Avalik pöördumine: lõpp kaosele Eesti teedel!

[Credo]

Mul ei ole kunagi olnud autoga/tsikliga sõites probleemi võtta põhimõtteks "julge teha, julge vastutada" ning "kiirust ületades saada 10-15 minutit varem kohale ei ole seda väärt".
Pigem on kogu teema kinni mütsialuses ning suhtumises - teen mis tahan ja kuidas tahan ja teised imegu midaiganes. Ja niimoodi näedki maanteedel enesetapjaid, kes Tallinnast sõitma hakates alustavad võidusõitu iga hinna eest ning Tartusse jõudes on kolmanda foori juures sinu kõrval.
Julgen oponeerida ka kodanik Panicule - autokool peab olema see filter, mis peaks adekvaatselt hindama õpilase võimet iseseisvalt liikluses hakkama saada. Eksami suudab ju ära teha pea igaüks ning selleks ennast tunniks-kaheks kokku võttes. Järgmisel hommikul aga sõidab kahe rea vahel silmad punnis 25 km/h ning näeb enda ees tunnelit nagu narkomaan reede õhtu lasnamäe kanalis. Juhul kui autokooli eesmärgiks on eelkõige palju pappi kiiresti ja kohe ning vedada kõik õpilased kuidagiviisi läbi, ei saagi tulemus hea olla.

Kirjutan antud üleskutsele kahe käega alla. Olen viimase poole aasta jooksul sõitnud isegi liiga palju Tallinn-Riia ning Tallinn-Tartu vahet ja väga tihti taban ennast mõtlemast - sõida ennast surnuks, idikas - kui järjekordne võitja 10 minutit päevakavasse juurde teeb.
Aga olen ka realist - mõtteviis muutub kaua ja pikalt. Ja selleks peab olema inimesel endal valus ja ennekõike peab vaikselt liiklusesse juurde tulema uus põlvkond liiklejaid, kes pole enam "võitjad".

Ja kodanik M2 - tule rajale tagasi:

Kui sul teemasse pole midagi öelda, siis ole vait või pane käsi püksi.