Ennustus... millal saab sõitma → Saab sõita igal ajal .

[naxxur]

Eesti päevalehe artikkel.

Talvel lubatakse Eestis mootorrattaga sõita nii suverehvide kui ka piikidega.

Mõte paukuva talvekülmaga mootorrattasõidust tundub enamikule meist jabur. Auto pakub talvel mõnusamat ja turvalisemat küüti. Kuid sobiva ratta ja talvevarustusega saab mootorrattafänn ka talvel sõitmisest naudingu. Eesti seadused on talvise mootorrattasõidu suhtes väga leebed. Erinevalt autodest ei ole mootorratastel talverehvid kohustuslikud. Seaduse silmis võib kaherattalisega sõita aasta ringi suverehvidega. Iseasi, kas see on mõistlik ja turvaline.

Olukorra teeb halvemaks ka fakt, et spetsiaalseid mootorratta talverehve müüvad vaid üksikud motokauplused. Rollerite rehvivalik on parem, seda nii valmis naast- kui ka lamellrehvide osas.

Samas pole midagi ületamatut tsiklile talvesõiduks sobivate naastrehvide teha laskmises. Tavaliselt võetakse mõni jämedamustriline ja pehmemast segust (enduro)rehv, millele pannakse rehvitöökojas naastud. Parima tulemuse saab motospordimaailmas levinud liimitud naastudega. Et seadus tsiklirehvi naaste ei reglementeeri, võiks põhimõtteliselt kasutada ka pikki, ligi sentimeetri jagu rehvi pinnast väljaulatuvaid krossinaaste ehk piike.





Hoia jäsemeid ja pead

Selline “siil” töötab siiski vaid jääl ja pehmel pinnasel. Kui kaherattalisega on talvel asja ka tavaliiklusse, on sobivam lahendus autonaastud, mis ka rehvil teega kontakti saada lubavad. Tihtipeale kasutatakse lihtsalt pisut kopsakamat, nn pakiauto naela. Naastrehvide vastupidavus sõl-tub sõidustiilist ja pinnasest, “tavatarbimise” korral kestab talverehvide paar ikka mitu head hooaega.

Enam-vähem nauditava talvise sõidukogemuse saamiseks ei piisa vaid sobivast mootorrattast ja hea pidamisega rehvidest. Läbi-lõikav külm on ebameeldiv reisikaaslane. Piisava kihtide arvuga vee- ja tuulekindel hingav rõivastus suudab keha soojas hoida küll. Kui tsiklivarustuse võimete piir peakski ette tulema, aitab hädast välja mootorkelguvarustus. Keerulisem on lugu “perifeeriaga” – jäsemed ja pea vajavad erilist hoolt. Jalga sobib saanijalanõu. Väga kohmakas ei saa jalavari olla, sest erinevalt mootorkelgust ja ATV-st on tsiklil vaja jalaga käike vahetada. Põlvekaitsmed tõrjuvad ka tuult ja külma. Teine mure on sõrmed, sest isegi ülipaksud kindad ei suuda sõidutuules käsi soojas hoida. Pisut leevendavad olukorda käekaitsmed, palju abi on elektrilisest käepidemesoojendusest ja mootorkelgu ning ATV-de jaoks toodetavatest, lenkstangi otsa käivatest soojadest “muhvidest”.

Kael ja pea on eriti külma-õrnad. Ka kaela ja osaliselt rinda kattev kiivrialune näomask on hädavajali.

Talvesõidul on probleemiks uduseks tõmbuv ja jäätuma kippuv visiir või prilliklaas. Kahekordse klaasiga silmakaitsmed on külma ilmaga sõitmiseks kõige paremad. Lisaks enduroprillidele on selline klaas ka enamikul mäesuusa- ja lumelauaprillidel. Topeltvisiir on seevastu ainult mootorkelgukiivril.

Milline mootorratas sobib talveks?

•• Kõik mootorrattad talviseks kasutamiseks võrdselt hästi ei sobi. Kergete sportlike endurode ja krossirataste puhul pole küsimustki – nendega on talviseid võistlusi alati peetud. Ka eelmainituist pisut raskemad matkaendurod ja külgkorviga rattad sobivad libedaga kulgemiseks üsna hästi. Kõige keerulisem on talvel hakkama saada asfaldiratastega nagu Kruiserid, bike’id ja suured matkarattad. Nendega kukkumine on paratamatus.