Honda XRV 750 Africa Twin

[hannes]

pump lakkas töötamast ühe mõtlematu teo pärast

Jajah, need Honda insenerid oleks tõepoolest võinud enne natuke mõelda...

[Gotham]

Abschied der Africa Twin
http://www.youtube.com/watch?v=_NB2NFV2aww

[Funduro]

Tere ka minu poolt. Tekkis mõte soetada endale viimane 2002 aasta väljalaske Twin. Saksas on sobiv müügis 5900 eur ja 11tuh kella peal. Kas ratas on püsinud muutumatuna lõpumudeliteni välja või on viimased veidi moditud. Mida rattast arvata? Turuuuring näitab , et pakkumist on vähe , kas see tähendab ,et rattaga ollakse üldiselt rahul ? Isegi Saksas neid suht vähe müügis. Kui plaan ainult Eesti piires seigelda , kas on kellelgi pakkuda alternatiive 100 000 piires ratastele. Ise olen vaadanud ka Yamaha XT660R-i (kuidas selle ratta vedrustus metsas ja metsateel toimib) Honda Transalpi, Kawasaki KLE 500 (uus ja soodne). Twin tundub vana ja kallis , aga kas ta tegelikult on? Twini mootoriressurss on kuulu järgi teistest valiku rataste omast üle. Arutlege semud minuga sel teemal.
Seni olen omanud BMW F650 GS 2003a ja Yamaha XT660X 2006.

P.S mingi võimalus on , et leian raha juurde ja mõte oli, siis KTM 990 Adventure soetada. Kuidas selle ratta ressurssid on? Olen kuulnud erinevaid vastakaid arvamusi.

Parimat
Krister

[Raigo]

pump lakkas töötamast ühe mõtlematu teo pärast

Jajah, need Honda insenerid oleks tõepoolest võinud enne natuke mõelda...

Ma endal ehitasin pumba auto tulede relee peale ringi. Siiamaani paistab tomivat

Aga Funduro


XT660R ja Twini on raske võrrelda üks rohkem fun factor,teine kilomeetri õgija.

IMHO Aastatel 96-2002 ei toimunud tehniliselt ratastel mingeid muudatusi.

Mis rahalisse külge puutub,siis - Pakkumisi on vähe,sest nad on hinnatud ja kui tehasest välja tuli,oli ta hind tollal juba konkurentsist väljas. (kallis) Kui vaadata saksa hindu,siis nad on pigem kallimaks läinud kui odavamaks,ehk määrab asja ka see,et hooaeg kohe algamas.

Kahjuks teistega võrrelda ei oska(kle jne).
Küll aga kui võimalus,siis kindlasti kraabi raha kokku ja osta ktm 990 (suurep vedr. mootor,juhitavus,moodsam)

kui aga rulli kokku ei saa,siis võid ka prooviks twini võtta - pettuma sa tas ei pea . Enda twinil hetkel ca 78k spidol ja õlitarbimist ei esine.Käivitub,töötab väga hästi. Ja usun, et kestab veel väga pikalt.

Lisaks erinevalt paljudest teistest endurtsidest ,pakutakse neile siiamaani väga rikkalikku lisavarustust ( http://www.touratech.de , http://www.africanqueens.de )



Kindlasti võid kaaluda ka R1100GS, Varadero,Stromi jne

Kui mingeid küsimusi veel tekib,anna aga teada.

[hannes]

Tere... kas see tähendab ,et rattaga ollakse üldiselt rahul ? Isegi Saksas neid suht vähe müügis.

Paistab jah sedamoodi, et omanikud rattaga rahul on. Väidetavalt peaks neid saksa registris 11000 kandis olema. mobile.de-s on neid müügis pidevalt alla 100. Kui mul täna oleks selline valikuvõimalus, ma läheks ja ostaks kõige uuema ja vähemsõitnuma AT.

Kui plaan ainult Eesti piires seigelda , kas on kellelgi pakkuda alternatiive 100 000 piires ratastele. Ise olen vaadanud ka Yamaha XT660R-i (kuidas selle ratta vedrustus metsas ja metsateel toimib) Honda Transalpi, Kawasaki KLE 500 (uus ja soodne). Twin tundub vana ja kallis , aga kas ta tegelikult on? Twini mootoriressurss on kuulu järgi teistest valiku rataste omast üle. Arutlege semud minuga sel teemal.
Seni olen omanud BMW F650 GS 2003a ja Yamaha XT660X 2006.

Transalpi saab ka uuena. Ja mootor on põhimõtteliselt sama, kui AT-l, ehk siis ressurssi peaks jaguma reipalt üle 100 000. Äkki Honda võtab vaevaks ka TA mootorit natuke modida, a la uuel Deauvillel. See sai paarkümmend kuubikut, ühe klapi ja pritsungi juurde. Kindlasti on seal veel midag muudetud. Kes on proovinud, on tulemusega rahule jäänud.
KLE tehnika on 20 aastat muutumatuna püsinud. Vaid mõned plastdetailid on uue näo saanud. Ise olen natuke paari sellise isendiga sõitnud. Otse nagu millegi kallal viriseda ei olegi, aga endale ei ostaks.

P.S mingi võimalus on , et leian raha juurde ja mõte oli, siis KTM 990 Adventure soetada. Kuidas selle ratta ressurssid on? Olen kuulnud erinevaid vastakaid arvamusi.

Seda rada on ka mitmed www.africatwin.de foorumi kasutajad läinud. Põhiliseks argumendiks on, et oma AT vana, lahja jne. Ja et Hondal ei ole alternatiive pakkuda. Varadero on liiga raske ja valuvelgedega. TA on väike. Mul oma TA-ga pole veel juhtunud, et oleks jõust puudu jäänud. KTM-iga igasugused kogemused puuduvad. biker.ee suvekatel oli isand Piipz-uga juttu, et kunagi peaks kaine peaga tema ratast proovima. Aga sellist momenti pole veel ette tulnud
Üsna tõenäoliselt ei oloe väga palju selliseid KTM-e, mis oleks 100 000 maha sõitnud. Jäerlikult on ka suht vähe kogemusi kinnitamaks või ümberlükkamaks müüte nende suurest vastupidavusest.
Ühes vanemas MOTORRADi suurte endurode testist on meelde jäänud kommentaar, et suur Adventure on neile poistele, kes iialgi täiskasvanuks ei saa Liiga mugavaks teda selle testi kontekstis ei peetud. Võrdluseks olid siis Aprilia Caponord, BMW R1200GS (värskelt välja tulnud), just mingil määral uuenenud Honda Varadero ja Suzuki V-Storm 1000.
BMW R1xx0GS kohta on arvamusi seinast seina. Kes on väga margitruu ja kiidab taevani, kes kirub maapõhja. Paljud ootavad, kuna saaks soetada uue, R 1250GS-i Mõni ütleb, et laguneb mis hirmus ja täheühend BMW tähendab "Bring Mich Werkstatt" ehk vii mind remonditöökotta. Teised kiidavad vastupidavust. Aga müügis on neid hulga rohkem, kui AT-sid.
Eks see otsustamine raske ole, eriti kui pole plaanis liiga tihti tsikleid vahetada. Ma ikka väga kaua kaalusin, otsisin ja vaatasin. Ja ei kahetse oma praegust valikut.

[Piipz]

vot täpselt. leidsin, et adventure on ratas, millele lisaks touring omadustele on veits fun'i alles jäetud

vastupidavuselt ei oska kommenteerida veel, alla 30k kilomeetri sõitnud ratas

[Gotham]

... Kas ratas on püsinud muutumatuna lõpumudeliteni välja või on viimased veidi moditud...

Ühe modifikatsioonina on täiendatud karburaatori ventilatsiooni alates 97 a. mudelitest.
http://www.atic.org/faq/ventilation.php
Olles omanud 96 a mudelit ja omades praegu 98 a mudelit on selle modifikatsiooni vahe tuntav käivitades ratast pärast 2-3 päeva seismist ja eriti tuntav pärast nädalate-kuudepikkust seismist.

[Raigo]

Ooot Tähendab ,et Rd07a esimestel mudelitel seda ventilatsiooni ei olnud ? ehk siis 96 aasta ?

[kalle]

BMW R1xx0GS kohta on arvamusi seinast seina. Kes on väga margitruu ja kiidab taevani, kes kirub maapõhja. Aga müügis on neid hulga rohkem, kui AT-sid.

Ainult mainiks niipalju, et selle otsene põhjus on selles, et GS on olnud päris mitu aastat Saksa müüduim BMW ja ka üld tabelis väga kõrgel kohal. Neid on arvel lihtsalt väga palju rohek kui ATsi. Lisaks peale 1200 tulekut (mis taas tõusis enim müüdud rataste etteotsa) tuli 1100 ja 1150 rohekem turule. Kes aga AT võtnud ja rahul, sellel pole eriti millegi vastu vahetada, kui tahab Hondale truuks jääda ja nii see väiksem valik tuleb.

Ja siinkohal ei ole minu jutu näol tegemist vähemalgi määral GSi kasuks rääkimisega. Mul pole kombeks liialt kiita asju, mida ma ise piisavalt proovinud ei ole. (u 1500km erinevate GSide proovisõitu ei ole päris piisav).

Kord sai Hannese ATga väike prooviring metsavahe teedel tehtud ja mulle väga meeldis see ratas. Aga mööda asfalt tagasi ja... Päris mõnda aega kaalusin, aga siiski saab nüüd kevadel GSi proovimist alustada ja mitte AT.

Minu puhul sai otsutavaks see, et tahtsin veidi rohekem universaalsemat ratast. Ja kuna üks Honda on mind oma maantee omadustega ses osas päris ära rikkunud, siis sealt see otsus ka tuli.
Miski väike uss jäi aga sellest AT lühikesest proovimiset ikka sisse, kuigi hetkel saan ju tegelikult ainult öelda, et mulle lihtsalt meeldib selle ratta välimus ja olemus;)

Kk

[Funduro]

Tänud asjalike kommentaaride eest. Ma pole ratta ostu puhul enne sellise raske dilemma ees olnud. Tahan lähema paari aasta jooksul ilmselt ainult Eesti piires liigelda (vahetevahel ka veidi sügavamale võssa tungides) seetõttu ilmselt KTM 990 ja BMW GS 1200 sel korral valikusse ei lülita. Ega Twin-gi sügavamal võsas ragistamiseks hästi ei sobi oma ca-200kg kaaluga, kuid Twini kasuks kallutab valikut tõestatud vastupidavus ja hind , nii praegu kui 2 aasta pärast. XT660R on hinnalt väga soodne ja uus. Eesti piires multifunktsionaalselt liiklemiseks tõenäoliselt sobib ta ja ka hind 2 aastaga meeletult ei kuku. Eesti piires matkates ilmselt üle 300 km päevas sõitma ei pea , sestap ratta sõidumugavust tohutult ületähtsustama ei pea. Twiniga oleks ilmselt keskpikka matka ja nt.miks mitte ka Lätis-Leedus mugav sõita.(Seda muidugi kui peenutseda ja olles sõitnud at least liitrise matkarattaga). Muideks käisin täna UM-i tagaruumides BMW G 650 X-Challenge-t vaatamas , tegemist on BMW uue enduro mudeliga kaaluga 156kg vedrustus tundus juba oluliselt parem olevat kui Dakaril ning prestiizselt metsas müttamiseks tundub pondukas olevat.Hind 137 000 eeki. Kahju , et ilmad veel liialt külmad muidu laseks UM-il ratta töökorda seada ja prooviks maanteesõidu omadused ära , kui meeldib võiks ka selle paariks aastaks valida. Hiljem soetan kindlasti al.1000ccm pikamatkaenduro.

P.S käisin 3aastat tagasi BMW F 650 GS-iga naisega Austrias. Matka kogupikkus 5500km -pikim päevasõit 780km. Rohkem alla 1000 ccm -iga Eestist välja ei sõida.

Tegelikult endiselt segaduses,
kuid siiski
kiiret sulamist soovides.
K

[sang]

Tahan lähema paari aasta jooksul ilmselt ainult Eesti piires liigelda (vahetevahel ka veidi sügavamale võssa tungides)

Ega Twin-gi sügavamal võsas ragistamiseks hästi ei sobi oma ca-200kg kaaluga, kuid Twini kasuks kallutab valikut tõestatud vastupidavus ja hind

Eesti piires matkates ilmselt üle 300 km päevas sõitma ei pea , sestap ratta sõidumugavust tohutult ületähtsustama ei pea.

Twiniga oleks ilmselt keskpikka matka ja nt.miks mitte ka Lätis-Leedus mugav sõita.

Lugesin neid argumente ja pakuks sulle hoopis sellist varianti: osta KTM 640 Adventure, osta juurde matkaks sobilikum sadul pluss muud matkavarustust ning ongi sul väga kompu massin nii Eesti võsa ja muda kui Kesk-Euroopa matka jaoks.

[Funduro]

Ma pole KTM-i mootori töökindlusest ja pikaealisusest häid arvamusi kuulnud. Olen kuulnud vaid, et maailmareisil tuleb tee peal mootorit remontida!? Mine võta kinni, muidu olen ka selle ratta poole piilunud.

[isakene]

käisin 3aastat tagasi BMW F 650 GS-iga naisega Austrias. Matka kogupikkus 5500km -pikim päevasõit 780km. Rohkem alla 1000 ccm -iga Eestist välja ei sõida.

Mõhh?

Sel suvel käisin Super Tenerega Norras - nädal aega mägedes ja Lapimaa tundras, pikim päev tiba üle 1000 km. Jõust küll kusagil puudu ei tundnud (750 cm3, 51 kW), vähemalt ükski mägi käiku vahetama ei sundinud. Kui midagi ette heita, siis ainult see, et täiskoormaga (2 sõitjat ja 3 kohvrit) läks kiirteel 140+ kiirusel tsikkel all pisut "vedelaks". Samas kujutan ette, et mingi 1000+ enduroga kaob see enduro olemus ja fun päris ära, siis parem juba päris tourer, ST-ga mõtlesin ka natuke aega, enne kui kitsale liivasele metsarajale pöörasin paremat telkimiskohta otsima. Muidugi, varasemast kogemusest rääkides, 600-ne XL oli matkamiseks ikka pagana vähe Aga huvitav ikkagi, millest selline kindel 1000-ne alampiir ja veel enduro puhul?

[Funduro]

isakene-ma täpsustasin pikamaaenduro ,l ühemaid otsi pole probleem ka 600-sega sõita,aga ilmselt 750 on see optimaalne!?

Arvamuste rohkus soodustab arengut.

[isakene]

isakene-ma täpsustasin pikamaaenduro ,l ühemaid otsi pole probleem ka 600-sega sõita,aga ilmselt 750 on see optimaalne!?

Arvamuste rohkus soodustab arengut.

Arvan küll, et optimaalne... aga endal reaalses matkaolukorras võrdlusmoment puudub. Siinkohal olekski huvitav kogemusi kuulda isikutelt, kes on 750 ja 1000+ endurodega ise reisinud. Kujutan ette, et suurem ratas on kindlasti mõnusam ühtlaselt kulgeda, aga isiklikult mulle jäi ST endurona üsna sinna viimase raskuspiiri peale, üle selle vist juba suurt vahet ei ole kas tourer või enduro, täislastis ei taha vist kummagagi enam kruusa pealt maha keerata. Minu jaoks tähendab matkamine aga seda, et kui kusagil kena mägi-või metsarada näen, tuleb vaatama minna, mis seal edasi on... ja peab ütlema, et ilma enduro või maasturita oleksin siiani väga paljust hingematvalt ilusast ilma jäänud...

Teadjamad, kommenteerige...?

...ja tagasiulatuvalt lugedes, ega KTM 990-t ja GS1200 vist eriti võrrelda ei kannata...?

[tsiklonaut]

Offtopikut nüüd veelgi lisaks:

Arvan küll, et optimaalne... aga endal reaalses matkaolukorras võrdlusmoment puudub. Siinkohal olekski huvitav kogemusi kuulda isikutelt, kes on 750 ja 1000+ endurodega ise reisinud. Kujutan ette, et suurem ratas on kindlasti mõnusam ühtlaselt kulgeda, aga isiklikult mulle jäi ST endurona üsna sinna viimase raskuspiiri peale, üle selle vist juba suurt vahet ei ole kas tourer või enduro, täislastis ei taha vist kummagagi enam kruusa pealt maha keerata. Minu jaoks tähendab matkamine aga seda, et kui kusagil kena mägi-või metsarada näen, tuleb vaatama minna, mis seal edasi on... ja peab ütlema, et ilma enduro või maasturita oleksin siiani väga paljust hingematvalt ilusast ilma jäänud...

Teadjamad, kommenteerige...?

Ei pea ennast mingiks teadjaks, ent minu praktika järgi pigem täismatkalastis+2 inimest peal kaob vahe ära kuivkaalus kergema ja raskema ratta vahel, jutt siis sellistest c.a. 650 - 1200cc matkaenduuro ratastest, mitte suurematest kontrastidest, kus kaaluvahe juba kindlasti tunda annab, ent samas väiksem ratas ei jõuaks enam samaväärselt suurt koormat vedada. Üksi sõites asjad on muidugi teisiti. Sellise isakese poolt mainitud vaatenurgast edasi ekstrapoleerides: kui 'funnima' tahad minna, siis mine matkama parem suure caravan bussiga millel taga üks selline 125 - max 450cc spetsiaalne c.a. 100kg kaaluv ratas jne. See jutt muidugi jõuab jällegi selle demagoogiani, et "kui sa ikka krossi ei sõida pole sa mitte mingi mees".

Ei ole nägemata jäänud muidu liigipääsmatuna tunduvad kohad ka minu R1100GSiga, mis pilgeni täis laaditud 2 sõitjaga, amordi preloadid maksimaalses asendis (märjalt sinna 450kg juude jääb ilmselt) kui vaid sõitja oled.

Eelistan suuremat ratast ise just protsentuaalsest vaatenurgast - kui suured on läbisõidud ning kulunud aeg ja kui väikse osa tegelikult offroad sellest moodustab, aga saab vabalt ka 125cc rattaga matkata.

Asi on maitses ja tahtes, mida mina siin kõigutama ei kavatse hakata ega oma teooriat peale suruma, oli kogu jutu mõte.

Igaüks peab ise välja selgitama, mis matkastiil ja mis tüüpi ratas paremini tema individuaaseteks vajadusteks sobib.

...ja tagasiulatuvalt lugedes, ega KTM 990-t ja GS1200 vist eriti võrrelda ei kannata...?

Põhimõtteliselt ei anna, sest GS on "krossiratta modelleerimine toureri peale" ja 950/990 on "toureri modelleerimine krossiratta peale", n.ö. väljendites. Selline väljendusviis oleks ehk kõige parem neile, kaks eri otstarbelist ratast ikkagi, mida tihti tahetakse otseselt võrrelda. KTM 950 sündis ühe sõitja Meoni all Dakar rallil suuresti, kus iga päev ratas uuesti üle mutiti ja GS sündis 70date lõpus vajadusest täislastis kaugele kolmandasse Maailma matkata, kus väga halvad teed asuvad ja remondivõimalused kasinad on.

Praktikas on asi kinni tihendis, mis asub leksu ja istme vahel muidugi. Maamuna peal on tegelikult vaid käputäis inimesi, kes oskavad suure rallye-enduro pilliga kiiresti tõsistes offroadi tingimustes sõita. Oskajamatest sõitjatest Jimmy Lewis (Dakar 2000 3. koht poodiumil suure pilliga) võrdles neid. Ta omab nii 950ADV kui 1200GS harjutamiseks, siis KTMil on offroadis väike eelis (mainiti pikemat amordikäiku ja 21" esiratast vs 19" GSil), ent GS on väga lähedel oma võimetelt kui vaid sõitja oled, samas GS on parem kattega teepeal. Sealt see toureri ja krosseri modelleerimise võrdlus tulebki. Lihtsurelikud panevat teooriat foorumites muidugi ühest ja teisest radikaalsest vaatenurgast, küll üks on ikka valgusaastate võrra parem kui teine või vastupidi, mis viitab ikkagi sea ja käo võrdemisele päeva lõpuks.

[dubweiser]

isakene-ma täpsustasin pikamaaenduro ,l ühemaid otsi pole probleem ka 600-sega sõita,aga ilmselt 750 on see optimaalne!?

Arvamuste rohkus soodustab arengut.

offf topik või mitte:

Omaltpoolt lisaks, et suurim 600 ja 750+ rataste erinevus (muidugi peale väändemomendi madalatel pööretel ja muud sellega kaasnevad mõnud) on suurus "reisijate ruumis". 600sed rattad on oma kogult lihtsalt väiksemad ja sellest tulenevalt on seal kahekesi pikka aega peal olla ka paras piin ja ruumipuudus.

Mis puudutab aga kubatuuri jne., siis julgen kindlalt väita, et 750 ja sealt edasi aparaadid on "piisavalt" võimsad, matkamiseks kahekesi, tavaariga, pikka maad.
Omades ise 800 kuubilist ühesilindrilist "matkaenduuro "pilli, tunnen, et võimsust ja suurust on rohkem kui rubla eest. Lisaks saab liivas ja kehvadel teedel ka sportlikumalt kulgeda+ muidugi see "matkamise mõnu" ja näha erinevaid kohti, paiku, jnee.

[Raigo]

ja nüüd lähme sujuvalt kõik ontopicusse

[sang]

Ma pole KTM-i mootori töökindlusest ja pikaealisusest häid arvamusi kuulnud. Olen kuulnud vaid, et maailmareisil tuleb tee peal mootorit remontida!? Mine võta kinni, muidu olen ka selle ratta poole piilunud.

Olen kah vaid kategoorias "piiluja" 640 ADV, aga kehv töökindlus pole kindlasti teemaks. Osadel mudeliaastatel on mingid spetsiifilised nõrgemad detailid, aga need on teada, neist annab üle saada. Üldiselt on tegemist väga vastupidava tsikliga, millega on kõik asustatud mandrid läbi sõidetud. Vt http://www.horizonsunlimited.com, seal on viited mitme tüübi kodukatele, kes selle tsikliga pikki otsi on sõitnud, samuti on foorumis eraldi KTMi lahter, kus saad pildi silme ette, mis tsikliga tegu ja mida tuleks vaadata.

Kuigi jah, üldine eeldus tundub mu arust olema, et selle tsikli peal on üksi parem matkata kui kaksi. Kaksi matkamiseks on AT, R1XXXGS või 950 ADV.

[Habanero]

Päris kena eksemplar KTM 640 ADV on praegu ebay's saadaval:

http://cgi.ebay.de/KTM-Adventure-LC4-En ... dZViewItem

[tsiklonaut]

Tagasi teemasse!

Tegelt praegustele AT omanikele väike võibolla marjaks ära kuluv info, peale teada-tuntud bensupumba jama.

Nimelt üks mu hea sõber on paadunud AT fänn ja tal neid koguni 2 tükki, ühel neist sai just 100 000km ette, jäi teeääres seisma, et spidokast pilt teha, ent mõni kilomeeter edasi suri ratas ära, Prantsusmaal. Rektifikaator ütles ülesse. Seda lihtsat elektriviga ta ei leidnudki kohapeal ülesse peale kõik laiali kiskudes, pidi servisesse transportima. Niiet mitte ära ehmatada kui analoogiline juhtum.

Teine tõsisem asi mis tal varem ära läinud on mootori väljundvõlli hambad. Ta ise ametilt metalli, sulamite ja keevituse spetsialist ning kirus selle jupi metalli kvaliteeti maapõhja - liialt pehme selle 60HP võimsuse talumiseks. Seda probleemi ka teistel AT omanikel esinenud, kes gaasi julgevad "korralikumalt" anda. Tema kui AT pedandi mõistes oli tegemist konkreetselt skandaaliga, sest kogu mootor on vaja laiali kiskuda ja ta mõtles sellest Honda tehasele päris kirjutada, kuigi vaevalt, et see midagi muudaks, AT on ju tootmisest juba maas.

http://i46.photobucket.com/albums/f145/ ... 8Small.jpg

http://i46.photobucket.com/albums/f145/ ... 1Small.jpg

http://img02.picoodle.com/img/img02/7/1 ... 81d1eb.jpg

http://i145.photobucket.com/albums/r233 ... MG1021.jpg

Korras: http://img143.imageshack.us/img143/6316/cimg06tl5.jpg

Niiet on koht millel pilku peal hoida tasub.

[mella]

Ma pole KTM-i mootori töökindlusest ja pikaealisusest häid arvamusi kuulnud. Olen kuulnud vaid, et maailmareisil tuleb tee peal mootorit remontida!? Mine võta kinni, muidu olen ka selle ratta poole piilunud.

Helsingi messill oli Adventure, mis sõitis 26000km Hesinki-Vladivostok-Helsinki üksi. 2003 aasta Adventure LC4 tõestas oma kuulikindlust. Mootoris ei ühtki kala. Ainsad probleemid olid rehvid, rattalaagrid ja esiamordi simmerid. Õli vahetas 7000km takka.

Ma ise temaga sel teemal vestlesin.

Aga, jah, Euroopasse ma läheks enne AT-ga, metsa aga KTM-ga

[Gre]

Helsingi messill oli Adventure, mis sõitis 26000km Hesinki-Vladivostok-Helsinki üksi. 2003 aasta Adventure LC4 tõestas oma kuulikindlust. Mootoris ei ühtki kala. Ainsad probleemid olid rehvid, rattalaagrid ja esiamordi simmerid. Õli vahetas 7000km takka

Ajakirjas "Moto-Ykkonen" 1/2007, Reisumees Markku Raunio poolt avaldatava reisikirja "Suuri unelma" esimene osa. Tore lugeda ja kenad pildid ka vaadata sellest matkast.
Eestis müüb seda ajakirja "Lehepunkt".

[Laid]

Tagasi teemasse!

Teine tõsisem asi mis tal varem ära läinud on mootori väljundvõlli hambad. Ta ise ametilt metalli, sulamite ja keevituse spetsialist ning kirus selle jupi metalli kvaliteeti maapõhja - liialt pehme selle 60HP võimsuse talumiseks. Seda probleemi ka teistel AT omanikel esinenud, kes gaasi julgevad "korralikumalt" anda. .

Mul rattast samad pildid ja sama probleem. Üksiti lisan ka, et see võll tühi ei maksa midagi, aga näiteks tihendikomplekt on 3x kallim. Et siis vastavalt ~1500.- ja ~4000.-. Loomulikult ka tõsine ajakulu.

[hannes]

BMW R1xx0GS kohta on arvamusi seinast seina. Kes on väga margitruu ja kiidab taevani, kes kirub maapõhja. Aga müügis on neid hulga rohkem, kui AT-sid.

Ainult mainiks niipalju, et selle otsene põhjus on selles, et GS on olnud päris mitu aastat Saksa müüduim BMW ja ka üld tabelis väga kõrgel kohal. Neid on arvel lihtsalt väga palju rohek kui ATsi. Lisaks peale 1200 tulekut (mis taas tõusis enim müüdud rataste etteotsa) tuli 1100 ja 1150 rohekem turule. Kes aga AT võtnud ja rahul, sellel pole eriti millegi vastu vahetada, kui tahab Hondale truuks jääda ja nii see väiksem valik tuleb.

Täpsemalt on 1xx0 GS-e müüdud Saksas 70 000 kanti. Kuna Saksa registris on andmed natuke ebamäärased, siis täpset numbrit pole välja toodud, aga arvatavalt neid sealmaal tublisti üle 50 000 ringi sõitmas on.
Muidu, saksa AfricaTwini foorumit lugedes tuleb ikka aeg-ajalt ette neid kasutajaid, kes omale AT asemele või kõrvale uut tsiklit otsivad. Probleemiks asjaolu, et Honda ei ole midagi tõsiseltvõetavat AT-le järeltulijaks konstrueerinud. XRV 850 pole siiamaani tootmisse läinud. Mitmed on otsustanud Austria, mitmed aga Saksa toodangu kasuks. Väga kõval häälel täägitakse kohe-kohe välja tulevast F 800 GS-ist. Samas väidetakse ka, et BMW venitab selle tsikli turuletoomisega spetsiaalselt. Kardetakse iseenda 1200GS-ile konkurentsi pakkuda ja viimase müüginumbreid kahandada.
Käesoleva aasta Motorradi 2. numbris on artikkel R 1xx0 GSide mudeliajaloo, heade ja vigade ning kasutatud peast ostusoovituste kohta.

[ilmar]

Väljundvõlli hambaid saab parandada. Transalpidel on sama jama, tavaliselt põhjustab seda mitteoriginaalne esihammakas, mis teinekord liiga kõvast metallist kipub olema. Mootori saab maha võtta (suht lihtne töö), võllile pisut metalli juurde keevitada ja relakaga uued sooned lasta. See lahendus on nii mõnegi maailmaränduri hädast päästnud.

[OWL]

tere!
Oman AT RD04-ja. Mure selline, et 4000 pöörde kandis tuleb esile mingi vilin, mis madalamatel ja kõrgematel pööretel kaob. Kiirus on siis 85-90!
Kuda teil on AT omanikud?

[hannes]

Panen siia manuaali lingi ka: http://www.iv.ee/xrv/XRV650_XRV750_Transalp.pdf

[Erz]

Tere,
Briti foorumis olen lugenud (RD07) esivedrustuse korrigeerimisest palju(võibolla kehtib see ka RD04 kohta). Mõtlesin ka ise väikseid muudatusi teha. Kuna endal orig. vedrud ees, siis vahetasin amordiõli - 15w jääb ilmselgelt liiga viskooseks. Kiirel ja ebatasasel teel oli väga hea, aga "eesti" kõvadel teedel hakkas oma nn. pehmust kaotama. Kiidetud 10w on igati sobilik ning pikemalgi sõidul ei väsita - ebatasasel teel tööd paremini kui soovitatud 5w.
Siledal kruusteel ning asfaltkattega teel 5w vahetada küll ei ole vaja, aga kui ikkagi natuke kaugemale minna ning rohkem auke leida siis 10 w on sobilikum.
Kas keegi on ka amorditorude pikkust muutnud, kui prille allapoole lasta(15mm, manööverdamist pidi parandama)?

TO: OWE
Endal sellist vilinat ei ole täheldanud, kuigi tean et esirattalaagrid ja rehv on mul häält teinud. Hetkel ei teagi kas teeb laager(mis just vahetatud) või rehv (mille marki just vahetasin). Tekib kuskil 80 juures ning kaob pärast 90 . Ühest vilinast sain lahti tuuleklaasi muutmisega, paagil kõhuli olles kadus see - rehvi hääl siis ei kao. Generaator muidugi viliseb, aga see vist teeb sama häält koguaeg(ja seda olen paljudel kuulnud).

[kurisookaru]

Kaevasi vana teema ülesse. Kuna plaan teha see aasta pikem reis euroopas ja alles valin selle jaoks sobivat enuurokat siis küsimus AT kütusekulu kohta kuna see reisil olles umbes poole eelarvest neelab? Kel AT-ga kogemusi jagada, loeks neid meeleldi.