Sinu tee bikeriks...

[Metslane]

Jutustaks siis ka oma lookese! Alustuseks peaks ütlema seda, et see pisik anti juba emapiimaga sisse- tegemist juba kolmandat põlve motohulluga.Asi sai alguse vanaisast kes soetas peale sõda endale iz-350-ne. Sellega kulges ta omajagu aastaid, kuid ükspäev sai talle saatuslikuks ebaõigelt hinnatud sõidukiirus kurvi sisenemisel, mille tulemusena ta lahkus taevastele teedele ja andis teatepulga üle mu emale. Tema sai oma esimese ja ainukese tsikli kingituseks heade töötulemuste eest põllumajanduse edendamisel. Tegemist oli Voshod-2-ga. Sellega sõitis ta kevadest hilissügiseni iga päev, trotsides vihma ja palavat päikest, oma 10 aastakest, kuni tervis enam ei lubanud. Samal ajal kui emagi, mõõtis isa üksvahe teid iz jupiteriga, pakkudes meilegi vennaga sõidulusti lasteaeda transpordil. Eks siis ja ka pärastpoole lasti vahetevahel lenksu peos hoida paagil istudes, mis väikses poisis tekitas paratamatult unustamatu tunde. Esimesed iseseisvad sõidukogemused sõidukogemused tekkisid kuskil 10 aastaselt suvel vanaema juures olles.Nimelt oli onupojal oli K-750, mille peale ta lausa sundis meid vennaga istuma sõnadega, et teid on 175-sega(Voshod) ära hellitatud. Eks me siis õppisime nn.sõitmist läbi vanaema hernekeppide ja kartulivagude. Päris oma ja legaalse sõiduvahendi Delta kinkisid vanemad 1988 aasta jõuludeks. Paralleelselt sellega piinasime ka ema voshodi, kuigi viimast ainult külateedel, sest miilitsaid kartes ei julgenud kaugele minna. Aastast 1992-99 laiutas paraku puberteedi ja hiljem autotuhinast mootorratta sõidus paus. Mida aeg edasi seda suuremaks läks ka kihk uuesti sõitma hakata, ja kulmineerus see Dnepr-11 ostmisega. Tegemist oli mu enda ristiisa pilliga, mis ta 1991 aastal järjest odavnevate rublade tõttu lihtsalt seisma ostis. Minu kätte sattudes oli spidomeetril 360 km. Ühe aasta sellega sõidetud, sai ta kapitaalselt chopperiks ümber ehitatud ja veel aasta hiljem maha müüdud. Järgmiseks proovisin siis kapitalisti toodangut Kawasaki(750) näol.See pill on tänaseni alles ja otsib momendil endale uut peremeest. Veel on garaazis üks originaal 66 aasta K-750, mis praegusel ajahetkel on mu vaieldamatu lemmik.Selline oli siis minu lugu ja tahaks loota, et sellele loole niipea lõppu ei tule !