Võrrist paadimootor

[taux]

Jõudu tegemistes AGA ole vetel ettevaatlik!

ehk..........hoidke aerud ligi.

[Kapa]

Kui tahad vene värki ja nöörst käima tirida siis sobiks mõne traktori käivitusmootor. Kuigi see täidaks oma funktsiooni ankruna paremini.

ei sobi.. kindlasti. alt lahtine karter jne. tundub,et sa pole käivitusmootorit eraldi näinud

Pole jut nendega päris "sina peal" aga üks selline vedeleb omalgi kuskil, mis on just vanalt kalapaadilt maha kruvitud. See veel kahe käigune ja kuulus kunagi vist miskisugusele linttraktorile. Kaalu tal aga kaarega üle 100-kg. ma arvan. Sellest ka see mõttevälgatus
Üks vana Vene päramootor jäi aga Viljandi Taaskasutus Keskuses silma. Seisukorda ei oska kommenteerida aga hinnaks 350 eek-i vist. Võrri mootoriga võrreldes oli see aga paras kobakas.

[Ivv]

võib kõlada rumalana, aga miks on uute trimmerite/võsalõikajate ja saagide kasutusjuhendites soovitus tööoperatsiooni teha täispööretel??? Aga siin mõnest postitusest loeb välja et ei kannata kõrgeid pöördeid.

[Begemot]

võib kõlada rumalana, aga miks on uute trimmerite/võsalõikajate ja saagide kasutusjuhendites soovitus tööoperatsiooni teha täispööretel??? Aga siin mõnest postitusest loeb välja et ei kannata kõrgeid pöördeid.

Teed lõike annat pöörteid,lõpetasid lased järgi.
Sa ei lase pool tundi täispööretel.

[ping]

Ajakirjas "tehnika ja tootmine" oli paar aastakümmet tagasi analoogsel teemal artikkel koos piltide ja joonistega. Lähteülesanne oli sama.
Seal oli kasutatud Druzba mootorit , selle all torust jalg ja jala otsas tsentrifugaalpump (analoogne auto veepumbaga). Vesi sisenes alt ja suruti liikumise vastassuunas tahapoole välja. Kuna tsentrifugaalpump tarvitab kõrgeid pöördeid pole reduktori jaoks vajadust ja samas saab kogu aparaadi lihtsamaks ning kergemaks.
Tookord oli probleem kerge pumba leidmisega sest valutehaste (mis pumpade malmkorpuseid valasid) toodangut mõõdeti tonnides mite toodangu tükiarvu järgi.

[madjs]

võib kõlada rumalana, aga miks on uute trimmerite/võsalõikajate ja saagide kasutusjuhendites soovitus tööoperatsiooni teha täispööretel??? Aga siin mõnest postitusest loeb välja et ei kannata kõrgeid pöördeid.

Madalatel pööretel juristades ja samal ajal tööd tehes tapad sa nendel pillidel siduri. Sellepärast ongi soovitus tööoperatsiooni teha täis pööretel.

Aga kui üritada teemas püsida siis tundub ka minule, et kui üldse hakata paadimootorit leiutama kodustes tingimustes ja odavalt siis vast muruniitja mootor. Ehitasime siin kunagi kardi, sõbra pojale kimamiseks. Vedas karti nii mis hirmus, ainult peab jälgima, et ülepööret ei saaks selline, keps on kiire tulema kui pöörete regulaator eemaldada ja siis täiega pähe anda

[Hiid]

Jah, kahjuks muruniitja mootoriga variandist fotosid pole võetud ja mootor ise Saaremaal. Aga käima ta saadi ja prooviti. Kuuldavasti polnud vint päris hea olnud ja plaanis on seda natuke väiksemaks treida. See olla muidu vee paadi tagant minema visanud ja paat olla kuivale jäänd

[korvimees]

Ilus suvi tulekul ja tahaks ehitada paadile pealetõstetava algelise mootori, et ise ei peaks tegema neegri tööd.
Tingimus et asi peaks olema kerge ja lihtne ja odav. Arvan, et kõige paremini sobiks sääreväristaja mootor. Jõudlus peaks piisav olema, tuleb katsetada erinevaid ülekandeid.
Käivitamine peaks nööriga teostatav olema.
Veebilingid teretulnud

Täpselt Sinu poolt toodud tingimustele, vastab hiina võrrimootor. Olemas nii 50cc, kui 80cc ning ka nööriga käima tõmmatav variant. Võrreldes vene võrri mootoriga on hea veel see, et süüde on kontaktivaba, seega oluliselt töökindlam.
Kontakti müüjaga leiab näiteks SIIT

[yeekim]

Kaua see hiina mootor kohapeal, praktiliselt ilma jahutusega töötada võib?

[makuke]

"Zaljut 3" kirjaga vene paadimootoreid vaadates pole sul mõtet ise aretama hakata. Mul 2 tk kodus vedeleb. 1 on töökorras ja teine juppideks igaks juhuks. Sisse istus 1:1 võrri kolb ja kui jahutusavad suuremaks puurid ja masina ära modifitseerid peale ostmist (vaevalt sa uut leiad veel), siis kestab ka. Ise sai nselle 300.- ja olen rahul. Kalal käimisega probleeme ei ole ja kütust sööb ka näpuotsaga.

[Kardinal]

Aga natuke uuem mootorsaag? Meil peaks olema üks oksasaag, mis võib küll lahjaks jääda, aga igatahes on ta üle. Ketitähik on ainuke asi mis katki, aga see tehakse nagunii ümber.
Piisavalt väike, saad vangust tõsta, kerge jne.

Võrri mootor iseenesest on piisavalt töökindel kui sellel asendada süütemäng. Minu oma on vastu pidanud ₂ aastat

Ma rääkisin juba üleeelmisel lehel, et suvel tegin lääne sae mootorist paadile käituri. Ei kõlba see asi, toon siis selgelt punktid välja miks:

1.Liiga lärmakas, kui sa just inimtühjas paigas ei kavatase sellega sõita siis varem või hiljem saadab sulle keegi kaldalt kivi või naaberpaadist aeru tervituseks.
2.Liiga aeglane kui paadi originaal jala otsa panna ja kui tsentrifugaal sidur vahel siis vaikselt sõita üldse võimatu, veab ainult suurtel pööretel.
3.Sae mootorid ei ole ehitatud ühtlaste pöörete jaoks, varem või hiljem tekib õlitusprobleem.
4.Kui tuul on tagant siis 30 kraadise kuumaga annab mootori sundjahutus sulle veel mõnusat leili juurde.
6.Uskuge mind kui te heitgaase vette ei juhi siis varsti olete korraliku laksu all, saag on 2 taktiline ja heitgaasid on peale 5 minutit töötamist juba tõsiselt häirivad.
7.Tagurpidi käiku ei ole.
8.Viimaks - küll punnitavad kõik kaldal olijad ja teised paadimehed silmi, et mis sitanikerdis seal paadi sabas ripub.

Kui keegi mind ikka uskuma ei jäänud siis võin tõestuseks laenata oma McCullochi "paadimootorit"

[Kardinal]

Muide möödunud nädalal peipsil käies olid ahvenad nii marja täis, et sai puhtalt pannitäite viisi ainult marja praadida....

no ega sa paadiga käinud... kuskandist peale läksid

Omedust edasi mõned kilomeetrid. (Seal kandis kus hea värske jää see koht kus lõhe sisse tuli varem, praegu hea puurida 8 - 15 cm seal) Siis tuleb vasakut kätt põllu peal uus pruun maja uhkes üksinduses lagendiku peal. Enne maja on miskisugune parkimisplats, raudlatt ees. Sealt jala üle, mingi halli värvi putka juurest jääpeale. Mehi on seal peal kogu aeg. Rada läheb alguses kaheks. Olen läinud vasakut haru pidi ca 1km ja seal igal pool mehed püüavad, tuleb otsida, vaadata kus ja kellel paremini näkkab. Nädal kaks tagasi sai käia - mehed tõmbasid ikka mitukümmend kilo nina peale. Aga just see, et seal oli ahven ikka suur, pole nii palju suuri korraga saanudki. 1-2 väiksemat vaid. Võtab mis iganes lant või konks AGA kala silm peab otsas olema, muidu jäädki istuma. Esimese kala saab sääsevastsega või landiga aga ikka silm otsa, muidu ei miskit head püüki. Sõber pani konksu otsa silma ja ise püüdis kõrval sikuskaga, järsku vaatas kuidas õnge paar korda sikutati ja siis kadus õng terve täiega jääauku ja läinud oligi
Lumi on järvel paks liiga, muidu läheks tsikliga veel paremaid-kaugemaid kohti otsima. Möödunud aastal oli järve peal krossikaid küll. See aasta mitte.

[virgor]

Hiina võrri mootorid on ka tsentrifugaal siduriga ja nöör starteriga saada.
www.sakusaaruklubi.ee