Rumalad küsimused

[aprill]

miks on nii, et lubadeta sõites on bensukulu tunduvalt väiksem?

aru siis ei saa... lubade kaalu jagu on tsikkel kergem ju

Arvan, et lubateta sõites vaatad spidot rohkem ja pead LE-st ka kinni. Aeglasemal sõidul tuuletakistus väiksem ja seega kütusekulu ka madalam kui kiirel sõidul

[rattaletõmmatud]

siinkohal tuleks kõigile südamele panna, ärge sõitke lubadega, kulutate vähem bensiini ja saastate vähem keskkonda

[Hans]

siinkohal tuleks kõigile südamele panna, ärge sõitke lubadega, kulutate vähem bensiini ja saastate vähem keskkonda

Just, ja ega ju load ei sõida

[rallitaja]

A kes käseb load kaasa võtta... Las vedelevad kodus, kui siiamaani kaasas on tassitud

[Anniq]

Mul veel üks küsimus. Eksistentsiaalset laadi. Kui esineb teadmine, mida ma veel ei tea, siis kuidas saab ta olemas olla (ma tean, puhas egoism). Et siis, kui see teadmine ühel hetkel ka minu kaunite kõrvade vahele jõuab, siis see ei ole veel tõestus, et ta enne olemas oli. Teiste sõnadega, kui teie teate midagi, mida mina ei tea, siis kas see on üleüldse olemas? Et siis teadmised eksisteerivad mingi tõenäosuspilvena, mida minu meeled pole suutnud muuta millekski materiaalsemaks (kui nii saab üleüldse öelda) Ehk siis konservikarpi avades, ei pruugi seal sisu ju ollagi...

[efendi]

Selle üle on juureldud sajandeid (tegelikult ilmselt ka kauem) Mulle meenus kohe Schrödingeri kass - selgituseks: Schrödingeri kass on kvantfüüsika ühe looja sakslase Erwin Schrödingeri mõttekatse. Katses suletakse kass kasti, milles on ampull tsüaankaaliumiga. Kastis on ka radioaktiivne isotoop. Kui üks selle aatomeist laguneb, käivitab lagunemist täheldav andur seadme, mis ampulli purustab ja kassi hukutab. Enne kasti avamist võib öelda, et kass on ühtaegu nii elus kui surnud. Alternatiiv laheneb alles kasti avamisel. Radioaktiivse aatomi lagunemist määravad kvantfüüsika tõenäosuslikud juhuseseadused. Mitte keegi ei saa ette öelda, milline aatom ja millisel hetkel laguneb ja paiskab välja saatusliku osakese. See kujutluspilt oli esitatud, illustreerimaks kvantmehaanilist olekute superpositsiooni.

Lugemiseks veel üks tsitaat ja allpool ka paar kasutatud linki.

Immanuel Kant ei teadnud midagi kvantmehaanikast, elektroonilisest muusikast ega staadionikontsertidest. Kuid sellest hiiglaslikust veast hoolimata mõtles ta tegelikult transistoride keeles. Seda mitte ainult sellepärast, et Kanti filosoofilised arutlused olid vähemasti sama keerulised ja mõistetamatud kui nüüdisaegse kvantmehaanika teoreetilised alused. Pigem siiski sellepärast, et Kant mõtles sellele, kas asi on olemas ka siis, kui meie seda ei näe ega kuule. Tema transtsendentaalse filosoofia seisukohalt nenditakse, et väljaspool tunnetajat on olemas asjad iseeneses, mis on põhimõtteliselt tunnetamatud. Ometi mõjuvad need meie meeltele kuidagiviisi ja eriti keerulisel teel.

Kuuldamatu muusika

Praegu küsitakse kvantfüüsikas jätkuvalt: kas asjad on olemas, kui keegi neid ei vaatle? Küsime siis meie nii: kas muusika on olemas, kui keegi seda ei kuule? Just elektrooniline muusika annab põhjendatud aluse küsida nimelt nõndaviisi, sest iga teine pill peale elektroonilise annab teile helide vahendusel teada, et tehakse muusikat. Kuid süntesaator ei pruugi seda teha, kui olete võimendaja “heli maha keeranud”. Ometi võib joosta selles mingi programm, mis salamisi komponeerib mingit muusikat, kuigi keegi seda ei kuule. Kas see muusika on siis olemas või mitte? Kindel see, et “elektroonilises heliloojas” toimuvad mingid kvantmehaanilised protsessid, mis erinevad üsnagi meie argimaailma sündmustest.

Tsiteeritud - http://www.sirp.ee/index.php?option=con ... 0&Itemid=2

Lilsaks soovitan - http://www.horisont.ee/node/218

[bitter]

... Teiste sõnadega, kui teie teate midagi, mida mina ei tea, siis kas see on üleüldse olemas?

Täpsustame tingimusi. Küllap sa pead silmas "...olemas sinu jaoks, kes sa "seda" (veel?) ei tea?" Selle jaoks, kes "seda" teab, on teadmine kahtlemata vägagi olemas.

Prooviks "üksikult üldisele" läheneda? Kui sa kõnnid kodu poole ja näed, et tee ääres on kopamees ametis, siis sa tõenäoliselt ei tea, et ta hetk tagasi sinu alajaama toitekaabli puruks tõmbas. Jõuad koju, saad teada. Kas see teadmine oli olemas juba enne, kui see sinuni jõudis? Ma usun, et oli. Kopamees teadis, et midagi läks pahasti.

Kvantfüüsikas on põnev see, et nad suudavad tõestada, et mingi kvantprotsessi pelk vaatlemine-jälgimine (ilma sekkumata) juba muudab-mõjutab selle protsessi käiku. Tõde on vaataja silmades.

[bigdog]

Kui kopamehe otsene ülemus oleks kaevetöid jälginud siis oleks ka kopamees olnud ettevaatlikum ja poleks su alajaama toitekaablit puruks tõmmanud. Nii et lihtne jälgimine (ilma sekkumata) mõjutab siiski protsesse...

[uips]

Kvantfüüsika teema vahele tahaks teada, kas http://www.mylaps.com/'is on see best speed tõesti sõitja max kiirus rajal?

[joel]

Kvantfüüsikas on põnev see, et nad suudavad tõestada, et mingi kvantprotsessi pelk vaatlemine-jälgimine (ilma sekkumata) juba muudab-mõjutab selle protsessi käiku. Tõde on vaataja silmades.

Tegelikult see tõestus väidab seda, et vaatlemine-jälgimine ise ongi juba sekkumine. See on üks olulisi takistusi kvantarvuti valmistamiseks - ta võib küll arvutada, aga sa ei saa infot kätte ilma teda segamata.

[Anniq]

... Teiste sõnadega, kui teie teate midagi, mida mina ei tea, siis kas see on üleüldse olemas?

Täpsustame tingimusi. Küllap sa pead silmas "...olemas sinu jaoks, kes sa "seda" (veel?) ei tea?" Selle jaoks, kes "seda" teab, on teadmine kahtlemata vägagi olemas.

Prooviks "üksikult üldisele" läheneda? Kui sa kõnnid kodu poole ja näed, et tee ääres on kopamees ametis, siis sa tõenäoliselt ei tea, et ta hetk tagasi sinu alajaama toitekaabli puruks tõmbas. Jõuad koju, saad teada. Kas see teadmine oli olemas juba enne, kui see sinuni jõudis? Ma usun, et oli. Kopamees teadis, et midagi läks pahasti.

Kvantfüüsikas on põnev see, et nad suudavad tõestada, et mingi kvantprotsessi pelk vaatlemine-jälgimine (ilma sekkumata) juba muudab-mõjutab selle protsessi käiku. Tõde on vaataja silmades.

Aga miks Sa arvad, et sel hetkel kui Sa oled koju jõudnud, on ka kopamehel teadmine, et midagi läks valesti? Esiteks, ta võibolla ei ole seda kaablit veel puutunud (tegevus toimub samal ajal kui Sina selle teadmise enesele saad; no või pisut varem). Teiseks, ta võib olla üleüldse ei pannud tähele, et tegi midagi valesti (hindan seda tõenäosemaks, kui esimest varianti. Ehkki nende kooseksisteerimist ei saa ju ka välistada).

Üksikult üldisele - seda oli ka eelmises postituses. Veenab rohkem, ehkki otseselt ei vasta. Aga ilmselt saab selle kokku võttagi nii, et teadmine ei saa ühel ajal olla ja olemata olla (Schrödingeri kassi näide). Vaatlus muudab kõik. Ehkki... kass ja teadmine on erinevad asjad. St et kui Phytagorase teoreemi ei tea, kas see tähendab, et teda ei ole olemas? Ja hetkel, mil see teadmine tekib, tekib ka teoreem... Krt, keeruline on...

[rattaletõmmatud]

kui sa oled rase aga ei tea seda siis sa tegelikult ei ole rase, ehk siis rasedus algab su jaoks siis kui rasedustest oli positiivne ehk siis rasedustestist jääb rasedaks. sama asi nagu suguhaigustegagi, kui sa sid suguhaiguse aga ei tea seda siis sa tegelikult ei ole haige ehk siis kui sa ei taha päriselt haigeks jääda siis tee et sa ei saaks seda teada

[TLH]

Mul veel üks küsimus. Eksistentsiaalset laadi. Kui esineb teadmine, mida ma veel ei tea, siis kuidas saab ta olemas olla (ma tean, puhas egoism). Et siis, kui see teadmine ühel hetkel ka minu kaunite kõrvade vahele jõuab, siis see ei ole veel tõestus, et ta enne olemas oli. Teiste sõnadega, kui teie teate midagi, mida mina ei tea, siis kas see on üleüldse olemas? Et siis teadmised eksisteerivad mingi tõenäosuspilvena, mida minu meeled pole suutnud muuta millekski materiaalsemaks (kui nii saab üleüldse öelda) Ehk siis konservikarpi avades, ei pruugi seal sisu ju ollagi...

tundub paslik vastuseks triteerida Aristotelest:

Kui midagi toimub jälgimispiirkonnast väljaspool, siis jääb varjatuks,
kas see on olemas või mitte. See, mille kohta teadmine käib, on niisiis paratamatult
olemas, seega ka igavene, sest asjad, mis on paratamatult üldisena olemas, on kõik
igavesed, igavesed asjad aga ei teki ega hävi. Edasi näib, et igat teadmist saab õpetada
ja seda, mille kohta teadmine käib, õppida.

ehk siis konservikarbi sisu eksisteerib sõltumata sinust ja sinu teadmistest temast

[Andrez]

Ehk siis moodsaltväljendades nimetagem konservi söömist sekkumiseks konservi sisusse

[spinna]

St et kui Phytagorase teoreemi ei tea, kas see tähendab, et teda ei ole olemas? Ja hetkel, mil see teadmine tekib, tekib ka teoreem... Krt, keeruline on...

Asjale on väga lihtne lähenemisnurk. Istu lihtsalt pliidirauale ja katsu analüüsida, et kas tuli võis juba enne all olla kui sellest taguotsa kaudu teada said

[Hans]

Mis juhtub, kui õhtul enne magamaminekut võtta samaaegselt unerohtu ja kõhulahtistit

[Zeek]

Prill-laud kasvab tagumiku külge ja vetsupaberirullist saab pehme padi?

[scryth]

Oleneb, kumb esimesena mõjuma hakkab

[Pikk]

Mis juhtub, kui õhtul enne magamaminekut võtta samaaegselt unerohtu ja kõhulahtistit

Sõltub kui suure koguse unerohtu võtad ja millise hulga ning millist meetodit kasutades lahtistit manustad. Tervisele ohutumad preparaadid nt. Duphalac annavad soovitud tulemuse vahest alles 48h möödudes, selleks ajaks peaksid unerohust juba toibunud olema küll . Kiirema toimega nt. Guttalax u.10-12h ei tohiks samuti unerohu õige koguse manustamisel enneaegset plahvatust esile kutsuda. Keerulisem on küünaldega nt.Bisacodyl, nende toime suht kiire, oleks targem mitte liiga sügavalt uinuda. Möll läheb lahti ootamatult.

[spinna]

Hommikul saad teada niikuinii. Ja ilus see pilt ei saa olema.

[janis]

Miks viimane tikk toosis alati kas murdub või kustub kohe ära.

[bitter]

see on lihtne - tikk järgib Murphy seadust. Venelased ütlevad ka alatuse seadus "zakon podlosti"

[bigdog]

Ma pole täheldanud et tikk toosis murduks?

[spinna]

Miks viimane tikk toosis alati kas murdub või kustub kohe ära.

Kindlasti ei murdu ta ära juhul, kui tiku toosist välja tõmmanult selgub tõsiasi, et keegi on teda juba kunagi pruukinud ja seejärel toosi tagasi toppinud.

[scryth]

Sõltub kui suure koguse unerohtu võtad ja millise hulga ning millist meetodit kasutades lahtistit manustad. Tervisele ohutumad preparaadid nt. Duphalac annavad soovitud tulemuse vahest alles 48h möödudes, selleks ajaks peaksid unerohust juba toibunud olema küll . Kiirema toimega nt. Guttalax u.10-12h ei tohiks samuti unerohu õige koguse manustamisel enneaegset plahvatust esile kutsuda. Keerulisem on küünaldega nt.Bisacodyl, nende toime suht kiire, oleks targem mitte liiga sügavalt uinuda. Möll läheb lahti ootamatult.

WTF on kellelgi tarvis lahtistit, mis hakkab mõjuma 48 TUNNI möödudes???

[kõrtsmikumolu]

kui sa oled rase aga ei tea seda siis sa tegelikult ei ole rase, ehk siis rasedus algab su jaoks siis kui rasedustest oli positiivne ehk siis rasedustestist jääb rasedaks. sama asi nagu suguhaigustegagi, kui sa sid suguhaiguse aga ei tea seda siis sa tegelikult ei ole haige ehk siis kui sa ei taha päriselt haigeks jääda siis tee et sa ei saaks seda teada

Ei tea kuidas naistega on aga meeste puhul aitab vahest mitte ainult mitteteadmine vaid ka probleemi ära unustamine, ehk siis asi toimib ka tagasiulatuvalt. Lihtsalt tuleb korralikult unustada ja mitte ainult rasedus vaid pruut ka. Alati valitseb aga oht et keegi õel inimene tuletab sulle meelde ja tavaliselt on probleem selleks ajaks tublisti kasvanud

[kõrtsmikumolu]

Miks viimane tikk toosis alati kas murdub või kustub kohe ära.

Uut topsi avades, alusta alati viimasest tikust

[TLH]

WTF on kellelgi tarvis lahtistit, mis hakkab mõjuma 48 TUNNI möödudes???

sest selliseid paugupille (purgeen näiteks), et enamvähem kohe kui võtad, peaks lähteasend juba sees olema, saab kasutada ainult ühikas sigaduste korraldamiseks. Pika poolt mainitud preparaat on siiski mõeldud selleks, et probleemi leebelt ja ohutult lahendada.

[janis]

Ma pole täheldanud et tikk toosis murduks?

aga ma ju ütlesin murdub mitte, et on murdunud, said aru küll ju^^

[bigdog]

bigdog wrote:
Ma pole täheldanud et tikk toosis murduks?

aga ma ju ütlesin murdub mitte, et on murdunud, said aru küll ju^^

Re: Rumalad küsimused

by janis on Thu Oct 16, 2008 16:15
Miks viimane tikk toosis alati kas murdub või kustub kohe ära.

Siit loen küll välja et tikk toosis murdub. Aru sain ma muidugi aga kasutagem ikka emakeelt korrektselt! Su küsimus oleks siis et- miks toosist võetud viimane tikk alati kas murdub või kustub kohe ära?