MOTO-GUZZI

[calif]

Hoi, tuleb samuti elumärki anda
Guzzi tehase teebki sümpaatseks see, et kasutusel on samad ruumid, mis ligi 90 aastat tagasi, tuuletunnel ja tehase laiendused on kõik selle ümber. Tehas asub Alpides, maaliliselt külma Como järve kaldal ja muuseum on kindlasti vaatamist väärt. Matkasime seal aastal 2001 ja ka see 500-ne V8 mootor oli ikka vaatamist väärt küll. Guzzi oli 50-ndateni ringrajal kibe tegija, hiljem sõid masstootjad väikesed vennikesed suurest showst välja. Muljet avaldas ka kolmerattaveoga külgkorviga tankett, mõeldud sõjaväel mägedes ronimiseks.
Guzzi on viimasel kümnendil mitmeid kordi omanikke vahetanud ja mitmesuguseid kursimuutusi üle elanud. Kõigepealt sai omanikuks Aprilia, kelle noored vihased insenerid hakkasid kohe masinaid moderniseerima, mis paraku aga õnne ei toonud- Californiale aretatud kerge ühekettline sidur ei pidanud vastu ja tuli äraproovitud vanaga asendada, samuti oli probleeme klassikaliste tõukurite asendamisel hüdraulilistega. Hiljem sai Piaggio omakorda kontserni võtmeomanikuks ja siis pandi ka mängureeglid paika: Aprilia on spordivahend, Guzzi aga kroonijuveel, millese tuleb ka respektiga suhtuda. Tahaks loota.
Kaubanduslikku infot vast niipalju, et Motohoov on nõus punase ABS-ga 1100 Breva ära andma 120.000-ga ja punase 850 Griso 110.000.-ga. Müügikuulutustel muudame hinna ära kahe nädala pärast, seni on siinsetel huvilistel aega rahulikult mõelda ja läbi rääkida.
Olen samuti seda meelt, et pärast lume sulamist sõidame kokku ja arutame seda ühistegevust silmast-silma kusagil hubases kõrtsus, näiteks Jäneda Mustas Täkus, Türi Veskisillal või mujal keset Eestit.
Tartu kevadparaadile koguneme nüüd siis lipu all!