Ärge vedage baiki käima!!!
Moderaator: Moded
tokintmash kirjutas:Ega siin imestada midagi ei ole tegelt. Ülekanne on see, mis rolli mängib. Tagarattasse lastes veab mootor, millel pöördeid 1-2 käigu juures ju ikka hulga enam kui tagarattal. Kui aga 40 pealt esimesega sidur lahti lasta rebitakse mootor, mis seisab ja mida kompressioon korrlikult takistab hetkega päris hullu pöördesse.
Mootoriga pidurdades samuti ei pidurda ju seisva mootoriga vaid ikka suht keskmiste pööretega.
Tegu oli siiski baigiga. Loodetavasti sa tead, mitu kmh läheb baik esimesega välja ja siis mõtle, kas 40kmh juures on need pöörded ikka nii hullud.
-
- Postitusi: 114
- Liitunud: 12 Juul 2006, 11:59
- Tänatud: 4 korda
Mul ei ole superbike aga naked, läheb esimesega 110 umbes. Mootor teeb seal juures 11 000 pööret minutis. Jagame selle siis umbes 3-ks ja saame midagi 3000-3500.
See ei ole tsikli kohta suur pöörete arv aga ülekanne on tagurpidi ja seetõttu palju suurema koormuse all.
Aga mis ma ikka vaidlen. Pole ise ühtegi auto taga vedanud kah
-
- Postitusi: 114
- Liitunud: 12 Juul 2006, 11:59
- Tänatud: 4 korda
siin räägitakse pööretest ja väntvõllist,
kui kompressiooni ja 1 käiku arvestada, see on siis kui mootor pöörleb!!!-
kui see mootorile liig ,siis tagaratas lihtsalt lohiseb ja kõik,
tagaratta lohisemiseks pole mingit jõudu vaja-
-bullshitt--mootorid kannatavad palju rohkem välja kui arvate,
ega see vänt alumiiniumist pole-jõuõlga pole ollagi--
-ennem lähevad hambad maha ja ka nuudid kui et vänt kõveraks

-
- Postitusi: 451
- Liitunud: 23 Juul 2007, 22:01
- Tsikkel: vfr
- Asukoht: tallinn
Suzumen kirjutas:Aga millest see vändaots kõveraks läheb sellisel juhul? Mis oleks Sinu teooria (ratas kukkunud pole, suuri lahtiseid metallitükke mootoris pole, mis võiksid minna hammasratta ja keti vahele)?
Kas starteri mehhanism ei pääse midagi moodi mõjutama? Arvestades lisaks veel üsna äkilise rapsakaga väntvõlli poolt.
-
- Postitusi: 1112
- Liitunud: 13 Jaan 2006, 11:54
- Tsikkel: BMW R1150R , K-650
- Asukoht: Harku
- Tänanud: 11 korda
- Tänatud: 8 korda
- Kontakt:
Suzumen kirjutas:Aga millest see vändaots kõveraks läheb sellisel juhul? Mis oleks Sinu teooria (ratas kukkunud pole, suuri lahtiseid metallitükke mootoris pole, mis võiksid minna hammasratta ja keti vahele)?
Teooriad puuduvad, aga pukseerimine väntvõlli kõverdumise põhjusena tundub uskumatuna, imho mõjuvad jõud ei saa olla nii suured et selle tööga hakkama saada. Samas epüüride joonistamine ja tugevusarvutused pole just minu tugevaim külg, seega liigselt suud ei pruugi. Muuseas- kas mittekäivitumise põhjus leiti peale väntvõlli korrastamist üles?
Ma arvan et see teema on asjaosaliste ja probleemi ees seisjate jaoks lahendatud, kui keegi ei usu selle saaga tõesusesse siis palun võtan teid koos Suzumaniga näiteks enda garaazis meelsasti vastu ja võime seal seda vaidlust jätkata, ma usun et siis saab kõigi uudishimu rahuldatud.
Kõigil on arvamus ja õigus seda avaldada, kuid nii mina kui Ain otseselt seisime sellise probleemi ees ja asja uurides pidime tõesti tõdema et asi peeti keeratud tugeva-järsu-kiire vedamisega.
Mõtetu on siin seletada et kes ja kus ja mida ei usu, ma ei tea arutage parem edasi kuidas mis siklilt kleepekaid ära korjata või milliseid tulesid-vilesid pillile juurde haakida-pookida.
-
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Mõtlen siin kah.... ainus, mis midagi sellist suudaks korda saata, on löökkoormus. Ainus. Blokis tagarattaga järellohistamine sellega hakkama ei saa. Ja kui sidur ühendada libistades, ei juhtu vast ka midagi.
AGA kui lasta sellistel pööretel sidur plaksti lahti, ongi vaid kaks võimalust.
- Kehv sidur libiseb läbi ja mootor käivitub.
- Sidur ei libise läbi ja kogu löökkoormus kantakse edasi väntvõllile. 4-potise mootori ringiajamiseks on vaja siiski märkimisväärset jõudu. Aga mis tähtsaim, mootori pöörlevatel osadel on märkimisväärne inerts. Kui mootor seisab ja sa üritad talle mingi sekundikümnendiku jooksul tekitada ikka päris kõrged pöörded, siis on selge, et mootor neid pöördeid hetkega ei saavuta ja just seesama inerts ongi see jõud, mis siis väntvõlli pidurdab. Keti tõmbepool ju tegelikult rebib väntvõlli enda poole. Ja kui selle tulemusel tekkima pidav pöörlemine on takistatud (kiirendus sellisel löögil on teoreetiliselt ju lõpmatu), siis seesama tõmme tõmbabki võlli otsa kõveraks.
Hammaste mahatõmbamisega on see lugu, et käigukastis on ju käik juba lülitatud ja hambad hambumises, seega siduri ühendamisel seal purustavat lööki ei teki. Survetugevustest aga piisab hammastel küll ja veel, et mujal midagi puruneks (nt kõverdub vända otsale lisaks või selle asemel mõni võll kastis). Ketihammasratta hambaid on aga hambumises korraga niivõrd palju, et ei maksa oodata seal hammaste maha viskamist - nende ristlõikepind on kordades suurem kui vända otsa diameeter. Nõrgim sõlm paraku ongi väntvõlli ots (see ju konsool).
Ma ei tea, kas suutsin end arusaadavaks teha.
Muide, arvan ka, et näiteks kui puruneb veokett ja see peaks plaksuga kuhugi kinni kiiluma, juhtub täpselt sama asi. Loha-pidurdamisel aga ei juhtu, kuna pidur ei rakendu kunagi nii järsu löögiga. Ja maantee hõõrdejõu neelavad pidurid, see ei kandu väntvõllini. Arvestage, et löök mõistena on momentaalne pidurdus. Seal ei ole hõõrdejõude. Pidurdusmaa on 0 või siis niipalju, kui võimaldab materjali elastsus. Sa võid klaaspudelil seista. Aga lase ta meetri kõrguselt kukkuda...
Samas, arvan, et siduri pehmel käsitsemisel mitte midagi sellist ei juhtu. Siiski, isegi Jawat ei joostud kunagi käima 1. käiguga. Ikka teisega. Ja isegi kõndimise kiirusest piisab - kui sellega ei käivitu, on rike mujal.
Suzumen kirjutas:Väntvõlli kõveraks väänamisest pole juttu olnud. Lisaks jookseb kogu väntvõll raamsaalede vahel. Väntvõlli ots kus asub nukaketi hammakas ja süüte andur on õhus (pole toestatud raamsaalede või muuga).
lugesin - mõtlesin - lugesin. Sellisel juhul on kõik kahjuks loogiline.
Pidurdamisel, kiirendamisel ei mõju sellisel juhul ju sellel võlliotsale mingeid erilisi jõudusid, kuna jõud on teises otsas (kohas, kust saab sidur oma veo). Sealt otsast käideldakse ainult nukkasid. (Nii sain ma vähemalt aru)
Sellist kõverdumist ilmselt pole võimalik tekitada mootoritel, millel kett näiteks 2 ja 3 silindri vahel vms. Seega päris suur osa inimestest võib oma bike muretult kasvõi 110 pealt esimesega käivitada, ja see koht ei kõverdu sellest. ilmselt ei ohusta see probleem ka teisi mootoreid, kui R4, kuna nendel on nukkade ringajamiseks vajaminevad jõud ilmselt väiksemad. Samuti on see koht ilmselt osadel mudelitel tugevam. (suurema lollusvaruga)
Käekõrval lükates ei suuda kuidagi 40km/h seda ratast kiirendada, seega kasvõi esimesega lükates on see löök mis tekib vända ja nukkvõllide kiiruste erinevustest tühine. (väljendus vist sant, aga eelkõige mõtlesin seda väändejõudu, mida omab väntvõll sellel hetkel, kui ta hakkab nukkasid ringi keerama)
(samas ma enda 1000cc -l ei suuda esimesega mootorit ringi saada ei üksi ega ka kahekesi lükates)
Tekkis üks uitmõte...
Kas neil 2 rattal ei võiks olla selline ühine joon, et nukakett ei olnud õige pingsusega, või pinguti kulunud, järgiandnud?
Kasvõi tühine lõtk nukaketis peaks kordades saabuvat lööki võimendama.
Kahjuks numbritesse ei oska oma mõtet panna.
Tavaliselt on hädade põhjuseks mitu kuhjuvat probleemi.
Ebaõige pingsusega nukakett ja autojärgi vedamine + antud lahendusega nukkade vedamine võiks olla küll loogiline kooslus....
-
- Postitusi: 1112
- Liitunud: 13 Jaan 2006, 11:54
- Tsikkel: BMW R1150R , K-650
- Asukoht: Harku
- Tänanud: 11 korda
- Tänatud: 8 korda
- Kontakt:
Inz001 kirjutas:Mõtetu on siin seletada et kes ja kus ja mida ei usu, ma ei tea arutage parem edasi kuidas mis siklilt kleepekaid ära korjata või milliseid tulesid-vilesid pillile juurde haakida-pookida.
Inz001- no offence, aga Sinu kinnitus meetodil- "must on must seetõttu et ta ei ole valge" ei rahulda mind ja ilmselt ka teisi. Raitz ja Tsikliröövel arutlesid nähtuse lahti ja sellisena omab teema väärtust - <retsept> neile selle eest . Samuti pole mõtet anda oma võimete-oskuste piirilt näpunäiteid teemal kes millega tegeleda võiks! Kurat, hooaeg pole veel jõudnud lõppedagi kui osa foorumlasi muutuvad mürgisemaks kui must mamba
If U want U can call me Black Mamba
Lihtsalt ma leian et sellest piisas kui Ain hoiatas et ärge vedage pille autodel järel, kerge põhjendus miks ja asi MOTT, mitte et siin ma ei tea kõigil kohe hullud faktid et võimatu ja blablabla, viisakalt kutsusin teid garaazi et tulge veenduge ise, kellel küsimusi palun loome seal arutelu ja saab kõik kenasti lahti arutatud, oli nii- oli, seega no offence dude aga mida sa siin veel pritsid siis
Modedele-Adminnile: palun muutke mu nimi "Black Mamba -ks"
ishijupp kirjutas:Inz001 kirjutas:Mõtetu on siin seletada et kes ja kus ja mida ei usu, ma ei tea arutage parem edasi kuidas mis siklilt kleepekaid ära korjata või milliseid tulesid-vilesid pillile juurde haakida-pookida.
Inz001- no offence, aga Sinu kinnitus meetodil- "must on must seetõttu et ta ei ole valge" ei rahulda mind ja ilmselt ka teisi. Raitz ja Tsikliröövel arutlesid nähtuse lahti ja sellisena omab teema väärtust - <retsept> neile selle eest
. Samuti pole mõtet anda oma võimete-oskuste piirilt näpunäiteid teemal kes millega tegeleda võiks! Kurat, hooaeg pole veel jõudnud lõppedagi kui osa foorumlasi muutuvad mürgisemaks kui must mamba
marr kirjutas:-Tomm kirjutas:Izhijupp enne küsis ja vist on jäänud vastamata - kas väntvõlli vahetuse käigus leiti käimavedamise põhjus või oli väntvõlli ots ainuke mootori defekt?
Suzumen ju ka kirjutas et esialgseks põhjuseks oli aku nõrk vool.
Jooksis natuke kiiresti ajukäärude vahelt läbi jah, kuid kuidagi raske oli ette kujutada inimest, kes nõrga aku korral viitsib hakata jändama auto ja köie leidmise ning nende omavahelise ühendamisega (mis paigi puhul ei ole lihtne), selle asemel et paar inimest abiks kutsuda ja lükkamist proovida.
marr kirjutas:-Tomm kirjutas:Izhijupp enne küsis ja vist on jäänud vastamata - kas väntvõlli vahetuse käigus leiti käimavedamise põhjus või oli väntvõlli ots ainuke mootori defekt?
Suzumen ju ka kirjutas et esialgseks põhjuseks oli aku nõrk vool.
Jooksis natuke kiiresti ajukäärude vahelt läbi jah, kuid kuidagi raske oli ette kujutada inimest, kes nõrga aku korral viitsib hakata jändama auto ja köie leidmise ning nende omavahelise ühendamisega (mis paigi puhul ei ole lihtne), selle asemel et paar inimest abiks kutsuda ja lükkamist proovida.
Inz001 kirjutas:If U want U can call me Black Mamba
Lihtsalt ma leian et sellest piisas kui Ain hoiatas et ärge vedage pille autodel järel, kerge põhjendus miks ja asi MOTT, mitte et siin ma ei tea kõigil kohe hullud faktid et võimatu ja blablabla, viisakalt kutsusin teid garaazi et tulge veenduge ise, kellel küsimusi palun loome seal arutelu ja saab kõik kenasti lahti arutatud, oli nii- oli, seega no offence dude aga mida sa siin veel pritsid siis
Pagan, tegelikult oli see üle pika aja üks tõsiselt hea teema, mis mõtlema ajendas. igatahes teile selle teema eest.
Noh ei ole just igapäevane, et autoga rattaid käima veetakse, pole ka igapäevane, et selle käigus kõverdub väntvõll.
Pagan ma saan aru, et inimeste vaimukusel pole piire ja ilmselt ei osanud selle mootori disainer tõesti endale ette kujutada, et keegi üritab seda mootorit käivitada autotaga vedades 1 käiguga kiirusel 40km/h
Kuigi see midagi ei anna, on ju ikka huvitav mõelda selle üle, kas antud juhtumi põhjuseks on ainult inimlik lollus, või ka mingi eelnev tehniline kõrvalekalle ettenähtust. (peale kehva aku).
-
- Postitusi: 1824
- Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 7 korda
- Tänatud: 117 korda
See on muideks liikluseeskirjas öeldud, et ära vea...
Aga hakkasin hoopis mõtlema, et seda soovitust vedamisel sidurit ettevaatlikult päästa peab vist ka autodele laiendama. Muidu talvel külma ilma ja paksu õliga on ilmselt kuival asfaltil võimalik samamoodi hammasrihm pooleks saada. Auto väntvõlli kõveraks mineku ohtu vist küll ei tohiks olla - need ikka päris jämedad tükid.
-
- Postitusi: 2130
- Liitunud: 10 Sept 2005, 19:18
- Tsikkel: Varadero XL1000 Husaberg FE570
- Asukoht: Rakvere
Suzumen kirjutas:Mis puutub keti pingutamisse, siis kaasaegsetel ratastel on nn automaatne ketipinguti. .
Toon nüüd ühe näite, seda küll auto valdkonnast aga vägagi seotud sellesamuse automaat ketipingutusega. Nissan Navarad alates2002a. vl tean mina paari mootorit, mis on just selle sama asjanduse pärast klapid pähe klappinud. Alguse on saanud asi sellest, et parasjagu suure kallaku peale on auto seisma jäetud (nina ülespoole) ja automaatselt 1-ne käik sisse ilma käsipidurita ja nagu see natuke tagasi vajub, ketipinguti annab niipalju järgi, et keerab ühel nukkvõllil hamba üle ning nagu nüüd starterit anda ongi "klaver põõsas", nukkvõll pooleks jne.
Kui neid kahte asja nüüd vähe kõrvutada siis antud situatsioonis saab kett just koormuse ketipingutaja poolt ja suht loogiline, et kui kett lõdvaks läheb siis äkki mingiks momendiks ta end hamba otsa sätib. Bikel see kett aga niipalju lühem, et vabalt ta ringi ära ei tee ilma ketti pingesse vedamatta ja kusagilt peab sel juhul miskit järgi andma. Kui kett pooleks ei lähe siis annab vända ots järgi...
Sellel Datsunil tegemist muidugi hüdraulilise pingutiga ja pingutis puudub fiksaator, mis toimiks mingilgi määral mittetöötava mootori korral.
-
- Kaupmees
- Postitusi: 2462
- Liitunud: 04 Okt 2004, 15:51
- Asukoht: Tallinn, Hiiu/Pääsküla
- Tänatud: 202 korda
- Kontakt:
tsikli kettipinguti on hammaslatt tüüpi mis korrasoleku puhul ei lase ketti lõdvaks ka kõige parema tahtmise juures erand on loomulikult vanade väsind ketitaldade ja pinguti puhul
Just, üldistada siin ei saa. Võtame näiteks Kawa VN750 Vulcani ketipingutusmahhanismi mis on ikka üks insenerimõistuse nurisünnitus. Terve suur ja lai internet on täis õpetust, kuidas seda ringi teha nii, et nukakett üle ei hakkaks viskama. Asi on kaugel hammaslatt-tüüpi lahendusest. Insenerid on piirdunud ketitalla ja seda surve all hoidva tavapärase vedruga...
Aga mis puutub teemasse, siis olen seisukohal, et starter on teatud piirvõimsusega võimeline tsiklit käima vedama; juhuslik asjade kokkulangemine autoga käimatõmbamise korral võib tulemuseks anda aga mida iganes. Seega on mul au seda teemat lehekülgede kaupa lugeda aga olles ise väntvõlle samal meetodil mitte kõverdanud, siis ei oska praktika koha pealt sõna võtta. Sarnane (aga mitte sama) müstika on mul olemas laua peal oma Husabergi vänvõlli näol, millelt on lihtsalt ühest otsast suur tükk ära murdunud. Mis oli reaalne põhjus, jääbki mõistatuseks. Näen vaid tagajärgi...
Neeme
527 4000
http://www.streetmoto.ee
streetmoto@streetmoto.ee
diio2 kirjutas:.. ja veel. oleks selliseid asju enne juhtund oleks see manuaalis suurelt ja punaselt kirjas. vastasel juhul võiks ju remondi raha tootjalt küsida. kes krt ütles, et ära vea.
me siiski ei ela ameerikas et kõik peab suurelt ja punaselt igal pool kirjas olema.
Kui tehas oleks mõelnud et tsiklit hakatakse autoga käima vedama siis oleks ka talle sellejaoks ette konks tehtud
-
- Postitusi: 2130
- Liitunud: 10 Sept 2005, 19:18
- Tsikkel: Varadero XL1000 Husaberg FE570
- Asukoht: Rakvere
marr kirjutas:Kui tehas oleks mõelnud et tsiklit hakatakse autoga käima vedama siis oleks ka talle sellejaoks ette konks tehtud
EEsti poisid on kuldsete kätega ja kohati kõvasti targemad, kui mingid tehase tippkonstruktorid, asi siis see konks sinna bike`le ette installida ei ole..., lõdva randmega...
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.