Kui oled kukkunud.....
Moderaator: Moded
-
Teema algataja - Postitusi: 151
- Liitunud: 23 Sept 2007, 18:26
- Tsikkel: honda/suzuki
- Asukoht: Valgamaa
- Kontakt:
Kui oled kukkunud.....
rääkige oma kogemusest ringrajal kukkumisest.Kui kaua aega võtab, et uuesti sõitma hakata? Kaua hirm püsib? Kuidas innustada või toetada ?Kogenud mehed andke nõu....tänades ja päikest soovides
hirm on suhteline mõiste minu arvates.
see kaua see kellegil püsib on kindlasti individuaalne.
minu kogemuse järgi väiksemate kukkumiste järel uuesti sõitma hakkamine võtab täpselt niipalju aega, kui palju läheb vaja tsikli sõidkorda seadmiseks. paar korda on see olnud 2 tundi, ühel juhul ööpäev.
usun, et oluline on kohe tagasi minna ja edasi põmmutada. kui jääd põdema, siis võib tõesti kramp sisse tulla. sama räägitakse ka ratsutamise kohta. kui ikka maha lendad, siis kohe peale tagasi ja uuesti edasi.
iselugu on muidugi füüsilise vigastusega, siis pead ikka ootama terveks saamist.
Rinkale pole mõtet ronida, kui kukkumise ees hirmu tunned. KUKUD NII KUI NII...
Tegelikkuses algabki kõik peast. Kui sul hirm või kramp või ebakindlus sees, ega siis ei saagi sõita. Häirivaid tegureid ei tohi olla, siis tuleb ka sujuv sõit. Seetõttu kui on sõiduhirm tekkinud, siis ilmselt tuleks sellest tasapisi hakata üle saama. alustades uuesti aeglasematel radadel ja rahulikult edenedes.
... ja veel. Oluline on aru saada MIKS sa kukkusid. Kui põhjus on teada, saab seda ka lahendada, mis teeb edasise sõitmise ka lihtsamaks.
P.S. pärast ühe eriti hullu litakat paremkurvis oli mul küll pikemat aega vähe imelik paremkurve võtta. aga läks üle
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
6 kukkumist - 1 esiotsa lowside pidurdades kurvi, 5 tagaotsa lowside'i gaasiga liiga ahnelt kurvist väljudes (3 vihmas, 2 kuivaga).
hirm on nende asjade ees, mida ei tea. Sest kui tead, siis ei karda vaid otsustad täpselt piiri peale. Kõige kohutavam moment on reeglina kiiresti lähenev kurv ning siis pidurdamine ja kurvi keeramine, kõige jamamad kukkumised need mida ei mäleta - sest kui ei mäleta, siis ei tea ka, mida teisiti teinekord teha.
Ehk siis mu arust polegi tähtis kiiremas korras tsikli selga tagasi saada vaid mõelda ja mõista ning järeldused teha. Vaadates minu kukkumiste ajalugu siis seda viimast pole ma ilmselt kuigi hästi teinud ja tuleks jälle raamatut lugeda. Kukkumise põhjuse iseloom viitab aeglasele kurvikiirusele, mis omakorda viitab aeglasele kurvi sisenemisele mis omakorda viitab liiga varasele pidurdamisele. Mis omakorda viitab, et pidurduspunkt on valitud vale. Mis omakorda näitab, et rada pole selgeks tehtud endale.
-
- Kaupmees
- Postitusi: 655
- Liitunud: 18 Mai 2006, 11:51
- Tsikkel: Kawa KXF 250 MX / 450 SM
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Ebatäpse kompressori manomeetri tõttu lasin supermotika tagarehvi 3 atti siss (poole rohkem, kui peaks) ja nii ma alt ära slaidisin. Terve võistluse kuidagi pelgasin seda kurvi kuid selle võistlusega asi piirduski. Sama oli ühe hüpekaga
ATV, Quad, Mootorrattad / varustus, tarvikud ja teenindus http://www.smx.ee
-
Teema algataja - Postitusi: 151
- Liitunud: 23 Sept 2007, 18:26
- Tsikkel: honda/suzuki
- Asukoht: Valgamaa
- Kontakt:
Tänan Manager,asjalik jutt. Kuigi poisil oli peapõrutus ja sõrm kipsis läks ikka botnia ringile, kõigest nädal peale kukkumist , ma ei tahtnud lasta, aga tema ikka jäi oma tahtmisega peale....lõppes sellega,et "jänes" oli ikkagi püksis ja lõpuks võeti rajalt kui aeglane ratas maha..see kõigutas eneseusku.tahaks teda ikka innustada. Ise ta kukkumist ei mäleta,aga ju see ikka vähene kogemus ja oskamatus oli....
HeitiKender,mis raamatut sa loed? äkki saaks ka mingit tarka nõu sealt?
oja kirjutas:randmevääne. ma arvan
usun, et Heiti loeb ka muid raamatuid kui randmevääne. Inglise keelega ei tohiks tal ju probleeme olla...
...mis aga Eesti keelsesse kirjandusse puutub, siis jah Randmevääne on iga algaja ringrajasõitja kohustulik lektüür. seda enam, et Heiti selle tõlkija on... .
Seega Haldjas - muu kohustusliku kirjanduse kõrvale, mida koolis sunnitakse lugema, on nüüd ka Randmevääne vaja läbi lugeda... ja mitte üks kord.
raamatupoodides, paistab et on teine otsa saanud. Veldi kodukas aga reklaamib seda täitsa saadavana.
http://www.veltmotocenter.ee/index.php? ... uctID=1169
igaühele mõjub kukkumine erinevalt, üldiselt tuleb jah aru saada, miks kukuti ja sellest õppida.
Indreku puhul aga tuleb meeles pidada, et igal pool pole Rozkalnsi suguseid ja temasugustesse tuleb rajal äärmise ettevaatlikusega suhtuda. Ja tuleb lihtsalt sõita, küll see tunne tagasi tuleb.
ja pealegi oli Botniaring võõras rada, pold seal kerge meil kellelgi..
-
- Postitusi: 345
- Liitunud: 28 Aug 2005, 23:39
- Asukoht: Viimsi
ringrajal olen tõsisemalt kukkunud korra. aasta tagasi esimene vasak pärnus. läksin liiga seest ja siis kukkusin ja läksin nac katki. rangluu, ribid ja ilmselt ka peapõrutus. rangluu lapiti perfolati ja kuue tõsise kipsikruviga kokku. sõitma (või midagi seesugust) hakkasin augusti lõpus-septembris. pärnus tiliseb siiani mingi kelluke.. iga asi jätab tegelikult jälje. ei oska öelda, kas olen sellest kukkumisest täielikult üle saanud. kuu tagasi võeti rauakola ka õlast välja, nüüd on nac parem. vasakule kallata on aga ikka veel natuke imelik.. eba.. muide botniaringil läks ka sellest napakast vasakust korra põllule.
ilmselt on vaja lihtsalt trennikilomeetreid. sõita, sõita ja sõita. ilma kellade, aimide ja transponderiteta, lihtsalt niisama, enda jaoks oma sõitu.
KX250F '14
Kirjutaks kah sõna sekka, ma pole kül soolo tsikliga rajal käinud aga muidu olen kukkunud küll, pole hullu saab üle. Aga muljetada tahtsin millestki muust, nimelt olen ringraja tsikli korvipoiss, küll ainult ühe hooaja sõitnud ja võistelnud, aga sellegipoolest olen korvit välja kukkunud. See juhtus Leedu rajal, mis on küll huvitav ja kiire kuid ka päris ohtlik. Nimelt sõitsime paarimehe vana rattaga mis peale Kalevi Suursõidul üleelanud avariid ei tahtnud üldse rajal püsida ja ühes kiires paremas kurvis otsustas tsikkel külje ette kiskuda, senikaua kuni olime asfaldil polnud hullu, jõudsin kinni küll hoida, aga nii kui korvi ratas risti murul haakus olin mina sealt korvist kadunud nagu s**t ihust. Tsikli nina põrkas vastu raja äärset piiret, õnneks polnud hullu, kondel [Motobot: õige on "gondel"] natuke katki, mis sai peale trenni kinni needitud, nii et sõit sai sõidetud. Peale kukkumist ei saand aru midagi, lükkasin ratta rajale tagasi ja tuld jälle. Alles peale sõitu andis jalg ja õlg tunda, et miskit pole hea. Et siis mõnel läheb rohkem aega, mõni aga saaks ainult jälle rajale tagasi.
Vana pill sai maha müüdud ja õnneks on uus tsikkel valmimas ja järgmiseks Soome sõiduks peaks stardis tagasi olema.
-
- Postitusi: 2430
- Liitunud: 14 Juun 2005, 01:37
- Tsikkel: gixxer
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 9 korda
- Kontakt:
Teemaalgatajale, et jänes on püksis, kui minna ei julgeta. Poiss oli aga joonel ja katki olid ikka teised asjad, mitte võilusmoraal
Hirm pärast kukkumist... Sellisele küsimusele on aga vastuseid samapalju kui inimesi. Näiteks mul isiklikult polegi tuntavat vahet, kas olen just värskelt kukkunud või mitte, kiiresti kurvi minna kardan ikka ühtemoodi. Mul need kaks erinevat jänesejuhet, jooksevad kiibis vist ühele klemmile
-
Teema algataja - Postitusi: 151
- Liitunud: 23 Sept 2007, 18:26
- Tsikkel: honda/suzuki
- Asukoht: Valgamaa
- Kontakt:
Tänan õpetussõnade eest Kui kellelgi on seda raamatut müüa, oleksin suur huviline.
tegelikult on noortel hea lugeda, et mitte ainult nemad ei kuku ja nii nad saavad julgustust .
Kui ma teile süüa ei peaks andma, siis ma ühelgi võistlusel enam olla ei tahaks
Kõige jubedam on ise näha kuidas su laps su silmade all kukub
Tramm sul õigus, mina pabistan tegelikult rohkem kui poiss ise.
Ja väike Eero lubas ka peale haiglast välja saamist, et on kuu aja pärast juba tsiklil.Head paranemist tallegi
2 aastat tagasi sõitsin kraavi - täpsemini truubi torusse ja parem jalg jäi lisaks puu ja tsikli vahele! Järgmine päev olin olude sunnil sangas, kuna pidin ostetud Vana Jawa ära tooma. Kargud sai kenasti külgkorvi pandud!
Talvel oli palju valusam teema, tsiklisse lõi viba sisse ja külg läks maha suurelt hoolt, ratta said korda kuu pärast, aga pärast õnnetust pidasin nädala pausi. Mõtlesin tõsiselt ratta müügile.Võta tasa ja targu ning siis ei sa jälle sadulast maha!

-
- Postitusi: 763
- Liitunud: 14 Juun 2005, 07:24
- Tsikkel: Kawasaki KZ1000P, Iž
- Asukoht: Viljandi
Re: Kui oled kukkunud.....
Ise ringrajale jõudnud ei ole, kuid sellist seisu vist keegi ei igatse
http://photofile.ru/users/qaesd/115059828/
-
- Postitusi: 763
- Liitunud: 14 Juun 2005, 07:24
- Tsikkel: Kawasaki KZ1000P, Iž
- Asukoht: Viljandi
Re: Kui oled kukkunud.....
miilits kirjutas:Ise ringrajale jõudnud ei ole, kuid sellist seisu vist keegi ei igatse
http://photofile.ru/users/qaesd/115059828/
-
- Postitusi: 356
- Liitunud: 06 Aug 2007, 14:43
- Tsikkel: BMW S1000 RR
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 2 korda
Re: Kui oled kukkunud.....
igatsemisväärset ei ole seal tõepoolest midagi
aga samas sellised asju juhtub rinkal koguaeg. piltidelt üldiselt tundub alati asi hullem kui tegelikult.
Re: Kui oled kukkunud.....
Eks see jah sõltub situatsioonist, kus ja kuidas ja millise lennuga kukkuda ning liikluses veel muud tegurid, eriti autod millele isegi pihta saanud. Endakohapealt tean öelda, et ega see asfaldil lohisemine ja rullimine meeldiv ei olnud, sai isegi sandina end püsti aetud sest tsikkel süttis põlema ja pidin kiirelt leegi summutama. Pärast laksu ei tahtnud siklisõitmisest alguses üldse mõeldagi aga kui käed-jalad juba enamvähem liikusid ja garaazis nokitsemas käisin, tuli sõidupisik tagasi ja enesetunne oli ''No Fear''
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.