Räägiks keevitusseadmetest

[mattias]

Aga milline on see märk pakendil mis näitab seda polaarsust. Oletan,et " AC/DC + - "

See tähistus näitab et antud elektroodiga võib keevitada nii vahelduvvooluga (AC) kui alalisvooluga(DC) nii päri- kui vastupolaarsusega.
AC/DC on ka väga hea Austraalia rockbänd.

[p-4]

Hot Start funktsiooniga inverteriga on ikka elktroodi tunduvalt parem süüdata.
Inverteril ei pea voolu reguleerimiseks ketrama nagu trafol.

Inverterist edasi TIG aparaadini on juba lühike tee...

Kuna sul hapniku balloon olemas ja reduktor ka, siis ballooni vahetus 800 eeki (Elme Messer tegeleb GOST Balloonidega),
väike reduktori lisa 100 eeki ja TIG käpp 1500 eeki ning keevita kasvõi prilliraame.

Ehee.jaa traffo on ammu ajalugu ,tänapääeval enamus aparaate inventer tüüpi,mis muundab voolu sirgjooneliseks.Ja lausa lust on keevitada, kui on head eletroodid ,sooendus kapp ,on kaa suureks abiks, mis hooijab lahtised elektroodid kontitsoonis.
Endal saksa päritolu inverter 180A(220v) täitsa proo on keevitada ka suurema 3,2 elektroodiga ei jää hääta kui aint korgid vastu peavad.
Sai isegi sinna juurde ostetud Tig i käpp ,1700 eku ,ainuke miinus aparaadil on see ,et pole gaasi klappi ega el-süüdet tigi süütamiseks ,nii et tuuleb kasutada puudet tetailiga süütamiseks, tahab veits harjutamist suur tõenäosus on ots tuksi keerata, irw saab otsa pidevalt teritada,ja teritama peab kaa õieti,käijamis jooned peavad jääma noole tippus suunas mitte risti .Risti teritades koguneb suht kiiresti sinna selline sula plönn.
Kui voolud paika saab siis 0,7mm plekki saab suht rahulikult lasta kaa pikemaid õmblusi,aga usun ,et päris prilli raami ikka ei keevita tig aparaatiga selleks ikka laser keevitus millega saab lasta vabalt 0,8mm plekki ja isegi 0,1mm seina paksusega materjali ning kui on oskaja mees siis õmblus on prfektne.
Aga õige Tig peab kaa keevitama alumiinumit ehk siis ac/dc aga paraku on selline aparaat suht koht kallis enamvähem pilli hinnd hakkavad 30-40k.
Vahe seiseneb selles ,et alumiinumit keevitatakse vahelduvooluga ,aga enamus odavamaid inverter tüüpi aparaate annavad välja ainult alalisvoolu.
Veits olen kursis tänapäeva keevitus maailmaga,vahest suristan garaasis mõne raua plönni kokku.

[kornholio]

Lisaks veel, et kontaktsüütega TIG käpa puhul on süütamiseks hea kasutada vaskplaaati ja on vähem teritamist

[agent007]

Minu aparaadil TIG võimalust ei ole. Ja ma ei tahtnud ka seda.Suuremad rauakolakad saab trafoga lasta ning sihuke pisem töö teha inverteriga. Ise leian, et tsikli tegemiseks on masin väga hea. Just see suur reguleerimisvahemik on väga bueno. Õhukest plekki punktid ka väga edukalt. Proovisin nüüd täita elektroodiga. Trafoga on see õhukese materjali puhul peaaegu võimatu. Aga inverteril lased voolu tiba maha, nii tunde järgi ja väga hea saab.

[bitter]

Aga õige Tig peab kaa keevitama alumiinumit ehk siis ac/dc aga paraku on selline aparaat suht koht kallis enamvähem pilli hinnd hakkavad 30-40k.
Vahe seiseneb selles ,et alumiinumit keevitatakse vahelduvooluga ,aga enamus odavamaid inverter tüüpi aparaate annavad välja ainult alalisvoolu.

Kas balloonis peab olema tingimata argoon või saab ka kuidagi lihtsamalt? (Pean silmas nt krossika heeblite murdunud otste tagasikeevitamist, kus mehhaanilist tugevust väga taga ei aeta ja saab tulemuse käia peal üle siluda. Heebli materjal peaks olema silumiin.)

[keevitaja]

Lihtsamalt saab nii, et lähed ostad 10 eek- i eest ühe alumiinium elektroodi ja keevitad elektrikeevitusega kokku.

[bitter]

Ja gaasikeskkonda pole üldse vaja??? Millised on nõuded aparaadile?

[KIBU]

alumiiniumi elektroodiga keevitades on vajalik detaili eelkuumutamine et siis vahetult enne keevitamist kuumutad kas gaasipõleti või fööniga veidi ette.

[keevitaja]

Ja gaasikeskkonda pole üldse vaja??? Millised on nõuded aparaadile?

Alalisvool. Sobib ka nõukaaegne alalisvoolu keevitusaparaat. Ja ei mingit gaasikeskkonda Ainus tingimus on, et kuumutad enne keevitamist detaili vähemalt 200*c -ni . Kõige lihtsam on seda kontrollida tinaga- kui sulab, siis tähendab on temperatuur saavutatud.

Kibu jõudis kuumajutuga ette

[Yamakaki]

Alumiiniumi keevitamiseks alalisvoolu TIG ei ole hea.Selleks kasutatakse hoopis inverterit mis tekitab taas vahelduvat voolu.Vajalik see selleks,et oksüüdi kiht alumiiniumi pinnalt "minema pommitada".Saad nii kvaliteetse keevituse.
Mis puutub inverterisse,siis põhimõtteliselt kõik nad kõlbavad TIG keevitamiseks.Lihtsalt alul süütamine võib olla raskem kui TIG variant inverteriga.Gaasisegu sobib alumiiniumile kui roostevabale argoon.Erinevate alumiiniumsegudele on erinevad elektroodid kui ka TIG keevitamisel erinevad "traatpulgad" Jõudu.

[keevitaja]

Milleks jahuda TIGidest, MIGidest ja üldse tähtsat panna. Sorry aga teooriast pole si..agi kasu. Olen keevitanud nii TIG, MIG, MAG keevitusega ja kui vaja siis saab ka tavalise vene keevitusega hakkama. Muideks, kui see kellegile midagi ütleb, siis on tänapäeval ka malmelektroodid millega saab keevitada "kodus mähitud" keevitus aparaadiga. St. vahelduvvooluga. Pöörduge "Spetselektroodi AS" -i poole ja teie mured saavad lahendatud. Ei tahtnud kedagi maha teha ega solvata aga kõik rauakõrvetajad ei ole veel KEEVITAJAD. Ja veel, kuna kasutaja bitter küsis alukeevituse kohta, et kas kuidagi lihtsamalt ei saa, siis vastan ikkagi, käi poes ja räägi oma mure ära (materjal mida tahad keevitada), osta see elektrood ära ja ongi mure murtud. Jõudu keevitamisel .

Peace.
Ando

[spinna]

No eks ta sõltub ikka asjaoludest ja mehest ka. Mida täiuslikum ja lollikindlam on tehnoloogia, seda väiksemad nõuded on mehele kelle käes käpp või põleti on. Ja vastupidi. Mul on konkreetne kogemus, kus teada tuntud kuldkäpp remontkeevituses, kes suutis elektroodiga terasele igast asendist ja kasvõi keset tormi ja tuult ilusa ja ka tehniliselt kvaliteetse õmbluse teha, ei suutnudki korralikku alumiiniumi õmblust teha. Ja seda MIGiga. Küllap eluaegne harjumus ja käetunnetus nii sees, et ei osanud end enam ümber häälestada. Samas on ka kogemusi, kus mees ( ja ka naised) "tänavalt" tegid õigete parameetrite juures 5+ prooviõmbluse ilma et oleks varasemas elus selle asjaga üldse kokku puutunud. Pealtnäha ilusast õmblusest ei saa muidugi end veel petta lasta, õmblus peab ikka pidama kah.

[Villem]

<--- on selgeks saanud, et odavad käsnad, olgu siis trafo või inverter, ei kõlba normaalseks keevitamiseks (noh, niipalju kui algaja oskaks ). Sai aasta-kaks tagasi ostetud suure promo peale mingi Decastari traatkeevitus, ilma gaasita (traadi südamikus oli gaasi tekitav aine). Keevitada asjaga ei saanud, kuna muud see ei teinud, kui pritsis kogu traadi ümbrusesse laiali. Samuti sai mingil messil proovida odavat inverterit, seekord küll elektroodiga. Ei tea kas asi oli siis ikkagi elektroodis või inverteris, aga kaare põlemasaamise ning pidevusega oli suht jamasti. Samuti jäi tihti keset keevitamist elektrood kinni, kuna kaar kustus lihtsalt ära.
Siis aga sai veidi raha koguda ning juba korralik Fronius 'e inverter (veidi üle 8 kilo raha) ning asi on tõesti teisest klassist. Kaare saab ilusti igast asendist põlema ning põleb väga ilusti ja ühtlaselt, ei mingit pritsimist. Kinnijäämine on tingitud oma oskamatusest. Samuti on asjal ka TIG võimalus aga kuna käppa pole, siis pole ka proovinud seda.

[keevitaja]

Samas on ka kogemusi, kus mees ( ja ka naised) "tänavalt" tegid õigete parameetrite juures 5+ prooviõmbluse ilma et oleks varasemas elus selle asjaga üldse kokku puutunud. Pealtnäha ilusast õmblusest ei saa muidugi end veel petta lasta, õmblus peab ikka pidama kah.

Võta ja valgusta see 5+ prooviõmblus röntgeni all läbi siis saab ehk ka kvaliteedist rääkida. Tüüpviga mida kodukõrvetajad (ärge võtke isiklikult) teevad on see et keevitatakse vertikaali ülevalt alla. Peab tõdema, et keevis jääb tõesti kena aga kui on viitsimist, siis laske see õmblus ketaslõikuriga uuesti lahti ja mõõtke ära keevise paksus. Ei taha tähtsustada aga keevitajaks ei saa lihtsalt üleöö.

TO: Villem

Oled tõesti teinud hea valiku. Siiani olen ka kõige rohkem Froniuse toodetega rahul. Ei ütle, et teised si.ad on aga kogemused räägivad enda eest.

Ando

[garmm]

<--- .
Siis aga sai veidi raha koguda ning juba korralik Fronius 'e inverter (veidi üle 8 kilo raha) ning asi on tõesti teisest klassist. Kaare saab ilusti igast asendist põlema ning põleb väga ilusti ja ühtlaselt, ei mingit pritsimist. Kinnijäämine on tingitud oma oskamatusest. Samuti on asjal ka TIG võimalus aga kuna käppa pole, siis pole ka proovinud seda.

Äkki valgustad mis mudeliga toimetad?

[orts]

Ise keevitanud aastaid Weco 150 amprise inverteriga, kah mugav masin. Lisaks on kodus kasutusel Lincolni inverter, oli vist ca 180 amprit. Ei ütle midagi halba. Mõlema aparaadi hinnaklass 7k+ Palju sõltub ikka elektroodist ja selle liigutajast. Weco aparaate müüb Tallinnas Asterek. Olen nendelt võtnud ka eletroode, ruootsi omad, Meltolit. Hea kraam. Tsikli raami keevitasin 2mm Esabiga. Elektroodi valikul peaks siiski jälgima, et õmbluse ja materjali omadused oleksid ikka kooskõlas. Pole ju mõtet keevitada hullult kõva elektroodiga tavalist madala süsiniku sisaldusega konstruktsiooniterast.
Kunagi üks vana keevitaja õpetas, et kui keevitad, siis pead nägema, kuidas metall kokku sulab. Kui ei näe, siis pole mõtet tsiksida. Mõningase harjutamise järel hakkad tõepoolest seal tulepesas eristama slakki ja metalli.
Lisaksin veel, et traadiga keevitades on algajal väga suur võimalus keevitada õmblus lihtsalt metallile peale, eriti kui pole alust korralikult läikima käiatud. Väga kerge tulema. Metall tuleb siiski kokku sulatada:)

[Villem]

Äkki valgustad mis mudeliga toimetad?

Fronius TransPocket 1500.

[makuke]

Trügiks natuke teise teemasse, aga mul just sama probleem, et vaja koju osta keevitus hinnaga kuni 6000.-(olemas ise tehtud masin 380V elektroodid on enamvähem sõrmejämedused). Vaja kuni 6mm keevitamiseks, sest see 380V keevitus on väga võimas. Kogemus on 0, Keevitus hakkab kasutuses olema mitte just väga tihti, ütleme aastas 10 korda. Olen keevituse asja uurinud, kuid ei saa aru, mis keevitus see MIG ja inverter on? Olles läbi lugenud selle teema on arvamusi igast küljest ja nüüd olen segaduses.

[Ints]

Google alati abiks: elvag.edu.ee/oppematerjalid/Keevitamine.doc

[fego]

Mig tähendab poolautomaatkeevitust (nn.traadikeevitus), kus kasutatakse inertgaasi . Segu koosneb suuremalt jaolt Ar (Ar peaks rohkem olema) ja Co2 segust, pisut on ka teisi komponente. Tõlgituna võiks Mig tähenada metallikaart inertgaasis. Inverter aga on sagedusmuundur millega sirgendatakse voolu (vanasti kasutati samal eesmärgil trafot ja sealt edasi dioode), massi erinevus inverteriga on vist umbes 3x. Nii, et ka Mig-l võib vooluallikaks kasutada inverterit, selle tagajärjel muutub keevituseade kergemaks ja kompaktsemaks aga ka oluliselt kallimaks.

[spinna]

Gaasiteema on omakorda suur ja lai. Terase puhul ei oska kaasa rääkida, aga levinuim on Co2 või Co2+Ar. Roostevaba ja alumiiniumi puhul on levinuim 99,9%Ar, aga alumiiniumi juures kasutatakse ka heeliumi segusid argooniga jne. Erinevate gaaside kasutamine muudab ka keevisvanni laiust/sügavust ehk siis eeldab masina parameetrite ümberseadmist jne. Terve suur ja lai teadus, aga rakendatava pigem siis kui tulemuseks peab olema suur tootlikkus, deformatsioonide vähendamine, parem kvaliteet mingitest kõrvalmõjudest tingituna jpm. Koduse pruukimise juures vast ei oma sügavat mõtet see gaasidega varieerimine. Keevitusaparaadi valiku puhul eelistaks ma näiteks oma puhul küll ikkagi MIG/MAG i just lollikindluse pärast. Ma pole ise mingi keevitaja, aga lihtsalt selles teemas mingi 9aastat majandanud ja olude sunnil asjadest teadlikuks ( teadlikumaks ) saanud. Igamehe käki saan tehtud küll, aga röntgenimeeste eest peidaks selle ära Teiste töö vilju oskan aga röntgenipildilt kritiseerida hästi. Ultraheli ja tavaline värvdefektoskoopia on samuti tuttavad. Ja sarnaselt eelpool oma arvamust avaldanatutega ei väsi Froniust ja Spetselektroodi AS'i kiitmast
Ahjaa,...kui keevitus ei kuku välja, siis ei maksa kohe masinat süüdistama hakata. Elektroodide ja traatide maailm mahub näiteks Esabi kaubamärgi all päris mitmesaja leheküljelisse raamatusse. Ei ole päris nii, et paned lihtsalt elektroodi otsa ja kohe peab tulema. Õige asi õigele materjalile õigetes tingimustes( remontkeevitus, valtsteras, valuteras, erinevad sulamid ja segud jne, külmalt, ettesoojendusega jne jne), ma ei teagi kas ja kui laia ala suudab katta mingi universaalelektrood. Ja karta on, et mida odavam masin, seda "kallim" mees peab teises otsas olema, et head tulemust saada. Nagu öeldakse: hea luksepp teeb viiliga ümmargusema asja kui vilets treial treipingis.

[aprill]

Gaasiteema on omakorda suur ja lai. Terase puhul ei oska kaasa rääkida, aga levinuim on Co2 või Co2+Ar. Roostevaba ja alumiiniumi puhul on levinuim 99,9%Ar, aga alumiiniumi juures kasutatakse ka heeliumi segusid argooniga jne. Erinevate gaaside kasutamine muudab ka keevisvanni laiust/sügavust ehk siis eeldab masina parameetrite ümberseadmist jne. Terve suur ja lai teadus, aga rakendatava pigem siis kui tulemuseks peab olema suur tootlikkus, deformatsioonide vähendamine, parem kvaliteet mingitest kõrvalmõjudest tingituna jpm. Koduse pruukimise juures vast ei oma sügavat mõtet see gaasidega varieerimine. Keevitusaparaadi valiku puhul eelistaks ma näiteks oma puhul küll ikkagi MIG/MAG i just lollikindluse pärast. Ma pole ise mingi keevitaja, aga lihtsalt selles teemas mingi 9aastat majandanud ja olude sunnil asjadest teadlikuks ( teadlikumaks ) saanud. Igamehe käki saan tehtud küll, aga röntgenimeeste eest peidaks selle ära Teiste töö vilju oskan aga röntgenipildilt kritiseerida hästi. Ultraheli ja tavaline värvdefektoskoopia on samuti tuttavad. Ja sarnaselt eelpool oma arvamust avaldanatutega ei väsi Froniust ja Spetselektroodi AS'i kiitmast
Ahjaa,...kui keevitus ei kuku välja, siis ei maksa kohe masinat süüdistama hakata. Elektroodide ja traatide maailm mahub näiteks Esabi kaubamärgi all päris mitmesaja leheküljelisse raamatusse. Ei ole päris nii, et paned lihtsalt elektroodi otsa ja kohe peab tulema. Õige asi õigele materjalile õigetes tingimustes( remontkeevitus, valtsteras, valuteras, erinevad sulamid ja segud jne, külmalt, ettesoojendusega jne jne), ma ei teagi kas ja kui laia ala suudab katta mingi universaalelektrood. Ja karta on, et mida odavam masin, seda "kallim" mees peab teises otsas olema, et head tulemust saada. Nagu öeldakse: hea luksepp teeb viiliga ümmargusema asja kui vilets treial treipingis.

Täitsa õige jutt
Keevitan ise päevast päeva froniusega TransSynergic 4000. Saab kergelt lisada nii elektroodi- kui ka TIGi-käpa. Ei kujutagi enam ette, et peaks tööjuures viletsama aparaadiga keevitama(isegi punktida ei taha). Oma hinda väärt ca 130 000 eeku
CO2-ga keevitades tuleb pritsmeid palju ja õmblus on karvasem, kui misoniga(AR+CO2). Mison25, mison16 ja mison8(2%N (mõeldud siis kaarleegist tuleva O3-e vähendamiseks)) mõeldud süsinikteraste keevitamiseks(number näitab CO2-e sisaldust AR-is). AGA toodab veel TIME gaasi, mis on 4-ja gaasi segu. Mõeldud süsinikterastele eriti suurte vooludega keevitamiseks (mõtetult kallis. kogu kiirusest tulev kasum läheb AGA-le ja enamgi veel).

[bitter]

Ma trügin korra veel oma alumiiniumijutuga. Kas korralik TIG aparaat sobib ka õhukese alumiiniumradika paikamiseks?

[fego]

Al radika paikamiseks sobib korralik AC/DC Tig.

[makuke]

Otsisin infot keevituste kohta ja sõelale jäi inverterkeevitus. Kuna siin foorumis olen juba mitmeid vähegi tegijamaid keevitajaid kohanud, siis esitaks ühe küsimuse, et mis keevitust soovitaksid kuskil 6000.- eest kodukasutusse. Kasutamist ei leia just tihti ja võiks keevitada kuskil 6mm materjali, enamasti 4mm. Kuskilt lugesin veel, et osade inverteritega saa bak alumiiniumit keevitada, kui on võimalus alalis- ja vahelduvvoolu valida. Mis hinnaklassist need hakkavad?
Oleksin tänulik, kui keegi avaldaks selle kohta arvamust ja pakuks midagi välja.

[aprill]

Ma trügin korra veel oma alumiiniumijutuga. Kas korralik TIG aparaat sobib ka õhukese alumiiniumradika paikamiseks?

Palju ta lekib Võibolla oleks mõtekam esialgu proovida lekke eemaldus vahenditega, mis saadaval auto varuosade poodides.

[spinna]

Need igasugu pulbrid mis lekke kinnimätsimiseks jahutussüsteemi lastakse on küll saatanast.

[Piipz]

jep, see sodi, mis katab augu su radikas, kleepub ka igale poole mujale su jahutusüsteem, ümber veepumba tiivikute jne. pärast sa ei saa seda sealt kätte enam ning jahutus võib selle all kannatama hakata. pigem ikka ürita see auk kinni saada.

[bitter]

Tänan tänan, andsin juba radika keevitaja kätte ära. Pikema jutu panen sobivamasse teemasse.

[makuke]

Otsisin infot keevituste kohta ja sõelale jäi inverterkeevitus. Kuna siin foorumis olen juba mitmeid vähegi tegijamaid keevitajaid kohanud, siis esitaks ühe küsimuse, et mis keevitust soovitaksid kuskil 6000.- eest kodukasutusse. Kasutamist ei leia just tihti ja võiks keevitada kuskil 6mm materjali, enamasti 4mm. Kuskilt lugesin veel, et osade inverteritega saab ka alumiiniumit keevitada, kui on võimalus alalis- ja vahelduvvoolu valida. Mis hinnaklassist need hakkavad?
Oleksin tänulik, kui keegi avaldaks selle kohta arvamust ja pakuks midagi välja. Kasvõi mis firma toodeid võiks piiluda ja millest eemale hoida

endiselt ootaks tarkade väärt nõu.