Gsxr sportsumpa peale üle minek

[Snowhite]

Nunii, kaasfoorumlased, kellel kogemust rohkem karpa mootoritega.
Nimelt selline küsimus, et kui 95a 750 gixxeril panna "lapitud ja peetikeeratud" orika sumpa asemel midagi nagu yoshi tri pütt, kas siis peaks hakkama talle lisa takistust organiseerima sinna ette või näiteks karpasid regullima vms.
Kuna sellel gixxeril niigi alt otsast on suhteliselt vähe jõudu, siis sportsumpa lisamine võib vist tolle alumise otsa üldse ära "kaotada? mõni võiks kommida, kellel endal samasugusel rattal midagi sellist hiljuti tehtud.
Tänud sõpsid.

[makuke]

Kindlasti on vajalik mingi takistus sumpasse, kuna mõlema klapi lahtiolekuajal puhutakse vastasel korral liiga palju väärt segu sumpasse. Reguleerima peaks segu rikkamaks, mida sa näed peale sumpa paigaldamist küünalde värvi järgi.

[-Kristo-]

Mu endisel rattal '97 750 oli samuti sportsummuti pandud. Proovisin originaalpütti ka, kuid minekus mingit vahet polnud. Kui sa sportfiltrit ei kasuta, siis ma arvan et pole mõtet hakata karpasid näppima.

[Snowhite]

Kindlasti on vajalik mingi takistus sumpasse, kuna mõlema klapi lahtiolekuajal puhutakse vastasel korral liiga palju väärt segu sumpasse. Reguleerima peaks segu rikkamaks, mida sa näed peale sumpa paigaldamist küünalde värvi järgi.

mis oleks mingi takistus??? sumpa on tal selliselt, et kolde torustik läheb üheks suureks kokku ja siis pütti. Püti sees oleks toru 2 tolline. Olen lugenud, et pannakse selliseid vähendatud augu läbimõõduga seibe sisse torusse, et häälestada vastusurvet. Aga kuidas seda arvutada või arvestada?

[Lärry]

Aga kas pritsungiga gixxeril pole peale püti vahetust vaja midagi paika timmida?

[Snowhite]

Aga kas pritsungiga gixxeril pole peale püti vahetust vaja midagi paika timmida?

usa foorumis räägitakse, et siis on soovitav mingi lisaõhu volla seal õhupuhasti karbi küljest ära võtta, et bike väga tatistama, loe : paukuma, ei hakkaks. Pritsung üldjuhul on map-iga aga aju regullib vastavalt lambdale segu paika vms.
Seda muidugi mingites piirides. Uuematel gixxeritel peaks olema väljalaskes aga yamahadele sarnane klapp (yamadel vist EXUP nime all), mis on madalatel tuuridel suht kinni keeratud ja kui peeneks lased siis avatakse klapp. See siis selleks, et saaks oleks madalst otsast ka jõudu ja sujuvalt läheks vääne üle jõuks kõrgetel pööretel.
Aga ikkagi, kuidas oleks hea arvutada, palju seda vastusurvet vaja on. Mul oleks muidu võimalik mõõta takistust vast sumpal aga mismoodi see näitaja peaks olema?

[makuke]

Vastusurve arvutamisest ei tea ma midagi, kuid katse-eksitus meetodil mööda originaal sumpa siseläbimõõt ja sportsumpa läbimõõt. Kui on oht, et jõudu läheb kaduma, siis puuri uus sumpa neetidest lahti ja sees olev metalltoru rellaka abiga vääna sama sisediameetriga, mis originaal. lisa veel sumpavilla ja see oleks parim, mida mina ise oma peaga teeks.

[Snowhite]

Vastusurve arvutamisest ei tea ma midagi, kuid katse-eksitus meetodil mööda originaal sumpa siseläbimõõt ja sportsumpa läbimõõt. Kui on oht, et jõudu läheb kaduma, siis puuri uus sumpa neetidest lahti ja sees olev metalltoru rellaka abiga vääna sama sisediameetriga, mis originaal. lisa veel sumpavilla ja see oleks parim, mida mina ise oma peaga teeks.

Irv, originaalsumpa on rägastik, sport mis mul tuleb on 1 into 2 otsetoru villaga jne.

[TAGURPIDIANTS]

Vahetasin oma rattal välja sumpsipüta ja õhufiltri. Mingit karpade regullimist pole siiani vaja olnud.

[Nigga]

Nunii, kaasfoorumlased, kellel kogemust rohkem karpa mootoritega.
Nimelt selline küsimus, et kui 95a 750 gixxeril panna "lapitud ja peetikeeratud" orika sumpa asemel midagi nagu yoshi tri pütt, kas siis peaks hakkama talle lisa takistust organiseerima sinna ette või näiteks karpasid regullima vms.
Kuna sellel gixxeril niigi alt otsast on suhteliselt vähe jõudu, siis sportsumpa lisamine võib vist tolle alumise otsa üldse ära "kaotada? mõni võiks kommida, kellel endal samasugusel rattal midagi sellist hiljuti tehtud.
Tänud sõpsid.

Kui õiget takistust tahad, siis pane originaalpütt tagasi. Kui tahad, et uuest "otseläbi" summutajast kasu oleks, siis osta oma rattale vastav karpa-kit milles on düüsid ja nõelad ÕIGEKS seadistuseks.

Vahetasin oma rattal välja sumpsipüta ja õhufiltri. Mingit karpade regullimist pole siiani vaja olnud.

On küll vaja olnud, aga tsikli peale vaadates seda tõesti ei ütleks.

Mu endisel rattal '97 750 oli samuti sportsummuti pandud. Proovisin originaalpütti ka, kuid minekus mingit vahet polnud. Kui sa sportfiltrit ei kasuta, siis ma arvan et pole mõtet hakata karpasid näppima.

Minekus on tegelikult päris suur vahe. "Otseläbi" summutajaga on madalatel pööretel, ilma segu muutmata, ratas jõuetu. Pritsungiga ratastel ei muuda sportfilter võrreldes puhta originaalfiltriga praktiliselt midagi.

usa foorumis räägitakse, et siis on soovitav mingi lisaõhu volla seal õhupuhasti karbi küljest ära võtta, et bike väga tatistama, loe : paukuma, ei hakkaks. Pritsung üldjuhul on map-iga aga aju regullib vastavalt lambdale segu paika vms.
Seda muidugi mingites piirides. Uuematel gixxeritel peaks olema väljalaskes aga yamahadele sarnane klapp (yamadel vist EXUP nime all), mis on madalatel tuuridel suht kinni keeratud ja kui peeneks lased siis avatakse klapp. See siis selleks, et saaks oleks madalst otsast ka jõudu ja sujuvalt läheks vääne üle jõuks kõrgetel pööretel.
Aga ikkagi, kuidas oleks hea arvutada, palju seda vastusurvet vaja on. Mul oleks muidu võimalik mõõta takistust vast sumpal aga mismoodi see näitaja peaks olema?

Kindlasti ei ole vaja midagi kuskilt lahti ühendada. Töötemperatuuril ei häälesta ratta lamdaandur midagi - lamdad on kõigil uuematel pritsungiga ratastel(₂₀₀₅ ja edasi). Need EXUP klapid ei ole ainult pritsungiga rataste teema ja see süsteem on juba pikemat aega ratastel peal. Õiget kütuse/õhu segu tuleb kasutada, mitte vastusurveid arvutada.

Aga kas pritsungiga gixxeril pole peale püti vahetust vaja midagi paika timmida?

On küll. Madalatel pööretel jääb ratas jõuetuks vastasel korral.

Kokkuvõtteks:

1. Karburaatormootoritel "otseläbi" summutajaid kasutades võiks paigaldada ka koonusfiltrid efekti tõhusamaks muutmisel. Õige kütuse/õhu segu saavutamiseks tuleb paigaldada vastav karburaatori-kit (DynoJet, Factory Jet vms.). Mõned on ka ise midagi proovinud ehitada, aga ma ei ole tagasisidet tähele pannud.
2. Pritsungiga mootoritel "otseläbi" summutajaid kasutades tuleks, kas originaalaju "kütusekaarti" timmida või kasutada kütuse/õhu segu reguleerimiseks/häälestamiseks mõeldud seadmeid (Power Commander jms.). Võib kasutada ka karpe millel on juba modifitseeritud "kütusekaart" sisse ehitatud, aga minu kogemustel need karbid Eesti tingimustes ennast ei õigusta.

Pritsungite häälestamise jaoks on mul olemas kogemused ja seadmed - Dragbike.ee

P.S. Täitsa imelik. Nii kaua viitsisin mõistlikku juttu kirjutada...

[ints97]

P.S. Täitsa imelik. Nii kaua viitsisin mõistlikku juttu kirjutada... [/quote]

nuu pissaatel, tõ dajoosh . Tubli!

[yeekim]

Enda vanal RF'il tegin originaalpütist "sportpüti"- sõelad välja, perfotoru koos villaga asemele.
K&N õhufilter ja Factory Pro stage 3 nõelad ja düüsid.
Elu tekkis masinasse u 500 rpm varem ja momendikõver läks ka ühtlasemaks.
Tartu Depoo dyno andis tulemuseks +1 hp.

Seega mõtle, kas asi seda väärt on.

edu

[-Kristo-]

Ronny, äkki viitsid veel mõistlikku jutu kirjutada. Mulle jäi veidi arusaamatuks see, et miks pritsung rattal sportfilter ei muuda midagi. Enda kogemused vaid karpa ratastega ja vahe oli ikka meeletu. Sportfiltriga (nii sport kui orig. pütiga) tõmbas segu nii lahjaks, et kuskil 7 ja 10k rpm juures tõmbas hinge kinni ja tippkiirus jäi sinna 200 kanti. Originaalfiltriga polnud mingit probleemi. Vanematel sissepritse ratastel reguleerib kütusesegu sisselaske rõhuandur nagu ma aru olen saanud ja seesama andur peaks siis ka aru saama kui palju mootor õhku sisse hingab. Ning uuematel aitab segu korrigeerida ka lambda andur. Või olen väga valel teel?

[franz125]

Ronny, äkki viitsid veel mõistlikku jutu kirjutada. Mulle jäi veidi arusaamatuks see, et miks pritsung rattal sportfilter ei muuda midagi. Enda kogemused vaid karpa ratastega ja vahe oli ikka meeletu. Sportfiltriga (nii sport kui orig. pütiga) tõmbas segu nii lahjaks, et kuskil 7 ja 10k rpm juures tõmbas hinge kinni ja tippkiirus jäi sinna 200 kanti. Originaalfiltriga polnud mingit probleemi. Vanematel sissepritse ratastel reguleerib kütusesegu sisselaske rõhuandur nagu ma aru olen saanud ja seesama andur peaks siis ka aru saama kui palju mootor õhku sisse hingab. Ning uuematel aitab segu korrigeerida ka lambda andur. Või olen väga valel teel?

Ei ole Ronny aga arvan seda,et suuremast lehtrist ei ole kasu kui all toru samaks jääb.

[Thesaarlane]

mõtlesin ka oma 600 1998 aasta gixxerile otse läbi teha. A praegu lugedes siis on mõtetu ?
Soov oleks aint hääli veidi paremaks saada, muud midagi.
Ostsin teise originaal püti, et see seest tühjaks ning sirge toru ja vill ümber ning tuld.

Mis ma siis veel tegema peaksin ? Mingi uue filtri ja karpasi regullima ?

[Nigga]

Ronny, äkki viitsid veel mõistlikku jutu kirjutada. Mulle jäi veidi arusaamatuks see, et miks pritsung rattal sportfilter ei muuda midagi. Enda kogemused vaid karpa ratastega ja vahe oli ikka meeletu. Sportfiltriga (nii sport kui orig. pütiga) tõmbas segu nii lahjaks, et kuskil 7 ja 10k rpm juures tõmbas hinge kinni ja tippkiirus jäi sinna 200 kanti. Originaalfiltriga polnud mingit probleemi. Vanematel sissepritse ratastel reguleerib kütusesegu sisselaske rõhuandur nagu ma aru olen saanud ja seesama andur peaks siis ka aru saama kui palju mootor õhku sisse hingab. Ning uuematel aitab segu korrigeerida ka lambda andur. Või olen väga valel teel?

Õhukogused mida sportfilter ja originaalfilter pritsungiga masinatel läbi lasevad on lihtsalt sarnased. Pritsungi puhul ei kasutaksi ma sõna sportfilter vaid lihtsalt pestav filter. Kuna originaalfiltri ja pestava filtri hinnad on suhteliselt sarnased, siis ma ei näe mingit põhjust miks peaks originaalfiltrit sport/pestavale filtrile eelistama. Rõhuandur ja lamda andur reguleerivad TÖÖTEMPERATUURIL segu niivõrd vähe, et segu mõõtes ei pane seda praktiliselt tähelegi (täpselt ei oska öelda, aga 0,5-1% umbes). Seega oled õigel teel, aga mitte väga olulisel. Näiteks PowerCommander III USB võimaldab häälestada +/- 100% originaalkütusekogusest. PC V võimaldab häälestada -100% kuni +250%. Karpadega on vähe keerulisem, sest karpa-kiti paigaldamisel saad valida kogu pöörete ja gaasiasendite ulatuses ainult ühe asendi. Pritsungiga sport-ratastel on kogu pöörete ja gaasiasendite peale vähemalt 450 asendit (olenevalt pöörete ulatusest võib olla ka 700). Kõiki neid asendeid edastab PowerCommander pihustitele millisekundite jooksul vastavalt pööretele ja gaasiasendile.

Fuel Injection FOREVER ühesõnaga...

[-Kristo-]

Fuel Injection FOREVER ühesõnaga...

Nõustun selle fraasiga täielikult

Jäi vaid üks küsimus: kui rõhu ja lambda andur töötavad vaid töötemperatuuril ja sedagi minimaalselt, siis mille kaudu aju infot saab kui palju kütust parasjagu peale oleks vaja anda? Õhukulu lugejat, kui sellist ju pole? Gaasiasendianduri signaalist on ka vähe ju?

[jakim]

Aga kuidas originaal aju üle mapimise võimalustega on lood?

[Snowhite]

Fuel Injection FOREVER ühesõnaga...

Nõustun selle fraasiga täielikult

Jäi vaid üks küsimus: kui rõhu ja lambda andur töötavad vaid töötemperatuuril ja sedagi minimaalselt, siis mille kaudu aju infot saab kui palju kütust parasjagu peale oleks vaja anda? Õhukulu lugejat, kui sellist ju pole? Gaasiasendianduri signaalist on ka vähe ju?

Sama küssa siin, et kuidas siis krt segu regullitakse üldse??
See kipub nagu veits mööda minema mõistlikkuse piiridest ju, kui asi nii mööda on. Huvitav, et autode EFi töötab ju küll just risti vastupidi, et külmkäivitus on ilma lambda-ta ja siis kui on mingi temp käes sis lükatakse Lambda correction tööle ja segatakse vastavalt mäpile asi paika. Ja kui sa muudad õhukogust, tempi, või gaasi asendit siis seadistatakse vastavalt ja antasse kas rohkem või vähem kütet peale. Minu puhul aga ma mõistan, et minu rattale saaks kõige "turvalisem" ikkagi sedasi, et ma lasen Zummil teha ilusti Summuti, mitte reso, ja loodan, et on piisavalt vastusurvet. Igasuguseid JET-e jne asju ei taha ostma hakata ja erilist kisa sellest sumpast kah ei taha saada.

Samas on ikkagi see, et kas keegi oskab nende "disc tuning the exhaust" selgitust anda?

[ints97]

Fuel Injection FOREVER ühesõnaga...

Nõustun selle fraasiga täielikult

Jäi vaid üks küsimus: kui rõhu ja lambda andur töötavad vaid töötemperatuuril ja sedagi minimaalselt, siis mille kaudu aju infot saab kui palju kütust parasjagu peale oleks vaja anda? Õhukulu lugejat, kui sellist ju pole?

---" Gaasiasendianduri signaalist on ka vähe ju?"--- TPS -st tulev signaal (pinge) on küttesegu arvutamisel määrava tähtsusega. Lambda kaudu hoitakse õhu-kütuse
suhe võimalikult "öko", võid takistitega tempsianduritest segu "petta", kuid lambda üritab ikka sinna regullida, kuhu talle meeldib (erinevad pritsungid käituvad erinevalt, püüan lihtsustatult öelda, mis toimub). Pritseajud suudavad üldiselt muutustele adapteeruda, aga peale suuremaid muudatusi (väljalase, portimine jne.) on õige lambda elimineerida ja PC või muu sarnasega asi antud tingimustes käima panna. Kõik see on siin ziljon korda läbi nämmutatud, terviklikud
lahendused Ronny ja Trammi koduleheküljel.

[TAGURPIDIANTS]

Vahetasin oma rattal välja sumpsipüta ja õhufiltri. Mingit karpade regullimist pole siiani vaja olnud.

On küll vaja olnud, aga tsikli peale vaadates seda tõesti ei ütleks.

Kuidas sellest vastusest nüüd siis arusaama peab?
Tore kui täpsustad, mida karpa juures peaks muutma või lisama.

[tambet12]

Idee on selles, et nii karpa kui ka elektroonilise sissepritse juures tuleb jälgida õiget kütuse ja õhu segu. Näiteks parima võimsuse saavutamiseks on u 12.5:1 õhu ja kütuse masside suhe ja parima ökonoomsuse saavutamiseks kütusekulu seisukohalt on 15:1. Need numbrid on disainerite poolt paika timmitud tehases või siis on paika timmitud pigem mingid kompromissid võimsuse, kütusekulu ja heitgaasi normide koha pealt. Nüüd kui sa midagi muudad välkjalaskes või sisselaskes lähevad need numbrid paigast ära. Seega tuleb teha midagi, et need paika saada. Ja TPS koha pealt keegi küsis enne, siis see on tsiklitel enimkasutatav varjant hindamaks põlemiskambrisse minevat õhu kogust. Throttle Position Sensor aga ei anna teada põlemiskambrisse mineva õhu massi. Seega tulev arvata ja vastavat mapi sensori programmi juures kasutades arvatakse kui suur mass hapniku molekule mootorisse lastakse vastava drosselklapi avatuse nurga juures. On ka teisi varjante kuidas määrata hapnikku massi, mis läheb põlemiskambrisse(nt MAF sensor ja Sisselaske kollektori surve anduri abil) aga neid erinevatel põhjustel ei ole täna mootorrataste puhul optimaalne kasutada, küll aga autodel. Narrow band lambda sensor töötab vaid tühipööretel ja cruisil olles ja suudab mööta lambda arvu väga väikeste tolerantsidega 1 suhtes. Ehk kütuse segu 14.7:1. Narrowband lambda andur on pandud selleks, et hoida õiget küttusesegu 14.7 katalüsaatori jaoks, kuna katalüsaator on äärmiselt tundlik ja võib vale kütusesegu korral kiiresti oma töövõime kaotada.

[TAGURPIDIANTS]

Idee on selles, et nii karpa kui ka elektroonilise sissepritse juures tuleb jälgida õiget kütuse ja õhu segu. Näiteks parima võimsuse saavutamiseks on u 12.5:1 õhu ja kütuse masside suhe ja parima ökonoomsuse saavutamiseks kütusekulu seisukohalt on 15:1. Need numbrid on disainerite poolt paika timmitud tehases või siis on paika timmitud pigem mingid kompromissid võimsuse, kütusekulu ja heitgaasi normide koha pealt. Nüüd kui sa midagi muudad välkjalaskes või sisselaskes lähevad need numbrid paigast ära. Seega tuleb teha midagi, et need paika saada. Ja TPS koha pealt keegi küsis enne, siis see on tsiklitel enimkasutatav varjant hindamaks põlemiskambrisse minevat õhu kogust. Throttle Position Sensor aga ei anna teada põlemiskambrisse mineva õhu massi. Seega tulev arvata ja vastavat mapi sensori programmi juures kasutades arvatakse kui suur mass hapniku molekule mootorisse lastakse vastava drosselklapi avatuse nurga juures. On ka teisi varjante kuidas määrata hapnikku massi, mis läheb põlemiskambrisse(nt MAF sensor ja Sisselaske kollektori surve anduri abil) aga neid erinevatel põhjustel ei ole täna mootorrataste puhul optimaalne kasutada, küll aga autodel. Narrow band lambda sensor töötab vaid tühipööretel ja cruisil olles ja suudab mööta lambda arvu väga väikeste tolerantsidega 1 suhtes. Ehk kütuse segu 14.7:1. Narrowband lambda andur on pandud selleks, et hoida õiget küttusesegu 14.7 katalüsaatori jaoks, kuna katalüsaator on äärmiselt tundlik ja võib vale kütusesegu korral kiiresti oma töövõime kaotada.

See kõik on kena jutt O2 molekulidest, kuid rattal vähenes pärast nimetatud osade vahetamist kütusekulu ca.5%, mootor töötab stabiilselt, puudub "poomise" efekt. Küsimus ikka õhus, kas/mida pean tegema pärast sumpapüti ja õhufiltri asendamist?

[Snowhite]

järjest rohkem koorub välja ikka seda, et ilma commanderita või sisselaske torustiku ja küttesegu näppimata pole mõtet oma ratast sportsumpaga lollitada, hääle võid ju saada, aga performance poole pealt saab pigem piki näppe.
Erinevalt näiteks turbomootoriga autost, millel oma naha peal testituna, sportväljalase lisas around 10hp ja seda pea igas pöörete vahemikus.
kõik see varasem jutt aga selgitaks seda ka, miks mu ratas selle pooletoobise sportsumpaga kuskil 4k rpm juures ei tahtnud kuidagi normaalselt käia vaid vahel kooles täiega ja sis kusagil 7 või 8 tuh juures hakkas alles ilusti liikuma.

[ints97]

Selle aja seitsepoolik gixxer tahab peale sumpsi vabakslaskmist igal juhul dünojeti kitti, ja seda tuleb ka järgi aidata, ja "tühjast kohast" lahtisaamine võtab
ka dünojeti kitiga hullult aega-jebla.

[Nigga]

Põhimõtteliselt ei ole vist midagi lisada minul. Kõik küsimused, mis peale mu eelmist vastust tekkisid, on vahepeal ära seletatud...

[Snowhite]

Asi niikaugel, et on käidud pikka teed zumm-i juures ja tegemises on siis yoshi trioval -i koopia, ainult, et sisse tuleb originaali sarnane torude süsteem, seda siis vastusurve ja ka mõistliku hääle jaoks. Originaal torude mõõdud ja pikkused ja asendid sain netist mingi väga vana läbilõike joonise pildi pealt.
Panin korra ratta ka ainult leegikatega käima - nii nunnu oli.
Tulemustest saame rääkida muidugi alles kevadel kui sõitma saab, vast panen video juutuubi kah, et kuidas välja näeb, mis häält teeb jms.
Praeguseks peace!

[Thesaarlane]

Kui asi valmis siis pane kindlasti ka pilte siia.
Omal ka plaanis väike muudatus teha häältes, kuid see eelnev jutt ehmata ära veidi, et peab ostma dyno yet ja siis veel sport filtri jne.
Sul plaanis osta need kõik ? Või lased niisama.
Ning selle vastusurve pildi võiksid ka panna - liigne tarkus pole kunagi kellelegile halba teinud.

Ja muidugi juutuubi pane video, kus võrdlus originaal ja yoshi häälega.

Tänud

[Snowhite]

Kui asi valmis siis pane kindlasti ka pilte siia.
Omal ka plaanis väike muudatus teha häältes, kuid see eelnev jutt ehmata ära veidi, et peab ostma dyno yet ja siis veel sport filtri jne.
Sul plaanis osta need kõik ? Või lased niisama.
Ning selle vastusurve pildi võiksid ka panna - liigne tarkus pole kunagi kellelegile halba teinud.

Ja muidugi juutuubi pane video, kus võrdlus originaal ja yoshi häälega.

Tänud

Loe ikka korralikult teema läbi. siis saad kõigile küsimustele vastused.
Aga fakt on see, et kui panna otseläbi pütt, siis on mõistlik teha kõik muud muudatused kah. Muidu teed seda ainult plärina hääle pärast ja tulemust ei garanteeri keegi.

[Thesaarlane]

Noo jh, mul oligi mõttes panna otseläbi pütt. Nagu eelenavalt mainisin ka teemas.

Aga viitsid lisa see aadress/pilt selle püti läbilõikest.