Teed ja rajad

[sang]

Liikluskultuur Euroopas: lõunamaades kehtib „Sõida!“- ja kaherattaliste eesõiguse reeglid, Saksa-Austria-Šveits ollakse sõbralikud, aga eeldatakse reeglitest kinnipidamist, Ida-Euroopa on umbes sama s*** nagu me iga päev tänavatel näeme, Poolas mõnikord tõmbasid kohalikud tsiklisti nähes koomale, aga üldiselt ei midagi säravat.

Üldine soovitus: kui sul ei ole mingisse konkreetsesse Lõuna-Euroopa suurlinna konkreetset asja või sa ei tunne linna hästi, siis hoia sellest eemale. Liiklus on tihe, palju ühesuunalisi tänavaid, kasutada olevad linnakaardid kipuvad olema liiga napid ja suunavad sildid kaootiliselt paigutatud. Kui veel siia lisada juurde meeldiv soojus (30+), siis mõistate ehk isegi. Kui siiski aga linna sukeldute, siis on oluline teada kolme liikluse põhireeglit:
(1)jalakäijal on igal pool ja igal ajal eesõigus. Tavaliselt nad isegi ei vaata, kas keegi kuskilt tuleb vaid astuvad lihtsalt teele.
(2) kaherattalistel on eesõigus autode suhtes. See kehtib nii jalgratta kui suure tsikli, eelkõige aga rollerite suhtes. Roni ette-vahele-sisse, söösta risti-põiki, midaiganes, autojuhid annavad eesõiguse.
(3) Sõida! Ehk reeglid ei ole 100% täitmiseks, pigem on pühaks eesmärgiks valutu ja kiire kohalejõudmine (see kehtib eelkõige siis kaherattaliste kohta). See tähendab, et südametunnistuse piinadeta kasuta ühissõidukirada, väike vastassuunas sõit ühesuunalisel tühjapoolsel teel on OK, pidevjoonte ületamine pole suur patt jne jms.

Tsikli parkimise puhul on üldiselt eelduseks, et sa ei pargi auto tasulisele kohale või keelumärgi alasse, lõunas vaadatakse selle eksimise peale leebemalt. Väljaspool idablokki on suuremates kohtades, tavaliselt vaatamisväärsuste vahetus läheduses velode ja tsiklite tasuta parklad, ei ole mõtet maksta tasulise parkimise eest kuskil autoparklas.