rattaga juhtunud huumor:)

[pezz]

kuradi värk - kas tõesti sõitsin selle ka pikali?

Mul isa räägib ikka rõõmuga kahte tsiklilugu:

Esimene isa endaga: nõukaajal ju isasid sünnitusmajja ei lastud, seega sel päeval, kui tal linnas esimene poeg sündis oli vaja maal tähtsat sündumust korralikult tähistada. Eks sai siis pojavääriliselt tähistatud ja kui öösel naaberkülast külateed pidi külgkorviga kodupoole kulges, siis ühes vallatus kurvis juhtus imelik jama: "kurat, keeran gaasi, tsikkel üürgab, aga edasi ei lähe, keeran veel juurde, ikka ei miskit, vahetan isegi käigu alla, et jaksaks, ikka tolku ei midagi. Siis vaatan, kurat, tsikliga tee peal puha küljeli maas, aga nii purupurjus, et kukkumist ega asendit ei märganud."

Teine lugu juhtus sugulasest miilitsaga: passib õndsal nõukaajal õhtul hilja põõsas, külamees tuleb külgkorviga, sau ette ja kontroll. Külamees istub tsiklil, jutt igati adekvaatne, midagi kahtlast ei paista, seega võib edasi sõita. Edasisõitmise asemel hakkas külamees millegi pärast aga hoopis töötavat tsiklit uuesti käima lööma, vaatas, et ei õnnestu, ronis ratta seljast maha ja... käis käpuli pikali ja jalgu enam alla ei võtnud, sest niivõrd purjus. Miilits sügas seepeale kukalt, et kui härra oleks edasi sõitnud, siis ausõna polekski midagi kahtlustanud.