Matkaendurot valimas, abi vaja

[Möku]

Kui sa just pidevalt neid pikki otsi asfaldil ei tee, siis vali esimeseks rattaks midagi, millel on vähem plasti küljes. Korra kuus 200 km asfalt teha kannatab ka ühepütasega ja ilma gondliteta - murrad küll rinnaga tuult ja sõidu lõpuks tagumik suriseb c.a. 5000 p/min, aga see on mõnus tunne võrreldes sellega kui pead neid plaste lappima ja vahetama. Kuulikindlad madala sõidukuluga riistadest julgeks soovitada vanemaid yamu xt600 ja kawa klx mudelid. Vähe sportlikum valik oleks juba ktm lc4 variandid. Kõigi nendega tunned metsateedest sõidurõõmu ning ei pea muretsema, kui teekond ootamatult lepavõsas lõpeb - sülitad lepalehed hammaste vahelt välja, keerad peeglid sirgeks ja sõidad edasi. Igaks juhuks pead ainult tagavara suunatulesid kaasas kandma, aga need on sada krooni tükk. Plastiringi remonid ikka mitmete tuhandete eest. Nii õpid väiksemate kuludega selgeks, et mida tegelikult tsikliga teha tahad.

Aga kui sa mitu korda nädalas pikki otsi plaanid teha ning metsavahele satud ainult siis kui juhtud suure tee pealt ära eksima, siis vaata selline gondlitega kahepütane variant, mis tuule eemale juhiks, vähem vibreeriks ja millel oleks jõudu-jaksu ka möödasõidukiirendusteks, kui kahekesi peal istuda. KLE võib just möödasõitudel vastutuule ja seljakotiga punnitades kriitilises olukorras liiga lahjaks jääda. Väiksematel kiirustel ja üksi pole suurt vahet. Muu taandub juba värvi- ja stiili eelistustele. Seliste ratastega pead ikka rohkem tee peal püsima. Rikkad sugulased võivad selliste ratastega ka keerulisi radu metsa vahel nühkida nagu me seda siin foorumis lugeda võime , aga majanduslikult ratsionaalne see tegevus noorele algajale majanduslikult veel vähekindlustatud motomehele pole.

aga kui sa veel ei tea, mida ja millal sa sõitma hakkad, siis vali esimene variant. Need lihtsad, lollikindlad ilma kergeltpurunevate plastideta tsiklid on universaalsemad ja minu tagumik mulle küll ühtegi halba sõna ei öelnud kui xt600-ga kaks nädalat järjest 500km+ päevas mägiteedel,kus 60% asfalti, läbi uhasin. Sobis ka matkarattaks. Samas on saanud ka Transalpiga kõrbedüünides ja mägijõgedes ukerdatud - kõik sai sõidetud ja rõõmu oli palju, ainult et plastidest ei jäänud midagi alles - nädalase reisi lõpiks oleks võinud selle ratta vabalt Mad Maxi filmivõtetele saata, (aga käima läks veel ja edasi ka liikus .