Enduro Eesti MV 2009 > Paikuse 1, Tallinn 2

[napalm]

selle teema nüüd lukku panna ja 2010 teeb keegi uuesti.
Mitte mingil juhul ei tohi seda teemat lukku panna. Niu, niu ei ole probleemi ma kujutan ette mis töö oli asja taga aga järgmine aasta peame jälle sõitma ja teen kõik selleks, et Tallinna etapp toimuma saab.
Mul on ettepanek, et saame kokku ja istume ümmarguse laua taha maha ja Tallinna etapp 2010 saab toimuma vaatamata kõigele.
Mehed see on küll see koht kus tuleb seljad kokku pannna.

Selleks aruteluks tuleb üks hea rangelt vabatahtlik võimalus kohe. EMV huvilised saavad asja arutada kui eesti giga egod ära mahuvad ühe laua taha Kõik olulised asja pulgad peaks olema kohal terves kooseisus.
09 mõte oli elujõulise sarja ja terviku loomine millel on arengukava ja sihid mis ulatuvad kaugemale kui järgmine kuu mingi kulina kamina peale upitamine endale. Tänaseks olen enda jaoks reaalselt läbi proovitud reaalse raha ja aja kuluga, et sellise sarja loomine pole hetkel võimalik sest puudub koostöö soov ja oskus nagu arvata ka oli. Aga kui on tahtmist vabu vahendeid sadu tuhandeid ja väga palju aega siis ühte head etappi on ikka võimalik teha kui keegi kamba sees vasturütmi lööma ei hakka täiest jõust nagu enamasti ikka juhtub. Üks sari Eestis on, see on Supermoto mida Ivar Kiil veab ja see on ka kogu EV ajaloo jooksul ainus selline õnnestumine peale ETV karika sarja ~ 15a tagasi mis toimib ja kus on sarja sponsorid, tervik meedia jne olemas ehk ainuvõimalik lahendus üldse.
Selleks aastaks oli koos Enduro EMV jaoks neli etappi korraldajate ja enam vähem kõige vajalikuga, teoks see ei saanud puhtalt koostöövõimetuse tõttu jällegi sest ei suudeta Eestis kunagi ühise eesmärgi nimel ju töötada ja ei suudeta näha mingit tervikut mis pole ju mingi saladus ja mis on Eestile igas plaanis väga kalliks ja saatuslikuks saanud. Riihimäel tehti tühjakohapealt üle 12a MM etapp maailma kõrgemal tasemel samal ajal...
Tallinna Enduro tegemine on meeskonna moodustamise küsimus ja kes seda tirida ja jaurata tahab tänamatult. See pole ühe ega kahe inimese töö. Elu on näidanud, et kui töötegemiseks läheb ja sulli ja fame ei jagata on kõik vennad kadunud Eestis. Mehis kindlasti tahab seda teha uuesti ma usun nii, et www.gasgas.ee ja www.dakar.ee pealt saab kontakti või Motokeskusesse kohale minna.
Paraku pole võistluse ja sarja tegemine metsas vaia maasse tampimine ja arvamine, et vaid selle pärast asjad sünnivadki ja teoks saavad. Vaia tampimine on kõige lihtsam töö selle asja juures ja vaid kirss koogi peal... Ajad on uued ja nõudmised on uued päris maailmaga ühtsed see eeldab mees konda kellel on sama maailma pilt ja kes ei tegutse vaid isikliku kasusaamise eesmärgil mis on Eestis jällegi sisuliselt absurd eeldus. Puudub ju täielikult aatelisus ja millegi ära tegemise soov. On vaid ära panemise soov ja omakasu. See välistab aga koostöö ja meeskonna töö. Kellelegi ei pruugi see meeldida aga ega selle pärast autole summutajast vända sisse toppimine ja meeleheitlikult väntamine seda ei käivita.
Fundamentaalsed ala stardi elemendid on eesti Enduros tehtud ja Paikuse asja elus hoidnud kangelaslikult mida legendaarsed tagant järgi targad ei ole viitsinud kümnete aastate jooksul teha ja eks nüüd on võimalus kõigil kes kätega õhus ringe armastavad teha ja foorumites uksi paugutada ja rääkida kuidas asjad tegelikult käivad näidata kuidas asju tehakse ja tõeliselt kuuma antakse.
Tallinna Enduro plaan sai teoks pärast kolm aastat jauramist, proovimist ja sätitamist. Ise eelistan täna nüüd ka sõita teistele võileibade tegemise asemel ja lõputu vaidlemise ja jauramisega tegelemisele ning lõpuks sõimata saamise asemel nagu Eestis ainus suhtlemise vorm on kui see üldse toimub lõpuks kui rong on läinud. Tallinnas osalejate arv näitas ka selgelt, et ei saa müüa toodet millel puudub Eestis ostjaskond. 50% on julgelt puudu sellest, et oleks üldse mõtet mõelda midagi. EMF tugi on täpselt miinus tugi sest ei toeta seal keegi vajaliku tööga nagu alati mitte grammi (ei suvatse vastata isegi olulistele pöördumistele nagu ikka juba aastaid) ja neile tuleb selle eest veel raha maksta peale jne siis samas vaimus.
Pole nagu tore lihtsalt. Olen Eesti motospordi jaoks teinud piisavalt pea paarikümne aasta jooksul. Igal asjal on oma algus ja oma lõpp. Elus on palju olulisi ja huvitavaid asju millega on vaja tegeleda ja minu kutsumus ja töö asub natuke teise rõhuasetusega mootorratta ja võidusõidu tööstuses. Aga väga hea meel on, et Tallinna Enduro sai ilma suuremate viperusteta teoks ja '09 tiitlite kaal on julgelt midagi muud (_550km) kui ühe etappi tiitlid ja meistrid võivad selle üle väga uhked olla. Ja see on see mis on tähtis ja see oli eesmärk väiksemas plaanis. Lõpp hea kõik hea.

Aga nagu jutuks oli uuesti korraldamise soovijatel tuleb üks hea ja positiivne võimalus temaatiliselt kokku saada millest peatselt informeerin peale pühi kui oleme ühe nõupidamise ära pidanud veel.
Järgmiseks hooajaks on aga vastu võtta vaja terve rida põhimõttelisi otsuseid ja need ka ellu viia. Sellega tuleb juba täna praegu pihta hakata, samas Enduro komisjoni ei eksisteeri muul kujul kui vaid kuskil reana EMF lehel ja sealt midagi loota hetkeni praegu ei ole vähemasti, et kogu tegevus mida teha tuleb on tegelikult mitte ametlik ja õhku tehtud kui te midagi plaanite korda saata. Ehk juriidiliselt täiesti mõttetu elu raiskamine, et kellelgi on teie arvelt hea olla kes teid pärast seljataga sõimab vaid nagu Eesti eit-mehed ikka seda teevad traditsiooniliselt. Et ÜKT tööd ja vastuvoolu ilma igasuguse ühisosata on väga palju. Ja kui keegi tahab või loodab, et see ala üldse ellu jääb kas või hobby spordi tasandil nagu täna tuleb seda teha ja regulaarselt sellele peale makstes. Nii enda elu, aja kui rahaga kõige muu arvelt. Sh. trenn kui kõik teised on trennis rääkimata kõigest muust. Ka ei keeda ühes katla servas paksemat suppi. EMF mingi motospordi huve esindav tegevuse lootus on aga enam kui nulli lähedane seega jällegi koostöö ilma milleta ei ole ei riiki ega rahvast. Valikute küsimus, kas pankrotis, täiesti koostöö ja toevõimetusse, miinus turuosaga “firmasse” tampida miljoneid ja tuhandeid töötunde või mitte. Iga üks peab ise otsustama mille peale oma väga lühikest elu kulutada ja kas sellel on tema jaoks mõtet, vajadust ja perspektiivi. Minu jaoks minu võimaluste juures on pilt selleks ajahetkeks selge ja otsus, tuginedes kuivadel faktidel mis on aastate käigus tööga hangitud, langetatud. Ja emotsionaalselt oma üli vähest vaba aega tampida millelegi mis ei ole rõõmu, puhkust pakkuv ega ka inspireeriv on enda vastu kuritegelik. Teistele soovin aga edu ja jaksu edasi tegutseda see on äärmiselt vajalik. Teema siin juures minu jaoks lõpetatud ja rohkem pole mahti seda jälgida, et lülitasin ennast siit ka välja nii, et kui keegi tahab sõimata siis palun helistage, number on avalik ja teada, kui lennukis või nõupidamisel ei ole olen kontaktne.