamatuimad sõitjad...

[zx12r]

Need, kes kõige rohkem sõimavad teisi, on ise suurimad rullnokad ja saamatuimad sõitjad...

Ehk seletad lahti, mida sellega mõtled? Kas ühesõnaga need, kes rullnokkasid ja saamatuid sõitjaid taunivad/sõimavad (nagu näiteks korrakaitsjad või tavalised rahuliku sõiduviisiga sõitjad, kes roolis olles omaette juhipingil olles sajatusi saadavad nende suunal kes üle topeltjoone möödasõitu teevad jne) on tegelikult ise rullnokad? Kus su mõistuseraas ometi on?

[kont]

Noo nii järgmine pärl
Kompresiooni mõõtmisel ei ole vahet kas karpa siibrid on avatud või kergelt suletud (tühikäigu asend)
lihtsalt avatud asendis tuleb natuke vähem starterit anda,et kolb suudab oma töörõhu saavutada
mida rõngad suudavad silindris hoida. Külma ja sooja mootoriga saad erinevad rõhud . Sooja mootoriga
peaks saama natuke parema tulemuse

[ibra]

Need, kes kõige rohkem sõimavad teisi, on ise suurimad rullnokad ja saamatuimad sõitjad...

Ehk seletad lahti, mida sellega mõtled? Kas ühesõnaga need, kes rullnokkasid ja saamatuid sõitjaid taunivad/sõimavad (nagu näiteks korrakaitsjad või tavalised rahuliku sõiduviisiga sõitjad, kes roolis olles omaette juhipingil olles sajatusi saadavad nende suunal kes üle topeltjoone möödasõitu teevad jne) on tegelikult ise rullnokad? Kus su mõistuseraas ometi on?

See on kasutaja davidsoniharald joonealune lause ,kelle postitus on küllaltki mõtlemapanev.

[ibra]

Noo nii järgmine pärl
Kompresiooni mõõtmisel ei ole vahet kas karpa siibrid on avatud või kergelt suletud (tühikäigu asend)
lihtsalt avatud asendis tuleb natuke vähem starterit anda,et kolb suudab oma töörõhu saavutada
mida rõngad suudavad silindris hoida. Külma ja sooja mootoriga saad erinevad rõhud . Sooja mootoriga
peaks saama natuke parema tulemuse

Ma olen sinu väitega täiesti nõus.

[Jussike]

Vale vastus, kui ei tea võiks vähemalt eelnevalt uurida.
Need asjad ei käi kuulduste tasandil.

Päikest

[Ercki]

Ütlen üht, rulli peab ikka natuke peale keerama, muidu ei taha see seier tõusta eriti, järgi proovitud asi, ja kuskil service manualis räägiti sama juttu.

[AutomatiC]

teema suht vaidlemiseks läind, äkki keegi saab siis laenata sümboolse tasu eest sünkimis aparaati?

[Piipz]

ma välja ei laena, kuid võid siin ise teha... tõmban tumesinist L&M suitsu (vihje)

[ints0000]

Kui juba sünkimise aparaadi ehitamiseks läheb, siis küsiks kust saab tolle jaoks rõhuregulaatoreid? Mul on "fixus"-st ostetud manomeetrid, aga nende osutid värisevad jubedalt tühikäigul Viimati sain asja ilusti näitama, kui voolikud kahekorra vajutasin, nii et natuke ikka läbi ka lasi. Kahjuks mingi 0,7mm düüs ei sobi, manomeetritel on juba sellised sees. Õigetel osutiga sünkimise asjadel on sellised kruviga regulaatorid küljes, aga ma ei oska eraldi selliseid kuskilt otsida, mida saaks vooliku vahele panna. Hädapärast saaks ise ka midagi tehtud, aga lihtsam oleks valmis tükk osta.

Komperssiooni mõõtmisel pole siin veel mainitud, et aku peaks ikka ilusti täis laetud olema, muidu võib viimasena mõõdetud silindri(te) näit väiksem olla, kuna starter ei jõua enam mootorit sammal kiirusel ringi vedada!
Tavaliselt on kõik vajalik mõõtmiseks ratta remondimanualis kirjas. Ei ole nii, et max erinevus = konstant 1 at jms

[Thesaarlane]

Võib olla kuuluks rumalate küsimuste teemasse, aga läheb selle teemaga rohkem kokku.
Kus ma saan aru, et oleks vaja karpas sünkida ? Või on see selline regulaarne tegevus, nagu hooldus ?
Minu ratta tunnused:

• 1.käiguga jääb veidi toppama, poob kinni korraks madalatel pööretel ja siis järsku karjatab ja kaabib minema
• linna kiirustel 2, 3 käiguga hakkab vahel jõnksutama. Mingi selline 4000 - 6000 pöörde vahel

[Hanno]

Kui juba sünkimise aparaadi ehitamiseks läheb, siis küsiks kust saab tolle jaoks rõhuregulaatoreid? Mul on "fixus"-st ostetud manomeetrid, aga nende osutid värisevad jubedalt tühikäigul Viimati sain asja ilusti näitama, kui voolikud kahekorra vajutasin, nii et natuke ikka läbi ka lasi. Kahjuks mingi 0,7mm düüs ei sobi, manomeetritel on juba sellised sees. Õigetel osutiga sünkimise asjadel on sellised kruviga regulaatorid küljes, aga ma ei oska eraldi selliseid kuskilt otsida, mida saaks vooliku vahele panna. Hädapärast saaks ise ka midagi tehtud, aga lihtsam oleks valmis tükk osta.

need asjad, mida sul on vaja, on näiteks kahesuunalised drosselid, mida kasutatakse pneumaatikas. Selliseid tooteid müüvad Bosch-Rexroth, Festo ja SMC, ning ainsana minuteada ka sularaha eest letist (Tallinnas) Caritec. Asub Tallinnas, Keemia tänaval. Kindlasti pead täpsustama, et kahesuunalist, sest reeglina pneumorakendustes kasutatakse ühesuunalisi.

muide, kui peaks huvitama, siis mul vedelevad kasutult- kaks suurt Festo vaakumimanomeetrit

lisaks veel, et sellisel seadmel, kus on kellad drosselitega stabiliseeritud, on üpris keeruline saada mõemad kanalid identseks. Ma tükk aega jändasin, aga ikka ei saanud päris ideaalseks nii, et kui vahetad otsad ära silindrite peal, siis oleks näit täpselt sama mis teistpidi. (pean küll tunnistama, et ei viitsinud poest tuua kahesuunalisi, vaid kasutasin olemasolevaid ühesuunalisi, lihtsalt kaks tükki kummalegi kanalile, aga sellevõrra ka suurem veatõenäosus). See õliga/vedelikuga versioon on ilmselt parem. Ise otsustasin paaripäevase pusimise järel, et ostan parem Twinmax'i. Sellega on küll paraku sama lugu, et kui otsad ümber tõstad, siis on pisut jälle näit nihkes, aga see ninhe on vähemalt konstant ja sellega saab arvestada. Mugavam igatahes toimetada, kui nende isetehtud asjadega.

[franz125]

Võib olla kuuluks rumalate küsimuste teemasse, aga läheb selle teemaga rohkem kokku.
Kus ma saan aru, et oleks vaja karpas sünkida ? Või on see selline regulaarne tegevus, nagu hooldus ?
Minu ratta tunnused:

• 1.käiguga jääb veidi toppama, poob kinni korraks madalatel pööretel ja siis järsku karjatab ja kaabib minema
• linna kiirustel 2, 3 käiguga hakkab vahel jõnksutama. Mingi selline 4000 - 6000 pöörde vahel

Kõlab natuke lahja moodi olevt

[ints0000]

Minu "voolik kahekorra pesupulga variant" õnnestus küll piisavalt täpseks saada, et voolikute ringi tõstmisel samamoodi näitaksid, sättimist oli küll palju. Proovisin toda U kujulise vooliku ja õliga kah, esialgne katsetus ei olnud hea, enne manomeetritega sünkimist tõmbas 1 silinder õli kohe ära ja midagi ei tulnud välja, pärast manomeetritega sünkimist tulid õli sisse mullid ja õli tõmmati võrdselt mõlema silindri poole... Voolik oli mul selle U alt otsast kitsamaks tehtud, aga sinna oleks ka samu regulaatoreid vaja vist mootori poolsetesse otsadesse.

[grahv]

on üpris keeruline saada mõemad kanalid identseks. Ma tükk aega jändasin

Milles küsimus - pane kõigepealt need 2 kella korraga ühe ja sama, ning soovitavalt pideva mitte pulseeriva, vaakumi külge kolmikuga... Siis näed seadmete erinevuse ära ja saad edaspidi arvestada. Või reguleerid ühel skaala ümber.

Seieri pendeldamise vähendamine on vaid vaatamis/võrdlemismugavuse huvides - (kui just täiesti kinni ei poo on) hõrendus vooliku otstes ikka võrdne olenemata kas vahel on näiteks 0.5 või 1 mm drossel... küsimus on vaid ajas kui kiiresti nad võrdsustuvad.

Minu "voolik kahekorra pesupulga variant" õnnestus küll piisavalt täpseks saada

Ühendatud süsteem voolikuga ja eraldi kelladega süsteem on erinevad asjad ka

G

[Hanno]

on üpris keeruline saada mõemad kanalid identseks. Ma tükk aega jändasin

Milles küsimus - pane kõigepealt need 2 kella korraga ühe ja sama, ning soovitavalt pideva mitte pulseeriva, vaakumi külge kolmikuga... Siis näed seadmete erinevuse ära ja saad edaspidi arvestada. Või reguleerid ühel skaala ümber.

Seieri pendeldamise vähendamine on vaid vaatamis/võrdlemismugavuse huvides - (kui just täiesti kinni ei poo on) hõrendus vooliku otstes ikka võrdne olenemata kas vahel on näiteks 0.5 või 1 mm drossel... küsimus on vaid ajas kui kiiresti nad võrdsustuvad.

Jah, justnimelt selles ongi küsimus.
See tähendab sisuliselt, et rõhk teises voolikujupis, peale drosselit, ei jõua alaneda eriti enne, kui uus hõrenduse n.ö. pulss tuleb. Teistpidi avaldub see ka selles, et hõrendus ei jõua tõusta samaväärseks kui eespool drosselit. Lisaks on veel manomeetri osutitel, nagu mulle tundus, erinev liikumise/tagastumise kiirus. (sest kui üks drossel kellaga välja timmida ja siis kell teise vastu vahetada, on pulsseeriva vaakumiga erinevus olemas. samas ühtlase hõrendusega on identsed). Lisaks tundus, et see viga pole proportsionaalne, vaid madalatel pööretel ühes suunas, kiiretel teises. Sellele mõtlesin ka põhjenduse välja, aga hetkel ei suuda/viitsi enam meenutada. Nii et kokkuvõttes tundus mulle, et mind rahuldavaid võrreldavaid näite selle meetodiga ei saa. Proovisin ka ühte komplektselt ostetud sellist seadet, selle hindasin veel ebausaldusväärsemaks.

[Erci]

Tere

Keegi mulle Tartu kandis tasu eest karpade sünkimiseks kellasid laenab? Põhimõtteliselt võiksin voolikujupi ja õliga ka hakkama saada, aga mul pole neid stutse, mis keeratakse sisselaskelõõri ja kuhu vaakumi jaoks vooliku saab otsa panna.

[Bad Boy]

Kes laenaks apparaati karpade sünkimiseks? Tallinnas.
Vaja CX-il karpad sünki ajada peale lammutamist ja puhastamist..
aga sellel see toiming käib kahe sellise ava kaudu nagu all pildil, seega vaja ka mingit adapteri taolist asja sinna sisse keerata..

Vahet pole kas on isetehtud või ostetud apparaat, kui otsikud olemas saan mõlemaga hakkama
Ise kahjuks kusagile kohale tulla ei saa kuna cafe pole veel täitsa valmis..

[merikurat]

Kes laenaks apparaati karpade sünkimiseks? Tallinnas.
Vaja CX-il karpad sünki ajada peale lammutamist ja puhastamist..
aga sellel see toiming käib kahe sellise ava kaudu nagu all pildil, seega vaja ka mingit adapteri taolist asja sinna sisse keerata..

Vahet pole kas on isetehtud või ostetud apparaat, kui otsikud olemas saan mõlemaga hakkama
Ise kahjuks kusagile kohale tulla ei saa kuna cafe pole veel täitsa valmis..

Mis keermega auk on? Kui M5, siis aitan ära teha. Asud ikka Tallinnas jah?

Jaak

[Päevavaras]

grahv
Ühendatud süsteem voolikuga ja eraldi kelladega süsteem on erinevad asjad ka

G

Mismõttes erinevad asjad, eesmärk neil yhine ju või eksin?
Nv mässasin vooliku ja saebensiiniga(sinist parem läbipaistvas voolikus eristada). Algul oli asi keeruline aga vooliku otstesse 0,4mm dyysid tehes sai täitsa hästi toimuvat jälgida ja tulemusega jäin ka rahule, enam algusest ei puterdanud. Kas selline teguviis ei vii siis hea tulemuseni, et kelladega vigur on täpsem?

[metsamüdistaja]

Mul sai mootor vahetatud,aga karpa vana oma ja oleks ka vaja sünkroonida/regullida.Kas Tallinna kandis oleks keegi tegija kes viitsiks tegeleda sellise tegusa tegemisega? sümboolse tasu eest muidugi.