Hooaeg 2008 kokkuvõte

[heldurs]

Minule oli tänavune hooaeg esimene. 9. mail oli tööjuurest vaba päev ning panin end autokooli kirja. Nii A kui B katile siis. Umbes teisel autokooli sõidutunnil läks õpetajaga jutt siklite peale. Rääkisin, et tahaks endale mingit väiksemat cutomit Honda Shadowit või midagi. Ja mis selgus - õpetaja tegeleski rataste maaletoomise ja müügiga ning muuhulgas oli tal pakkuda ka üks Itaaliast toodud 94 aasta 600ne Shadow.

Oi rõõmu, viskasin rattale korra pilgu peale, istusin proovipärast ka selga ning ega ma rohkem osanudki midagi küsida või vaadata (pole mul ju eales isegi võrri olnud). Igatahes lõime käed ning kui ratta dokumendid paari nädala pärast Itaaliast kohale jõudsin andisn õpetajale rahapaki üle. Nüüd oli mul päris oma tsikkel - olin sellest juba aastaid unistanud ning tänaval mööda löristavatele cruiseritele kadeduse ja kurbusega järele vaadanud.
Augusti keskel sain kooli ja ARKI eksami tehtud ( mis A kati puutub, siis kõik esimese korraga) ning võisin oma tsikliga iseseisvalt linnapeale minna. Ja siis juhtus midagi kummalist.

Sellle Delta moodi asjaga, mille seljas õppesõitu ja eksamit tegin, tundsin end ilgelt hästi ja mõnusalt. Võtsin uljalt kurve ega põdenud millegi pärast, arvasin, et sõit on mul käpas. Aga oh üllatust, Shadowiga linnavahele minnes oli selline tunne, et ma istun esimest korda ratta seljas. Jalg värises all, süda puberdas, ratas suri kurvides välja kuna ma olin nii krampis, et ei suutnud käike alla vahetada - ime et ma end kuhugi sodiks ei sõitnud. Jube oli. Mõne päevaga sain õnneks sellest paanilisest sõiduhirmust üle.

A siis, umbes nädal pärast lubade saamist, tulid asutuse suvepäevad, Pärnust mingi 65 kiltsa kaugusel. Otsustasin, et mingu ülejäänud kollektiiv bussiga kui tahab, mina lähen igatahse rattaga. OMG - kui linnapiir seljataha jäi ja kiirus tuli üles kruttida hakkasid mu mõlemad jalad nii värisema, et ma kaalusin juba sõidu katki jätmist. Aga uhkus ei lubanud. Vaatamata sellele, et oleks pea aegu teelt välja põrutanud kui rada vahetades liiga järsult kallutasin (või pigem rebisin end tee parema serva poole) ja ilge hooga kraavi poole sööstsin. Anyway, selle 65 kilommetri läbimiseks kulus mul mingi poolteist tundi. Igas kurvis lasin hoo mingi 30 kiltsa peale.

Tagasisõit oli juba natuke lõbusam. Ehkki mul oli ilge pohmakas ja vihma kallas. Aga siis oleks, juba tagasi Pärnus olles, napilt-napilt laubaka saanud. Võtsin kurvi liiga kiiresti ja vale nurga alt ning avastasin et sööstan otse vastutuleva auto suunas. Ja mida ma loll siis tegin - instinktiivselt üritasin ma kallutades jalga maha panna. Jumal tänatud, kallutasin piisavalt palju, et autost mödöa mahtuda ning jalg jäi kah maha panemata, ehkki jalatoe oli mu saapatald juba hüljanud. Buuh, ei taha mõeldagi, mis oleks võinud juhtuda, kui ma ikkagi oleks jõudnud jala maha suruda.

Noh, igaljuhul sai selle sõiduga tõestatud, et mu ratta kütusekulu on 20 liitrit sajale. Jah 20 liitrit sajale. Pärast karpade lahti kiskumist ja nõelte otsast mingite seibide eemaldamaist saime selle 10 liitrile sajale. Mis oli ikkagi liiga palju, et pikemaid trippe ette võtta. Seega mina kasutasingi ratast ainult praktilistel eesmärkidel ning kulgesin sellega iga päev tööle ja tagasi. Kilomeetreid kogunes 750.
Oktoobri alul viisin ratta teenindusse kus see mõne ajajooksul korda tehti. Nii mulle vähemalt kinnitati. Kahjuks testida ei õnnestunud, sest tali tuli peale. Eks kevadel näe.

Järgmine hooaeg tuleb mul alles see päris õige, tahaks kokkutulekutel käia ja korralikult ringi tiirutada. Vähemalt Eestile ring peale, kui mitte piiri taha.

Ise Honda Shadow mees alates 2006 ja sel hooajal 2 tsikli peale sõidetud 10000+ km, põhiliselt Eestis, üks sõit Lätti.Sel aastal sain alustada hooaega tõsiselt alles augusti algusest ja see pole minu jaoks veel kaugeltki lõppenud. Niikaua kui kestev seeneilm ei ole üle läinud Eestile omaseks sitaks suusailmaks ja oluliselt ei sega tsiklisõitu, ei kavatse kindaid varna riputada.Seni ei ole olnud kukkumisi, otsasõite, kraavisõite, trahve jm arusaamatusi.Kulunud papist parem ei räägi, aga iga sent on olnud väärt kulutus.Tõsiselt nakatunud 2009.a.Horvaatia tripi ideest, kuna ise seal käinud 2006 (seekord ilma tsiklita) ja arvan, et see on igaljuhul väärt paik olla ja üle vaadata.Nozzule- sa oled saanud omale "kuulikindla" masina, millega sõidavad ka su lapselapsed,kui sina õigel ajal õli valad.Samas, 10L/100 km peale on ebanormaalselt suur kütusekulu. Minu Shadow'de (VT 700 ja VT 1100) kütusekulu on jäänud igal juhul alla 7 L/100km kõigil režiimidel sõites.Kontrolli karburaatorite sünkroonsust ja häälestust.Kui vaja, võin saata manuaali.