Sõitmisest kainelt/joobes

[davidsoniharald]

Oma seisukoha põhjenduseks sobib väga hästi MotoGP 500cc maailmameister Kevin Schwantzi mõtisklus teemal: "kui ma olin esmaspäeval pudel õlut joonud siis pühapäeval võistlustel kui pill hakkas alt ära minema, ei viitsinud teda enam päästa. Kui ei olnud joonud, võitlesin edasi ja tihti päästsin tsikli ja kukkumine jäi ära."

Sellel härra Schwantzil (hea nimi ka mehel muidugi... Sakslastel ilmselt nalja palju võistlusi vaadates... ) pidi ikka maks ja kogu muu organism totaalselt läbi olema siis, kui nädalaga pudelit õlut välja ei saanud...

Aga muidu olen ka sellel arvamusel, et ega tsikliga ikka promilliga sõita ei ole ilus. Ohtlik nii endale kui teistele. Teine asi on muidugi reaalsus. Ilmselt jääks enamusel motokokkutulekutel laupäeva hommikused paraadid ära, kui seda reeglit täpselt järgitaks...

Ma arvan, et alkohol oli ta verest kadunud järgmiseks päevaks aga niivõrd piiri peal spordis tulevad välja väikesed erinevused kuidas alkohol mõjutab ajukeemiat veel kaua peale seda kui organism on etanooli ära põletanud. Olgem ausad - end pildituks joonud inimene ei ole kahe päeva pärast, kui veres on 0 promilli isegi mitte lähedal adekvaatsusele. Laupäevahommikustest paraadidest ma ei hakka üldse rääkimagi. Reaalsus -"nii on alati olnud ja see on kultuuri osa"- ei ole mingi vabandus

Hüüan kaasa HeitiKenderi öeldule.

Idamaiste võitluskunstide harrastaja. Päevake pidu. Umbes kuu aega võtab esialgse reaktsiooni kiiruse taastumine. Kes tahab see usub, kes ei taha see ei usu...