Õnnetused mootorratastega

[janis]

Sügisel oli ka mul üks õnnetu päev. Läksime sõbraga linna. Parklast välja keerates kiirendasin kuni 90 km/h ja hakkasin hoogu maha pidurdama oli vihmane ja libe ning pidurdasin väga õrnalt. Sellest hoolimata tõmbas esiratta plokki ja tsikkel hakkas vibama sain siiski masina kontrolli alla ja sõit jätkus ettevaatlikumalt kuid juba järgmises kurvis läks tagumik käest ära, taaskord suutsin püsti jääda ja järgmine hetk oli kiirus kusagil 50 ringis ja hakkasin jalakäijaid üle laskma ja taas läks esirattas alt ära. Asi tundus kahtlane sest tsikkel oli asfaldil nagu kiilas jääl, leidsin vea esi kummi rõhk oli poole väiksem kui peaks aga kumm katsudes tundus täis. Esimeses tanklas pumpasin kummi täis ja pidamine tuli tagasi. Linnas käidud asusin mõõda Sõpruse puiesteed tagasi sõitma, see oli see aeg kui sõpruse oli remondis ja üks sõidurida oli freesitud ja teine värskelt asfalteeritud ning nede ridade kõrguse vahe oli ca 10cm. Sõber vahetas ees rida ja tahtis vasakpööret teha vaatasin peeglisse ja peeglis auto tulesid ei paistnud piilusin ka korra üle õla ja asi tundus turvaline, vahetasin rida suurema nurga alt kui tavaliselt et vältida tsikli libisemist kahe rea vahelisel äärel aga nii kui keerasin oli auto mul juba külje peal ja keerasin talle külge nii õnnelikult et jalatugi tegi talle väikse kriimu ja kehaga tegin tal vihmased aknad puhtaks, ise jäin püsti . jäin seisma ja vend tuli autost välja paanitsedes , tahtis politseid kutsuda. Ma võtsin süü enda peale ja helistasin isale, isa töötab autoremondi firmas ja ei hakanud kindlustusega asja ajamagi sest see remont läks meile maksma vaid paarsada krooni. Auto tehti päevaga korda ja lõpp hea. Vihale ajab ikka see et kiirus oli langetatud antud lõigul 30-le ja tugevas vihmasajus ei põlenud ta autol tuled. Ma kujutan ette et ta kiirus võis olla ligi 70 muidu ta mulle kõrvale küll nii ruttu jõudnud poleks. See oli ikkagist õnnelik õnnetus ja ma loodan et hullemat ei tule.