rehvivahetus kodus → rehvi vahetamine

[jUHO]

kas on üldse asi mõeldav, et rehvid ise kodus ära vahetada,ilma et oodata töökoja järjekordi, siin pool mainitud et rehvid ilma õhukummiteta. Et kas jääb ka õhku pidama?

Rehvide vahetamine mootorrattal on teadagi üks äärmiselt keeruline toiming, võiks isegi öelda et lausa omaette teadus. Kui rääkida raskusastmest, siis oma ala eksperdid on võrdluseks toonud tuumafüüsika. Samuti nagu tuumafüüsika, nõuab ka rehvivahetuse praktiseerimine ülimat täpsust, laitmatut või isegi lausa kliinilist puhtust. Vähe sellest, kogu see protseduur nõuab ebamaise kujuga eelajalooliste lojuste küljeluu kilde, mis on hoolikalt selekteeritud ning ultramoodsa tehnoloogiaga töödeldud. Võimatust võimendab lisaks tihtilugu valgusaastatesse ulatuv ajafaktor. Jne .. jne ...

AGA,

Kui oled mees kes suudab tetrapaki täitsa ise lahti teha, siis saad kindlasti ise hakkama ka rehvide vahetamisega. Peale pisukest pusimist oma legaalse "teise" kallal, saad boonusena oma kätega tehtud tööst meeldiva hingerahu

Elukutselised vahetavad ühes päevas tõenäoliselt ca 25 rehvi, mina olen kogu elu jooksul umbes niipalju tsikli rehve vahetanud. Aga see pole üldse oluline. Oluline on, et mingeid suuri väljaminekuid pole küll teinud. Törts loovat mõtlemist, ning leiad kõik vajaliku enda ümbert.
Mutrivõti on sul kindlasti, sellega saad ratta kätte. Lohvi survest vabastamiseks pole samuti midagi keerulist vaja, kui muud tõesti pole, siis kasvõi tsikli võtme otsaga. Tihtilugu on rehv velje serval "kinni". Puujupp lapiti rehvil, servaga vastu velge on lahtisurumisel abiks. Enne võiks midagi pehmet rattale alla visata, et ära et kriibi/täki. Surumise saab eriti kergeks teha kahe pikema kaikaga, milledest ühega võtad laest tuge, ning teist kasutad jõuõlana. Kui üks koht lahti, siis ülejäänu läheb kergelt liikuma. Siis pole muud kui üks rehvi serv velje keskele ning teiselt poolt rehvi serv üle velje tõsta. Rehvi "ületõstmiseks" sobib heasti n: paar juppi lattrauda, mis kergelt ümaraks viilitud/lihvitud. Kui on lohv/sisekumm, siis võiks selle nüüd eemaldada. Teine rehvi serv tuleb kergemini, aga põhimõte ikka sama. Uus läheb peale sama loogikaga. Rehvi oleks mõistlik veljele hakata panema nii, et ventiili auk jääks kujuteldav sirge "rehvi veljele panemise alguse ja lõpp-punkti" vahele. Nii saab ventiil hiljem kõige vähem viga. Rehvi abivahenditega/heeblitega veljele "venitades" tuleks abivahenditega ettevaatlik olla, liiga pikalt abivahendit rehvi vahele lükates võib lohvi rikkuda. Iseenesest on muidugi ka paikamine põnev ettevõtmine...
Enne survestamist saab lohviga rehvi pisut velje tsentri suhtes nihutada. Seda saab kasutada "tasakaalustamiseks". Kui ass pista läbi laagrite, siis assist hoides ning kergelt ratas ringlema lükates võib ratas mitu korda ühes kindlas asendis peatuda. Sel juhul peaks rehvi velje suhtes pisut ülespoole nihutama. Rattakeerutust võib tõhususe kontrollimiseks korrata. Alati 100% ei aita, küll aga saab piisava tulemuse tänavaliikluses kasutuseks. Kui ok, siis survestada ning ratas monteerida.
Esimesel korral kulub tõenäoliselt rohkem aega, hiljem ca 15 min või vähemgi.
Kogu see jutt sobib enamusele, aga mitte kõigile. Näiteks madalarõhulistel hard-endurodel lisab põnevust rehvi-velje "lukk". Lahe üritus on ka ilma lohvita rehvi täissaamine tavalise nö autopumbaga, aga kinnitan, et ka see on võimalik.
Igatahes julget pealehakkamist