Quo vadis Eesti motokross

[Maida]

Lugupeetud hr Hannes, Sinu näol on vist siiski tegemist rohkem korraldaja kui võistlejaga ja seepärast kipud probleemi vaatama rohkem sellest vaatevinklist.

Ma ehk ei väljendanud omi mõtteid avaldades ennast piisavalt selgesti, öine aeg ka...

Esiteks, ka s**** ilm on spordiala maksumust arvestades piisavalt mõjuv põhjus võistlusest loobumiseks. Paduvihmas ja läbiligunenud rajal sõit on kujutab juba iseenest ohtu võistleja tervisele ja vigastuse saamise põhjustamine ei pruugi olla võistleja enda sõiduoskustest tingitud. Krossiga vähegi kursis olev inimene teab, et sellisel rajal sõitmine tekitab hoobilt talle vähemalt 2000-3000 kroonise lisaväljamineku (kett, hammakad, paar komplekti piduriklotse jne), rääkimata sellest kui veelompi külili paned ja see sodi läbi õhufiltri mootorist läbi käib.
Kui võistleja ikka arvab, et ei võistle, no siis ei võistle, jääb ilma osalisest tasust, näiteks 50 krooni ja kogu lugu. Teine asi on aga siis, kui võistleja tuleb kohale, registreerib ennast ja saab transpondri. Vot siis on see juba tema oma asi, kas sõidab või mitte. Kui korraldaja võistlust ära ei jäta, ei saa ka raha tagasi!

Teiseks, võistleja tsikli "traumat" põhjuseks tuues ei mõelnud ma kindlasti seda, et ratas võistluse sees ära "kooleb"!, Sellisel juhul jääb tõesti õnnetul mehel ainult nentida fakti, et "shit happens"!
Ma pidasin silmas olukorda, kus makstakse kolmapäeval raha ära ja neljapäeval otsutab ratas "kepsu välja visata". Sellisel juhul on tsikli töökorda saamine suhteliselt ebatõenäoline, enamus ei saaks sellise remondiga ise hakkama, peab sebima pädeva mehaaniku. Lisaks ei ole paljudele tsiklitele kohapealt võtta kallimaid mootoridetaile, nende tellimisega läheb nädal-kaks. Ja mille eest ma siis osalustasu täismahus maksan? Ega see kohalik motokross nüüd nii "püss" ka ei ole, et rendin selle 400 krooni pärast kelleltki võistluseks 1000 krooni eest tsikli. Pärast selgub, et see oli veel "surmaeelsemas" seisus kui enda oma ja plekid kahe ratta remondikulud. Neil meestel, kel tiitel ja punktid tähtsad, on vaba valik seda varianti kasutada, "tegijatel" on niigi juba endal kaks tsiklit. Aga enamus meist peab siiski ühe sõiduriistaga läbi ajama ja mitte ainult ühe hooaja!

Kolmandaks, mis puudutab sularahas arveldamist. No on ju inimene lihtsalt selline, et tahab oma rahanatukest viimase hetkeni käes hoida ja loobub alles siis kui muud võimalust ei ole.
Ekstra rahakogujat ei ole nüüd kindlasti vajadust palgata, aastaid on seda moodust krossidel kasutatud. Pole küll täheldanud, et peale elektroonilist registreerimist ja ettemaksu kehtestamist liiguks järjekord hommikusel regamisel kiiremini. Nii või teisiti on transpondri väljaandmine litsentsi vastu ühesugune ajakulu. Nii või teisiti kontrollitakse iga osaleja puhul nimekirjast, kas tal on raha makstud või mitte. Seda teevad kogu aeg ju ühed ja samad inimesed, eraldi kasiiri pole kusagil krossil olnud.

Veel tekitab selline krossikorraldaja vaenulikkus sularaha vastu sellise mõtteavalduse:

Eestis korraldavad motokrosse reeglina erinevad mittetulundusühingud, vähemalt oma osalustasud kannavad võistlejad nende arvele. MTÜ on juriidiline isik, kelle õigused ja kohustused on õnneks või kahjuks Eesti Vabariigis täpselt reglementeeritud. Pädev raamatupidaja võib asjaosalisele mõne sõnaga selgeks teha, mida tähendab MITTETULUNDUSÜHING. Elektroonilist rahavoogude liikumist on erinevatel instantsidel väga lihtne jälgida ja piisava huvi või kaebuse põhjal võidakse väga ebameeldivaid küsimusi esitama ja dokumente nõudma hakata.
Igal motokrossil on üleval reklaamid-plakatid erinevate ettevõtete nimedega, "mögafonis" lastakse söögi alla ja peale linti, kus tänatakse toetajaid ja sponsoreid. Ega seda siis niisama ei tehta, ju nad ikka "pappi" annavad! Kas siis tõesti käib tänapäeval motokrossi toetamine ainult sularahas, et korraldajal tekivad probleemid raha oma arvele saamisega. Või on siin tegemist hoopis tulude varjamisega? Jällegi on siin maagiliseks sõnaks MITTETULUNDUSÜHING. Kas kõik krossikorraldajad saavad kätt südamele panna ja öelda, et nende raamatupidamine on korras. Hästi läbiviidud võistluse korraldamine toob tulusid, samas tuleb kõige eest ka maksta. Kas see maksmine toimub ikka seaduslikult, see on meie riigis ka täpselt reglementeeritud.

Mis puudutab võistluse seaduslikkust ja ebaseaduslikkust.

Meil võib küll kehtida arusaam, et mis pole keelatud, on lubatud. Kuid kahjuks kehtib tõsiasi, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest!
Motokrossi võistlust võib korraldaja teha, kuidas heaks arvab, kui see mingi organisatsiooni egiidi all toimub, on siiski mõnes aspektis vaja ka tolle heakskiitu. Samuti võib krossikorraldaja Eestis küsida pealtvaatajalt piletiraha oma suva järgi, on see siis 100 EEK või 1000 EEK. Kui ta arvab, et tema poolt kehtestatud hind vastab sellele, rahvas tuleb vaatama, siis andku minna.
Teine asi on võistlejad, kui nad aksepteerivad võistluskorraldust, siis tulevad nad võistlema. Oma ette teema on korraldaja poolt kehtestatud osalustasu ja selle raha ülekandumise viis. Vot sellist asja reglementeerivad Eesti Vabariigis Võlaõigusseadus, Tarbijakaitseseadus, Asjaõigusseadus, Väärteomenetluse Seadustik, Karistuseadustik ja veel hulk õigusakte, millised on vastu võetud vabariigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Ja nende seaduste täitmist peab jälgima ka motokrossi korraldaja. Ei ole mingisugust mõtet siia foorumisse postitada paragrahvide rägastikku, valdav enamik ei saaks nendest niikuinii aru.
Niikaua kui inimese tegevus ei lähe vastuolusse kehtivate seadustega, ei pea ta neid omale selgeks tegema. Kui mõned krossikorraldajad on siiski otsustanud lubatu ja keelatu piiri peal katsetada, soovitaks küll siiski juristidega nõu pidada.
Motokross ei ole kontsert või teatrietendus, kuhu pileteid müükase. Nendel üritustel saavad esinejad oma töö eest tasu, korraldaja üritab nende arvelt "vahelt lõigata". See on äri!
Motokrossi võistlus on ka äri, ainult esinejad maksavad selle eest peale, tegelikult ju absurdne. Pealtvaatajad tulevad vaatama neid, kes oma ettaste eest peale maksavad, korraldaja "võtab vahelt" mõlemalt poolt. Ega siis pealtvaataja krossikorraldajat või tema meeskonda vaatama ei tule. Võiks ju sellisel juhul jätta võistleja otsustada, et juhul kui ta tuleb, siis ka maksab.

Kui mingisuguse MTÜ juhtivad liikmed arvavad, et müüvad oma krossil nimelt minule suunatud kaupa või teenust ja küsivad selle eest ettemaksu ja lisatasu, siis sellisel juhul on vastavalt Tarbijakaitseseadusele mul õigus 14 päeva jooksul peale kauba kättesaamist see müüjale tagastada. Motokrossi mõistes tähendaks see umbes seda, et maksan raha ja sõidan teie poolt korraldatud krossil ja oleksin nagu alguses rahul. Siis lähen koju ja hakkan mõtlema, jõuan järeldusele, et tegelikult läksin ma seal võitma, aga sain ainult 10 koha. Teie poolt müüdud kaup (teenus) ei vastanud minu lootustele. Sõbrad ka hakkavad näpuga näitama ja ma otsustan ostetud kaubast (teenusest) loobuda. Kogu raha ma tagasi ei soovigi, eks ma lõhkusin natuke teie rada, aega võeti ka. Aga näiteks umbes poole osalustasu eest olen nõus korraldajale tagastama puutumatuna minu 10 koha eest saadud EMV või EKV punktid.

Kuidas selline asi meeldiks? Vot see on täpselt samapalju mõistusevastane, kui korraldajate poolt nõutud ettemaks ja lisatasu! Kuhu me nüüd siis piiri tõmbame?