liiklustrahvid kui maksud 2009

[sang]

Esiteks teeks oma mõisted enne selgeks kui hakkaks neid loopima. Politseiriik (Police state ing. k) tähendab midagi hoopis muud kui töötava politseiga riiki.

Mulle isiklikult meeldib, et lisaks seaduste kirjeldamisele hakkab riik lõpuks ometi ka nende seaduste täitmist jälgma. Lõpuks ometi, oli ka aeg. Kaua see porno ikka kestab, et iga lohh saab karistamatult liikluses teha, mida heaks arvab ja õigust jääb veel ülegi. Ilmselgelt senine mõistlik lähenemine ehk hoiatused ja pisemate rikkumiste kahe silma vahele jätmine ei ole aidanud. Paraku on raha ainus motivaator, mis keskmist Eesti inimest enda tegevust muutma paneb, nii et trahvide tegemine on täiesti õigustatud.

Kui ei taha trahvi maksta, siis sõida mõistlikult. Kui ei taha mõistlikult sõita, ära vingu ja maksa. Seadus, sealhulgas liiklusreeglid on kõigi jaoks samad ja kuuluvad täitmisele.

Huvitaval kombel olen tähele pannud, et politsei uskumatust kottimisest ja pisiasjade kallal normisest räägivad lugulaule just need tüübid, kes on põhimõttekindlad liikluseeskirjade eirajad. Ma olen rohkem kui kümme aastat sõitnud autoga ja nõksa vähema tsikliga, valdavalt igapäevaselt Tallinna liikluses, aga päris palju ka mujal ja mind on lisaks puhumiskampaaniatele peatatud vaid üks kord (sõbralik vestlus motopolitseiga ridade vahel liikumise teemal) ning pole kunagi trahvitud. Loomulikult ei sõida ma nagu vanamees mossega, 50 alas 40ga ja maanteel kuni 75, ikka mõistlikult ja üldise liiklusvooga samas tempos. Eks see ole ikka eelkõige inimeses endas kinni, kas ta tahab lisaks bensurahale oma eelarvesse planeerida ka trahvirahad. Trahvi vältimine on muide tasuta (pane turvavöö kinni ja pea lubatud kiirusest kinni).