Puhumisest jne

[Tsikkelröövel]

Tühjagi. Tegu on mentaliteediga, mis tuttav vene ajast. Mentaliteedi nimi on: "Davai, davai, potom posmotrim."
Kusjuures ametnikke, kes sellise läbikukkumise võimaluse läbi näevad, on tegelikult palju, nad on head bürokraadid ja kaugeltki mitte nii lollid, kui rahvas arvab (ma ütleks, et kogenud ametnik tunneb tegelikult asja enamasti kaugelt paremini, kui tema poliitilistes tõmbetuultes lendlev ülemus). Aga kõik hoiavad suu kinni, sest selle eest ei maksta ja see pole ka selle konkreetse ametniku rida ja kõige hullem: teed suu lahti, pead hakkama karistuseks ise seda lahendama.
Lisaks ka: ametniku palk ei sõltu sellest, palju ta tööd teeb. Seega tehakse tööd nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Printsiip.