Märkan mootorratturit vol 3 - lööge kaasa!

[Bladyhell]

Hmm üpris nummi,et Teie kodulehelt kohe trooja arvutisse hüppab!

Vaatame üle, vabandust.

Mis puutub ühissõiduki real sõitmisse, siin me oleme selle peale mõtelnud. Oma pisikeste peadega oleme mõtelnud ka parkimise korralduse peale. Kirjutasime pisut hilinenult ja vahest ka naiivselt, kuid siiski sellise asja RK majanduskomisjoni:

Austatud Majanduskomisjoni liikmed

Liiklusseaduse muudatusettepanekud

Pöördume Teie poole seoses Liiklusseaduse eelnõuga, mis käesoleval hetkel on läbinud esimese lugemise ning on Teiepoolsel arutlusel komisjonis. Sellest lähtuvalt esitame MTÜ Mootorrattur poolt kolm ettepanekut Liiklusseaduse eelnõu muudatusteks.

Kõik need kolm muudatust puudutavad soolomootorrataste liiklemist. Muudatusettepanekute väljatöötamise lähtealuseks oli lihtne arusaam, et soolomootorratas ja mopeed on füüsiliselt oluliselt väiksemad sõidukid kui ükskõik mis auto. Seega on eelkõige linnaliikluses tegemist oluliselt paindlikuma ja ökonoomsema transpordivahendiga kui näiteks sõiduauto. Paraku ei tee olemasolev seadusandlus vahet keskmiselt mõõtmetega 2x5 m suurel sõiduautol ning 1x2m suurel soolomootorrattal või veelgi väiksemal mopeedil. Seeläbi on oluliselt kitsenenud soolomootorratta ja mopeedi praktilised kasutusvõimalused eelkõige just suure liikluskoormusega suuremate linnade keskustes. Meie hinnagul saaks uue Liiklusseaduse eelnõuga selle küsimuse lahendada.

Kuigi meie ettepanekud omavad tõenäoliselt suurimat efekti liikluskorraldusele eelkõige Tallinna liikluses (arvestades seda, et pealinna on koondunud 1/3 Eesti elanikkonnast ja seeläbi ka liiklusest), võib ettepanekute mõju olla oluline ka teiste Eesti linnade jaoks.

Ettepanekute tegemisel on lähtutud muuhulgas liikluse korraldamise põhimõtetest ja ka isiklikest kogemustest Lääne-Euroopa suuremates linnades (London, Rooma jt suurte liikluskoormustega linnad).

Ettepanek nr 1: sõiduraja definitsioon

§2 p73: sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekatte¬märgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas;

Ettepanek: „Sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekatte¬märgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Soolomootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda rohkem kui ühes reas;

Seletus: Ka hetkel eelnõus toodud sõnastus võimaldab põhimõtteliselt mootorratastel ja mopeedidel sõita rohkem kui ühes reas, kuna sellekohast keeldu ei ole toodud. Kuid see ei ole praktilises elus piisavalt selge ja läbipaistev sõnastus. Antud paranduse eesmärk on anda selgesõnaline luba liikuda soolomottorratastel ja mopeedidel sõidurajas rohkem kui ühes reas, eemaldades niimoodi seaduse meelevaldse tõlgendamise võimaluse. Eelnõus toodud sõnastuse puhul võib pahatahtlikkuse korral tõlgendada seadust mootorratturi jaoks negatiivselt ehk keeluna sõita rohkem kui ühes reas. See omakorda koormab nii õiguskaitseorganeid kui ka kodanikke, kes oma õiguste kaitseks on sunnitud pöörduma kohtusse. Siinkohal väärib mainimist, et praktikas on selline liikumine mootorrataste ja mopeedide puhul väga tavapärane Euroopa suurlinnade ummikutes ja üha rohkem ka Eestis, sest selliselt sõitmine linnatingimustes on ökonoomseim lahendus ja muudab liikluse oluliselt sujuvamaks.

Ettepanek nr 2: parkimine kõnniteel
§19 Sõiduki peatamine ja parkimine

Ettepanek lisada punkt: Asulas võib soolomootorratast või mopeedi parkida osaliselt või täielikult kõnniteel, jättes jala¬käijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;

Seletus: Antud sõnastuses laieneb oluliselt mootorrataste ja mopeedide parkimise võimalus asulates. Selle muudatusega ei võta kaherattalised seetõttu enam ära parkimispinda autodelt. Praeguses eelnõus äratoodud parkimise korraldus näeb ette mootorratta parkimise liikluskorraldusvahendi nõudeid arvestades. Sisuliselt tähendab see seda, et üks mootorratas võtab ära ühe sõiduauto parkimiskoha, sest parkida tuleb sõiduk sarnaselt autole. Hetkel eelnõus toodud lahendus ei tundu olevat otstabekas linnaruumi kasutamise seisukohalt, kuna jääb kasutama väikesegabariidiliste kaherattaliste mootorsõidukite mõõtmetest tekkivad võimalused.

Antud muudatus ei põhjustaks probleeme kohalikele omavalitsustele parkimistulu seisukohalt, kuna KOV-d (v.a. Tartu) on mootorrattad parkimistasust juba vabastanud. Muudatusettepaneku realiseerimise mõju oleks meie hinnagul pigem positiivne: tänu sellele parandusettepanekule võib kaherattaliste parkimise arvelt vabaneda parkimisruumi autodele ning sellega suureneb parkimistulu. Samuti ei põhjusta antud parandusettepanek liiklusohutusalaseid tagasilööke, sest kuna kõnniteedel on mootorsõidukiga sõitmine keelatud, peaksid kaherattaliste juhid oma sõiduvahendid kõnniteele parkimiseks käsitsi lükkama, olles seega samuti jalakäijad.

Kõne all oleva probleemi reguleerimine seaduse tasemel on oluline ka seetõttu, et juhul kui KOV ka sooviks anda loa parkimiseks kõnniteedel, siis ilma liikluskorraldusvahendite paigaldamiseta ei oleks selline lahendus praeguse eelnõu kohaselt võimalik. See aga on täiendav ja tarbetu kulu, mis oleks võimalik lahendada üldise põhimõttena seaduse tasandil.

Ettepanek nr 3: ühissõidukiraja kasutamine

§2 p 93 ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole liiklemiseks ette nähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Ühissõidukirajal võib liigelda jalgrattaga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend;

§36 Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel

Ettepanek lisada §36 lg 2 järgmine punkt: Soolomootorrattad ja mopeedid võivad sõita ühissõidukirajal kui seda lubab vastav lisatahvel/asjakohane liikluskorraldusvahend, andes teed ühissõidukitele.

Seletus: KOV saab vajadusel liiklusmärkide lisatahvleid jm liikluskorraldusvahendeid paigutades määrata ühissõidukirajad, mida saavad kasutada ka kaherattalised mootorsõidukid, viimastel on igas olukorras kohustus anda teed ühissõidukitele. Antud täiendus võimaldab suurendada ristimike läbilaskevõimet, kõrvaldades kaherattalised sõidukid ummikutest. Ühtlasi muutub kaherattaliste sõidukite kasutamine mugavamaks ja atraktiivsemateks just suurte linnade südametes. Kaherattalised mootorsõidukid on erinevalt autodest piisavalt kompaktsed ja paindlikud, et vajadusel anda sujuvalt teed ühissõidukitele ka ummikuolukordades, samuti on see lahendus liiklusohutust tõstev, kuna kaherattalised saavad kasutada eraldi rada, mitte ei ole sunnitult pressitud autode vahele.

Meie pakutud lahendus on aastaid olnud käigus Bristolis ja on praegu katsetamisjärgus Londonis, seni on katsetuste tulemused olnud suurepärased (liiklus muutus sujuvamaks ja ohutumaks nii mootorratturitele, jalgratturitele kui jalakäijatele). Vt rohkem:
http://www.thisislondon.co.uk/standard- ... s-boris.do
http://www.tfl.gov.uk/roadusers/finesan ... 10151.aspx.

Meie parandusettepaneku lisanduv efekt on seotud ka meie ettepanekuga nr 2. Kui kaherattalisega saab linnasüdametes kiiremini liikuma kui autoga, hakatakse neid rohkem kasutama eelkõige pidevalt kesklinna sõitjate poolt. Kui kasvab kaherattaliste arv autode arvelt, siis vabaneb rohkem parkimiskohti teiste autode jaoks, pakkudes niimoodi leevendust kesklinna parkimisprobleemidele. Mõju keskkonnale on samuti positiivne, sest kaasaegsed mootorrattad on väikese massiga, kasutatavad 4-taktilised jõuallikad tarbivad vähem kütust, ning seeläbi saastavad vähem keskkonda.

Kokkuvõtteks

Palume kaaluda antud muudatusettepanekute lisamist seaduseelnõu menetlusprotsessi. Tegemist on oluliste ettepanekutega, sest ühelt poolt soodustatakse selliselt seaduse tasandil kaherattalise mootorsõiduki füüsilise suuruse ja liikluses osalemise paindlikkust võrreldes autodega. Teisalt aga muudetakse suuremate asulate (eelkõige Tallinna linn) liikluskorraldust mugavamaks ja keskkonnahoidlikumaks, vähendades vähemalt hooajaliselt autoga liiklejate arvu. Me loodame, et kui komisjon leiab, et meie pakutud muudatused on paremini lahendatavad eelnõu teistes alajaotustes, siis te kaalute vajalike muudatuste lisamist eelnõusse.

Vajadusel on MTÜ Mootorrattur esindaja valmis kohtuma või tulema komisjoni liikmete ette täiendavate seletuste andmiseks meie parandusettepanekute juurde. Me loodame, et hoolimata muudatusettepanekute hilisest laekumisest on neid võimalik siiski arutada.

Meie mittetulundusühingu üheks eesmärgiks on edendada liiklusohutust ja muuta Eesti motosõbralikumaks riigiks ning meie liikmed ja arvukas toetajaskond tegutsevad vabatahtlikkuse põhimõttel selle eest tulu saamata (vt ka http://www.mootorrattur.ee ).

Lugupidamisega

MTÜ Mootorrattur juhatus
info@mootorrattur.ee

Jõudumööda tuleb selliste asjadega tegeleda, eks tulemus on enamasti null, kuid kui ise ei tee, siis pole ka midagi vinguda. Mõtlen, et ühe teemana peaks praktikas need probleemid nö ette mängima ajakirjanduse vahendusel vmt. Selliste asjade juurde on kõik oodatud kaasa lööma. Vahest peaks väikesed mõttetalgud korraldama ja esimeste sõiduilmade saabudes kuhugi huvilistega välja sõitma ning arutama asju?