Sinu tee bikeriks...

[Nightfly]

Oleks mulle keegi 3 aastat tagasi öelnud, et hakkan kunagi tsikliga sõitma oleksin teda hulluks pidanud. Sellel ajal pidasin tsiklimehi hulludeks inimesteks, kellel pole midagi muud peale kihutamise teha.

Siis tuli meie perre uus inimene, kes oli tsiklifanaatik. Usun, et sellest ajast peale, kui ta tasakaalu hakkas hoidma, ronis ta ka tsikli selga Tema seal joristas ja põristas, enamasti enda ratsitud aparaatidega mööda mudamülkaid. (Ei ahvatlenud eriti )

Siis tuli aeg, kus sugulased jõudsid sellesse ikka, kus autojuhi load tehtud ning tahtmine millegi uue järele. Oli vist üleelmine suvi, kus nad käisid kahekesi külas. Mõlemad olid ratastega. Ajas ikka isu peale küll, kui kaks tsiklit õues nurruvad. Peale ahvatlusi mõtlesin veel pikalt järgi, et kas tasub... Kuna tekkisid võimalused ja aeg, käisin vahepeal sukeldumiskursustel, lennutasin lohet jms.

Eelnevad sõidukogemused piirdusid sõbra sääreväristajaga (mis oli ausaltöeldes väga jube aparaat). Selle suve alguses proovisin sugulase 400-st. Tiirutasin sellega natuke kodu ümbruses ja harjutasin. Hakkas meeldima ning tahtsin maanteele minna aga kuna ülevaatust, kindlustust ning lube polnud... oli ju vaja need ära teha
Peale lubade saamist ostsin sugulaselt selle 400-se ära ning putitasin natuke.

Kevadel mainis töökaaslane mulle, et tahaks A-kati ära teha. (Võis olla ka vastupidi.) Aga nii me teineteist utsitasime, kuni tuli kõne autokooli. Regasime ennast ära, sõitsime, õppisime, tegime eksamid ning load said taskusse selle suve juuli kuust.
Selle ajaga on läbitud natuke üle 5000 km, käidud ära kiviõli mäkketõusul, lätis ning pool eestit läbi sõidetud. Üle elatud äiksevihmad, külmad ööd, palavad suvepäevad ja tugevad tuulepuhangud.

Ettevalmistused järgmiseks suveks käivad jõudsalt

Nüüd mõtlen, et need inimesed, kes pole tsikliga kunagi sõitnud on paljust ilma jäänud