Sõit "seljakotina/-ga"

[nelesk]

olles ise sõitja ja viimasel ajal natuke ka seljakotitanud seoses oma liikumisvahendi puudumisega, panen kirja mõned näpunäited veel (eriti baigi taguotsal sõitjatele), ehk kellelgi on kasu:

• tartu maanteel kulgedes pole see ehk oluline, aga vähegi kõrgematel kiirustel ja konarlikul teel võivad augud/muhud väga kergesti teid tagaistmelt lahti lüüa. Suruge oma päkad jalatugedel nii ratta taguotsa alla kui suudate. Peabki kergelt rõngas tunne olema.
• õppige põlvede/reitega kinni hoidma, teil peabki pärast olema tunne nagu oleks ratsutanud.
• pidurdamisel katsuga keharaskus puusadesse lükata, jube kehv on ikka kui juhile selga sadada. selleks tasub pidurdamiseks õppida ära selline michael jacksoni sarnane puusad-ette liigutus, selg kergelt kumeraks. Ratsutajad teavad ka, millest ma räägin AGA sealjuures peab seda ikka tegema ühtlaselt ja sujuvalt n stuff. Kätega peab küll kõvasti kinni hoidma, aga mitte juhi ülakeha külge (sealjuures kogu oma raskusega) klammerdudes, kõhu-seljalihased hoidku oma keha raskus juhist eemal.
• Kurvi minnes ei ole vaja mingit võimlemist teha, pole vaja mõelda "issand mis ma nüüd teen". Teie seal selja taga ei pea mitte midagi tegema. Võtke lihtsalt oma kehaga vastu info rattalt ja juhilt ja kujutage enda ja juhi vahele jäigad ühendused ja tehke täpselt, mida tema teeb, võibolla aitab (kui kehamõõdud lubavad) kui küünarnukid põlvedele toetada. Samas jälle, kui on tarvis mingist august sujuvalt ümber põigata või nii nalja pärast tee peal slaalomit tehakse, siis tuleb ennast keskkohast painduda lasta - jalad ja puusad lähevad rattaga kaasa, keha jääb juhiga "paigale"
• kui on mõnest august/halvast rööpast või millest iganes raputavast ülesõit (mida on ette näha st aeglasel kiirusel), kergitage oma tagumenti ka natuke ja tehke jalgadest lisavedrustus.

Ja noh, suu kõrvuni eksole