K: rehvide kohta → Päikest !

[motomatkaja]

Netis surhvates sattus kätte söuke artikkel, et kasrahvas teab kas sikkli kummidele sest ka miskit tolku on vöi ei saa siis baigil rehve töösoojakskid

Lämmastik pikendab rehvide eluiga neli korda
Nagu mitmel pool mujal Euroopas kogub Eestiski järjest suuremat populaarsust rehvide täitmine lämmastikuga, mis pikendab auto “jalavarjude” eluiga ja muudab sõitmise ohutumaks. Rehvide täitmine lämmastikuga pole moeröögatus, autospordis ja lennunduses kasutatakse seda meetodit juba aastaid. gaaside kogust, kuid mitte neid täielikult eemaldada. Lämmastiku kasutamise puhul on rehvis muude, palju kiiremini haihtuvate ja ohtlikku oksüdeerimisreaktsiooni põhjustavate gaaside osakaal väiksem. Lämmastikuga täidetud rehvid muudavad sõitmise ohutumaks. Iga päev, kui inimesed sõidavad tööle ja koju, viivad lapsi kooli või siirduvad sisseoste tegema, väljub õhk vähehaaval rehvidest.
Rõhk ei kõigu
Kui protsentuaalselt vähendada hapniku, veeauru ja teiste lämmastikust erinevate gaaside kogust rehvides 22%-lt 7%-le, säilitavad rehvid vajaliku rõhu pikema aja vältel. Näiteks kui lämmastiku osakaal rehvis ulatub 95%ni, säilitavad rehvid optimaalse rõhu kolm kuni neli korda kauem. Rehvid, mis on täidetud õhuga, kaotavad kuu jooksul umbes 1,5 atmosfääri jagu rõhku ja neid on vaja uuesti täita. Lämmastiku puhul väheneb rõhk sama koguse võrra kuue kuu või isegi pikema aja vältel. Sõltumata välistemperatuurist, muutub rõhk rehvis minimaalselt ning säilib pikka aega. See vähendab rehvide purunemist. Rehvide täitmine lämmastikuga aitab kütust kokku hoida. Nagu juba nimetatud, säilitab lämmastik rehvis vajalikku rõhku, see omakorda parandab sõiduki veerevate osade haardumist teega, mis aitab säästa kütust. Tegelikkuses võivad õigesti täidetud rehvid suurendada sõiduki läbisõitu 3,3% võrra. Lämmastikuga täidetud rehvid ei kulu nii kiiresti kui õhuga täidetud rehvid. Peale selle väheneb õhu asendamisel lämmastikuga rehvis oksüdeerumisprotsess. Oksüdatsioon esineb juhul, kui hapnik reageerib kõrgetel temperatuuridel ja põhjustab rõhu tõusu. Oksüdatsioon kahjustab sisemist kummikihti, rehvi kattekihti ja turvise struktuuri. Paljud rehvitootjad kinnitavad, et lämmastiku kasutamine pikendab rehvi tööiga veerandi võrra, autoomanikud peavad rehve harvem hooldama ja neid sõiduki kasutamise kestel vähem ostma. Lämmastikuga täitmisel kasutatakse balloone, kuid õhku lisatakse kompressorist ja sellega koos satuvad rehvi kompressoriõli mikroosakesed. On tõestatud, et õli lahustab kummi ja selle tagajärjel tekivad rehvil mikropoorid, mille kaudu pikaajalise muutumatu temperatuuri korral rõhk alaneb. Lämmastikku puudutavad sellisel viisil põhjustatud rõhumuutused minimaalselt. Lämmastikku saab kasutada igat liiki rehvides. Uusi rehve selleks ostma ei pea, lämmastikuga võib hakata täitma juba olemasolevaid rehve. Lämmastikuga on pikka aega rehve täidetud lennunduses ja autospordis. Saksamaal kasutavad lämmastikku rehvide täitmisel operatiivteenistused, selle kasutamine on kohustuslikuks tehtud reisibussidel.
Kasutajad kiidavad
Eestis sõidavad lämmastikuga paljud pikamaasõidukid. Aasta on lämmastikku kasutanud Tallinna trammi- ja trollibussikoondis. Trollipargi meistri Enno Kasemaa jutu järgi on senine kogemus olnud positiivne. “Rehvid peavad kauem vastu,” kinnitas ta. “Kui rõhk rehvis pidevalt ei muutu, ei moondu ka selle karkass ja rehvi eluiga võib pikeneda kuni 30% võrra. Meil on ka oma protekteerimistöökoda. Oleme üht rehvi taastanud neli korda. Siiani on lämmastikuga täitmine ennast õigustanud.” Rehvi lämmastikuga täitmiseks tuleks Kasemaa sõnade järgi see kõigepealt õhust tühjaks lasta, siis lämmastikuga täita, uuesti tühjaks lasta ja täita lämmastikuga veel teist korda. Nii tagatakse, et rehvi ei jääks õhku. Pärnus saab lämmastikuga rehve täita AS Master Kummi-centrumis Laki tänaval. Kuni 17tollise rehvi täitmine lämmastikuga maksab seal 30 krooni, suuremate rehvide täispumpamise eest küsitakse 40 krooni. Sõiduautodel teeb see ühe jooksu hinnaks 120–160 krooni.