BMW HP2 MEGAMOTO
Moderaator: Moded
Värskelt TÜst väljunud füüsikMa külle ei tea, kes tsiklonaut on päriselus (milliseid teaduskraade võib omada)
Ütlen kah kaks sõna vaidlusesse sekka, kasvõi juba seepärast, et bemar on tsikkel, millega olen sõitnud suure osa oma tsiklikilomeetritest.
Jah, paremale suunatud güroefekt on täiesti olemas. Alguses on see isegi natuke häiriv mõnele ehk, kuid sellega harjub kiirelt ja sisuliselt sõites sellest aru ei saa.
Ka jala väljasirutamsiega on nii ja naa. Igaühel on sisse harjunud oma kindel jala asend ja on ikka kehva küll, kui pütt on ees sel asendil. Samas aga harjub kiiresti pütiga ära, mu arust on isegi mõnus kurvis säärt kergelt püti servale toetada
Raskuskeskmega on täpselt nii ja naa, seda on väga raske üheselt ja lihtsalt mõõtes välja tuua. Oluline näitaja juhitavuse parandamisel on kindlasti raskema massi võimalikult ühte kohta (keskele) kokku toomine (mass centralisation), milleks bemari kepivedu ei ole just parim lahendus. Samas on tavaloogikagi jaoks selge, et mida madalamal on silindrid, seda madalam on raskuskese ehk stabiilsem tsikkel. Kumb aga on off-roadis olulisem, kas massi tsentraliseerimine või stabiilsus? Eks seal peab tekkima mingi kompromiss.
Üks põhjusi, miks BMW pole praegu igast asendist võrdne võitluskaaslane KTMi või Hondaga on vast kogemuste nappus. Tehasemeeskond on suurest võidusõidust eemal olnud, ajad ja tehnika on vahepeal muutunud. Praegune BMW hüperpillide põlvkond on alles esimene laine, samas kui ülejäänud on selles vallas enda tehnikat pidevalt arendanud. Seega ma ei kargaks praegu jalalt jalale ja ei parastaks, et vaat kus värdjas. Ootame, vaatame, vaidleme
10 punkti - 10 stCB500 kirjutas:krt küll, palju möla ja demagoogiat jälle eimillestki.
Saqu, sa vist ei ole bokseriga sõitnud? Piisab ühest kilomeetrist kasvõi soolo Dnepriga, et aru saada, sellest et väntvõlli pöörlemine risti sõidusuunaga ei anna tunda.
Raskuskeskme madalusest/kõrgusest või silindrite asetusest ma ei räägi, kuna minu isiklik arvamus on, et siin maailmas leidub R4 mootoriga rattaid mis on teoorias kõrgema raskuskeskmega , kuid on sellegipoolest way parema juhitavusega.
Oh sind küll, ma ei sooviks enam midagi öelda, kuid with all respect to CB 500, siinkohal võrdled sa küll kohatuid asju. Ma ei hakka ennast kordama ja uuesti seletama. Heidetakse ette mingit jama tekitamist, kuid loe palun posti pealkirja ja esimest posti, kas on minu poolt millestki mööda räägitud? Seal ei ole peale pealkirja ja pildi ju midagi. Või kirjuta siis kuhugi siia mida sa siit postist lugeda tahaksid PunktCB500 kirjutas:krt küll, palju möla ja demagoogiat jälle eimillestki.
Saqu, sa vist ei ole bokseriga sõitnud? Piisab ühest kilomeetrist kasvõi soolo Dnepriga, et aru saada, sellest et väntvõlli pöörlemine risti sõidusuunaga ei anna tunda.
Raskuskeskme madalusest/kõrgusest või silindrite asetusest ma ei räägi, kuna minu isiklik arvamus on, et siin maailmas leidub R4 mootoriga rattaid mis on teoorias kõrgema raskuskeskmega , kuid on sellegipoolest way parema juhitavusega.
SAQU
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
Ma ei viitsi demagoogiaga kaasa minna, postitasin silmas pidades sinu alljärgnevat posti, kuna seal sa paned siiski üsna rappa. Ei midagi isiklikku.
Ega vist muud suurt polegi, kui et B konfiga ei ole motika puhul see raskuskese sugugi nii madalal, sest silindrite paiknevus nõuab kogu mootori kõrgemale paigutamist, muidu käivad ju kurvis mööda maad. Kuna ka vända pöörlemise suund võrreldes tavamootoriga on pööratud risti sõidusuunaga, on võimalik, et mootori güroeffekt muudab ratta kiirendustel ja samal ajal keeramistel tsikli natuke ebastaabiilsemaks. See on puhtalt minu arvamus, ei tea, kas see on nii tuntav, kuid kui seisva B mootoriga rattaga nt. gaasi anda, on päris tuntav ratta külgsuunas liikumine.
Ega vist muud suurt polegi, kui et B konfiga ei ole motika puhul see raskuskese sugugi nii madalal, sest silindrite paiknevus nõuab kogu mootori kõrgemale paigutamist, muidu käivad ju kurvis mööda maad. Kuna ka vända pöörlemise suund võrreldes tavamootoriga on pööratud risti sõidusuunaga, on võimalik, et mootori güroeffekt muudab ratta kiirendustel ja samal ajal keeramistel tsikli natuke ebastaabiilsemaks. See on puhtalt minu arvamus, ei tea, kas see on nii tuntav, kuid kui seisva B mootoriga rattaga nt. gaasi anda, on päris tuntav ratta külgsuunas liikumine.
it's a honda. ride it like you stole it, change the oil once in a while. enjoy.
Tegelikult päris hea teema üle hulga aja 
Bokser on minu arust ideaalne külgkorviga tsikli mootor. "Güroeffekt" ehk hoopis stabiliseerib seda "veidi värdjalikku" leiutist. Raskuseme saab tõesti viia ülimadalale sest kallutada pole tarvis ja bokser seda tõesti võimaldab. Plussiks veel siidiselt ühtlane käimine mis annab hea tractioni kui käsi seda võimaldab
Offroadi tsiklil, kui räägime võistlustingimustest ja offroadist, mitte kõrbes täpiks tõmbamisest, olgem ausad, Dakar on tegelikult üks üsna suur pikk sirge võrreldes tavalise offroadi või kasvõi Baja1000-dega. Mis muidugi ei vähenda kuidagi Dakari väärtust, see on ikkagi väga kõvade meeste, tsiklite üritus !
Kuna siin on mõned kes käinud ka minu koolitusel... meenutagem põhitõdesid....kummaga on lihtsam ülesandeid metsavahel, liivas või mudas täita... kurvis kallutada jne jne. kas boksermootori või ühesilindrilisega ?
Sellest madalast raskuskesemest on vähe tolku kui kaalujaotus esi ja tagaratta vahel on natuke mööda selleks et kiiresti liikuda. Rääkimata sellest, et boksermootor seab nö. "pasadkale" ikka teatud piirangud. Jala nö. mahapaneku koha pealt, koolitusel käijad teavad isegi... et see on tegelikult kõige väiksem probleem...seda polegi vaja ju maha panna
Probleem on hoopis selles, et teatud kurvides sõidab single mees 4-nda täiega nii, et lenksuots on vastu maad kui teine üritab sirge tsikli ja teise käigu või kontraga libistades läbi sõita. Näiteks.
Kruusateedel pole neil kahel (single ja bokser) ehk isegi vahet. Aga offroadil on kruusateed enamasti ainult väike osa. On kitsad metsateed, sooned ja rööpad, puude vahel manööverdamine, liivased rajad kus on esiratast vaja lihtsalt kergeks saada, suured laines rajad kus on vaja kõrget kliirensit ja häid amorte selleks et neid kiiresti läbida.
Kõigi nende kohtade peal kaotab HP2 näiteks LC4 ja XR650-mnele nii pikalt, et ta väike oletatav võimsuse eelis mõnel kruusasirgel kaotab igasuguse tähenduse. Selle ühe sirge peal võidetud heal juhul 5-10 seki vs 200 meetrit lained ja kaotus 20 seki on numbrites see.
Oma kogemus.... Sin enamus teavad neid lained mis selle Männiku krossiraja teeotsast lähevad tankdroomi teeotsani Saku maantee ääres.
XR650-mnega on seal põhimõtteliselt võimalik sõita ca 70-80 km/h tunnis ( Mella võib kinnitada kes kunagi ise mõõtis) Väga hea sõitja kui amordid on saanud õiged seadistused pluss hea kumm ( mida mul polnud) annab veel ehk 5-10 km/h juurde.
LC4 Adventure suure paagiga peaks olema midagi HP2 sarnast antud oludes...kuigi kaldun arvama et parem, sest tal on ikkagi amordid ees ja taga. Sellega saab seal sõita umbes täpselt poole aeglasemalt.
Samas KTM525 seal oli XR650 veel üks 10 km/h kiirem ( jällegi Mella mõõtis), ehk siis enam vähem wide open.
See on ainult üks element. Sellise koha peal kaotab HP2 juba niipalju et kui trass peale seda oleks see pikk tandroomi stardikõrvalt möödaminev kruusatee kuni selle lõpuni enne kui metsa keeraks, ei oleks HP2 ikkagi lootust sirge lõpus ei 525 ega XR-i ja võib olla isegi mitte Adventure tagatulesid näha.
Selline ongi offroad.
Offroad ei ole mingi lõputu sirge.
HP2 on lihtsalt üks lahe pill, teatud oludes vallatlemiseks võimalusega läbida ka kohti mida ükski teine bemar ei tee ning võimalus käia 525 meestega koos strippimas kui kell ei käi.
Tsiklonautil on õigus, maailma peab värviline olema. Igasugu Megamotod jne on toredad asjad. Kuid nagu ikka hakatakse sellistel juhtudel võrdlema siga ja kägu ning leidma mingeid veidraid õigustusi.
Offroadi tehasetiimidest ja nende pillidest.
Ei maksa arvata, et seal on mingid imemasinad. Tore on seda alati arvata, et seal on mingid imeasjad mis annavad kohe +15 seki minuti pealt.
Tegelikult on paremad amordid, natuke võimsam ja ei saa salata personaalselt sulle meeldiva käimisega olgu see siis sile nagu siid või hirmus latakas 10 000 rpm kuidas kellelegi.
Ja mis põhiline, see mees kes seal peal istub teab mida soovida.
Selleks, et jõuda selleni, oma soovide arusaadavale ja tulemusrikkale väljendamisele on enamus jukudel nii pikk maa, et tehasepilli kasutegur neil puuduks. See võib olla parem, kuid selle tegelikku potentsiaali kasutamisele jõuavad vähesed. Ja neid me teame kõik, Stefan Everts, David Knight, Tianen, Leok jne jne.
Offroad on mõnes mõttes tehnikale tunduvalt vähenõudlikum kui näiteks motokross või ringrada või supermoto. Sõitmise juures on ikkagi väga palju muid tegureid( tundmatu rada, turvalisus, sõidu kestus jne jne) mis pärsivad otseselt 100% tehniliste võimaluste kasutamist
Kui mx, sm rr on ikkagi ettevalmistatud rajal millega ollakse tutvunud, mida on analüüsitud ja arvestatud kümneid kordi läbi jne jne. toimuv võistlus siis on loomulik, et antud olukorras pigistatakse kõigest maksimum. Nii sõitjast kui tehnikast.
Nüüd tuli küll pikk jutt. loodan et oli abi huvitava teema jätkumiseks
Bokser on minu arust ideaalne külgkorviga tsikli mootor. "Güroeffekt" ehk hoopis stabiliseerib seda "veidi värdjalikku" leiutist. Raskuseme saab tõesti viia ülimadalale sest kallutada pole tarvis ja bokser seda tõesti võimaldab. Plussiks veel siidiselt ühtlane käimine mis annab hea tractioni kui käsi seda võimaldab
Offroadi tsiklil, kui räägime võistlustingimustest ja offroadist, mitte kõrbes täpiks tõmbamisest, olgem ausad, Dakar on tegelikult üks üsna suur pikk sirge võrreldes tavalise offroadi või kasvõi Baja1000-dega. Mis muidugi ei vähenda kuidagi Dakari väärtust, see on ikkagi väga kõvade meeste, tsiklite üritus !
Kuna siin on mõned kes käinud ka minu koolitusel... meenutagem põhitõdesid....kummaga on lihtsam ülesandeid metsavahel, liivas või mudas täita... kurvis kallutada jne jne. kas boksermootori või ühesilindrilisega ?
Sellest madalast raskuskesemest on vähe tolku kui kaalujaotus esi ja tagaratta vahel on natuke mööda selleks et kiiresti liikuda. Rääkimata sellest, et boksermootor seab nö. "pasadkale" ikka teatud piirangud. Jala nö. mahapaneku koha pealt, koolitusel käijad teavad isegi... et see on tegelikult kõige väiksem probleem...seda polegi vaja ju maha panna
Probleem on hoopis selles, et teatud kurvides sõidab single mees 4-nda täiega nii, et lenksuots on vastu maad kui teine üritab sirge tsikli ja teise käigu või kontraga libistades läbi sõita. Näiteks.
Kruusateedel pole neil kahel (single ja bokser) ehk isegi vahet. Aga offroadil on kruusateed enamasti ainult väike osa. On kitsad metsateed, sooned ja rööpad, puude vahel manööverdamine, liivased rajad kus on esiratast vaja lihtsalt kergeks saada, suured laines rajad kus on vaja kõrget kliirensit ja häid amorte selleks et neid kiiresti läbida.
Kõigi nende kohtade peal kaotab HP2 näiteks LC4 ja XR650-mnele nii pikalt, et ta väike oletatav võimsuse eelis mõnel kruusasirgel kaotab igasuguse tähenduse. Selle ühe sirge peal võidetud heal juhul 5-10 seki vs 200 meetrit lained ja kaotus 20 seki on numbrites see.
Oma kogemus.... Sin enamus teavad neid lained mis selle Männiku krossiraja teeotsast lähevad tankdroomi teeotsani Saku maantee ääres.
XR650-mnega on seal põhimõtteliselt võimalik sõita ca 70-80 km/h tunnis ( Mella võib kinnitada kes kunagi ise mõõtis) Väga hea sõitja kui amordid on saanud õiged seadistused pluss hea kumm ( mida mul polnud) annab veel ehk 5-10 km/h juurde.
LC4 Adventure suure paagiga peaks olema midagi HP2 sarnast antud oludes...kuigi kaldun arvama et parem, sest tal on ikkagi amordid ees ja taga. Sellega saab seal sõita umbes täpselt poole aeglasemalt.
Samas KTM525 seal oli XR650 veel üks 10 km/h kiirem ( jällegi Mella mõõtis), ehk siis enam vähem wide open.
See on ainult üks element. Sellise koha peal kaotab HP2 juba niipalju et kui trass peale seda oleks see pikk tandroomi stardikõrvalt möödaminev kruusatee kuni selle lõpuni enne kui metsa keeraks, ei oleks HP2 ikkagi lootust sirge lõpus ei 525 ega XR-i ja võib olla isegi mitte Adventure tagatulesid näha.
Selline ongi offroad.
Offroad ei ole mingi lõputu sirge.
HP2 on lihtsalt üks lahe pill, teatud oludes vallatlemiseks võimalusega läbida ka kohti mida ükski teine bemar ei tee ning võimalus käia 525 meestega koos strippimas kui kell ei käi.
Tsiklonautil on õigus, maailma peab värviline olema. Igasugu Megamotod jne on toredad asjad. Kuid nagu ikka hakatakse sellistel juhtudel võrdlema siga ja kägu ning leidma mingeid veidraid õigustusi.
Offroadi tehasetiimidest ja nende pillidest.
Ei maksa arvata, et seal on mingid imemasinad. Tore on seda alati arvata, et seal on mingid imeasjad mis annavad kohe +15 seki minuti pealt.
Tegelikult on paremad amordid, natuke võimsam ja ei saa salata personaalselt sulle meeldiva käimisega olgu see siis sile nagu siid või hirmus latakas 10 000 rpm kuidas kellelegi.
Ja mis põhiline, see mees kes seal peal istub teab mida soovida.
Selleks, et jõuda selleni, oma soovide arusaadavale ja tulemusrikkale väljendamisele on enamus jukudel nii pikk maa, et tehasepilli kasutegur neil puuduks. See võib olla parem, kuid selle tegelikku potentsiaali kasutamisele jõuavad vähesed. Ja neid me teame kõik, Stefan Everts, David Knight, Tianen, Leok jne jne.
Offroad on mõnes mõttes tehnikale tunduvalt vähenõudlikum kui näiteks motokross või ringrada või supermoto. Sõitmise juures on ikkagi väga palju muid tegureid( tundmatu rada, turvalisus, sõidu kestus jne jne) mis pärsivad otseselt 100% tehniliste võimaluste kasutamist
Kui mx, sm rr on ikkagi ettevalmistatud rajal millega ollakse tutvunud, mida on analüüsitud ja arvestatud kümneid kordi läbi jne jne. toimuv võistlus siis on loomulik, et antud olukorras pigistatakse kõigest maksimum. Nii sõitjast kui tehnikast.
Nüüd tuli küll pikk jutt. loodan et oli abi huvitava teema jätkumiseks
Loe mu järgnevad postid ka läbi, siis äkki saad aru mida ma mõtlesin.CB500 kirjutas:Ma ei viitsi demagoogiaga kaasa minna, postitasin silmas pidades sinu alljärgnevat posti, kuna seal sa paned siiski üsna rappa. Ei midagi isiklikku.
Ega vist muud suurt polegi, kui et B konfiga ei ole motika puhul see raskuskese sugugi nii madalal, sest silindrite paiknevus nõuab kogu mootori kõrgemale paigutamist, muidu käivad ju kurvis mööda maad. Kuna ka vända pöörlemise suund võrreldes tavamootoriga on pööratud risti sõidusuunaga, on võimalik, et mootori güroeffekt muudab ratta kiirendustel ja samal ajal keeramistel tsikli natuke ebastaabiilsemaks. See on puhtalt minu arvamus, ei tea, kas see on nii tuntav, kuid kui seisva B mootoriga rattaga nt. gaasi anda, on päris tuntav ratta külgsuunas liikumine.
Lihtsalt korra siis mu seisukoht lühidalt:
1. Ma ei ole teinud ega kavatse maha teha B mootoriga tsikleid ega ka BMW-d, lihtsalt minu arvamus on samuti selline, et ei sobi need riistad ikka päris enduroks nii hästi kui mõned teised, supermoto kohta ei julge nii väita, kuna pole sõitnud.
2. Silindrid on B konfi puhul mootori raskuskeskmega umbes samal kõrgusel, kuid ei ole seda kindlasti nt. mõne singli või kahese V puhul. raskuskese ei ole neil kindlasti nii kõrgel kui visuaalselt mootor horisontaalselt poolitada vaid madalamal, sest väntmehanism ja muud karteris olevad süsteemid kaaluvad palju rohkem kui mootori ülemine ots.
Vale on väita lambist, et B mootoriga rattal on raskuskese alati palju madalamal. See arvamus, et B mootoriga on raskuskese madalamal on ülekantud autodelt, kuid ei ole seda alati tsiklite puhul, sest tsiklit on vaja kallutada, et teda juhtida ja selleks on vaja väljaulatuvad osad(silindrid) viia ülespoole (seega ka B mootori raskuskeset). Ja kuna silindrid tuleb viia niikuinii ülespoole eelmainitud põhjusel, siis võib ka all tekkiva ruumi ära kasutada õlivanni jaoks. Ei ole ju mõtet enam seda õli raamis hoida. Usun, et see on üks põhjus, miks B mootoriga ratastel kasutatakse wet sump süsteemi nagu autodel.
3. Güroeffekt on samasugune olemas ka v mootoriga ja singlitel aga pöörlemise suund on sõidusuunaga samas suunas (st. smas suunas ka suuremat güroeffekti põhjustavate ratastega samasuunaline ja seetõttu ka rohkem etteaimatav) Kuid risti sõidusuunaga pöörlemine mis ei ole kogu sõidutrajektoori ulatuses ka veel konstantne, võib minu arvamuse kohaselt migil hetkel lihtsalt natuke üllatada (kas halvas või siis ka heas mõttes) olenevalt olukorrast.
Minu soov ei ole sugugi targutada, vaid lihtsalt avaldada arvamust, kui on tugevad argumendid eelpoolkirjeldatu vastu kellegi teisel, siis palun öelge, aga ärge "jutlustage ülimat tõde". Loodan, et ehk saan ka targemaks ja korrigeerin oma arvamust.
SAQU
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
Sang, parandaks pisut sõnastust. Kui boksemootoriga tsikkel gaasi keeramisel kaldub küljele, siis seda güroefektiks nimetada pole õige, kuna güroefekt tekiks siis kui prooviksid väntvõlli pöörata tema pöörlemisteljega ristisuunas. Antud hetkel on tegemist inertsiga. Kuna väntvõlli inertsmoment on takistuseks tema liikumiskiiruse suurendamisel, siis üritab väntvõll pöörata ka tsiklit enda ümber, oma pöörlemissuunale vastupidises suunas.
afs
afs
Suzuki GSX 600 F
racerx: natuke alatu on 525 või XR-i võrrelda HP2-ga 
Pigem on see ikkagi LC8-le väärikas vastane.
Normaalset paindlikkust pole paraku neil kummalgi.
MA kujutan ette, kui tige ma oleks, kui offroadirajal üle jala keerates tsikkel alt tõmmatakse, sest silku jäi kännu või liivakünka taha kinni
Viimasel pühapäeval oleks sarnaseid situatsioone hunnikus olnud Männikul.
Pigem on see ikkagi LC8-le väärikas vastane.
Normaalset paindlikkust pole paraku neil kummalgi.
MA kujutan ette, kui tige ma oleks, kui offroadirajal üle jala keerates tsikkel alt tõmmatakse, sest silku jäi kännu või liivakünka taha kinni
-
joel
- Postitusi: 1831
- Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 7 korda
- Tänatud: 122 korda
saqu kirjutas:Me siin ühes teemas jõudsime järeldusele, et güroskoopiline (jõud) effekt on otseses seoses pöörlevate detailide massi ja nurkkiirendusega, nii et see tasakaalustusvõll, mis pöörleb vastassuunas, ei anna güroeffekti puhul mitte kasu vaid pigem kahju. Kasu on tast mootori töö tasakaalustamisel.
Kahju, et suhtumine on sul selline vaenulik, et kui puhast tõde ei kirjuta siis mokk maha (või jutt suhu tagasi). See siin ei ole ju teadusajakiri ega ka eksam. Laskem siis teistel ka OMA ARVAMUSI avaldada.
Nojah. Teadusajakiri ju pole (kui puhas tõde sealgi on, see on juba omaette teema), aga kui sa oma juttu argumenteerid väidetega, mis tõele ei vasta, siis on ju ka imelik vaid vaikselt kaasa noogutada ja mõelda, et olgu igal lollil oma arvamus. Ei midagi isiklikku siinkohal...
Igatahes siis täpsustaks, et güroefekt on seotud nurkkiirusega (mitte nurkkiirendusega), mis on vektor ja omab suunda. Kui sul kaks paralleelset võlli käivad vastupidises suunas, siis on nende nurkkiiruse vektorid vastassuunalised, nagu ka nende pööramisel tekkiv güroskoopiline jõud.
Joel
Seda meelt minagi, et alatu. Seepärast ma selle jutu kirjutasingi. Et kiputakse ütlema...HP2=offroad.mella kirjutas:racerx: natuke alatu on 525 või XR-i võrrelda HP2-ga
Pigem on see ikkagi LC8-le väärikas vastane.
Normaalset paindlikkust pole paraku neil kummalgi.
MA kujutan ette, kui tige ma oleks, kui offroadirajal üle jala keerates tsikkel alt tõmmatakse, sest silku jäi kännu või liivakünka taha kinniViimasel pühapäeval oleks sarnaseid situatsioone hunnikus olnud Männikul.
Tegelikult HP2 kiituseks võib öelda... mõnes mõttes on tõesti tegu cooli tsikliga. Kui oled inimene kellel kodus "täiskomplekt" (no näiteks üks nelitakti krossikas, 525EXC,LC4, XR jne, suur allroader) olemas siis see HP2 on tõesti selline lahe asi kuskil kruusateedel vallatlemiseks. Et pauk nagu LC8 mootorist aga võimalusi seda rakendada natuke rohkem sportlikkus mõttes kohati. Või linnavahel ringi lasta, disain ja kõik olemas eks. Selline vähe ülbem look kui LC8 mis tahab juba Gore tex jopet jne. kui HP2 sobib nagu valatult tätoveeritud käsivarte, kiiluga kiivri jne.
MIs igasugustesse testidesse puutub jne... ärge unustage, et enamus Euroopa radu on paras betonka. Maad kus valitsevad tingimused mis meie omadele sarnased ( Belgia, Holland) on offroadi suhtes nii karmid, et oled nagu tiiger puuris, söök on ümberringi jalutamas aga antakse ainult kellapealt ja jaokaupa.
Selliste suuremate pillide puhul on aga vahe kuidas toimib kõva katte või liivaugu sees tihtipeale drastiline. Ei ole nii nagu 450 krossikas, et vahe on nii väike erinevates oludes, et enamus ei suuda elus märgata.
Vastupidises suunas pöörlevate võllide korral on sul tõepoolest õigus. Tänan tähelepanu juhtimise eest.joel kirjutas:saqu kirjutas:Me siin ühes teemas jõudsime järeldusele, et güroskoopiline (jõud) effekt on otseses seoses pöörlevate detailide massi ja nurkkiirendusega, nii et see tasakaalustusvõll, mis pöörleb vastassuunas, ei anna güroeffekti puhul mitte kasu vaid pigem kahju. Kasu on tast mootori töö tasakaalustamisel.
Kahju, et suhtumine on sul selline vaenulik, et kui puhast tõde ei kirjuta siis mokk maha (või jutt suhu tagasi). See siin ei ole ju teadusajakiri ega ka eksam. Laskem siis teistel ka OMA ARVAMUSI avaldada.
Nojah. Teadusajakiri ju pole (kui puhas tõde sealgi on, see on juba omaette teema), aga kui sa oma juttu argumenteerid väidetega, mis tõele ei vasta, siis on ju ka imelik vaid vaikselt kaasa noogutada ja mõelda, et olgu igal lollil oma arvamus. Ei midagi isiklikku siinkohal...
Igatahes siis täpsustaks, et güroefekt on seotud nurkkiirusega (mitte nurkkiirendusega), mis on vektor ja omab suunda. Kui sul kaks paralleelset võlli käivad vastupidises suunas, siis on nende nurkkiiruse vektorid vastassuunalised, nagu ka nende pööramisel tekkiv güroskoopiline jõud.
Kuid palun vaata ka sellist lehte: http://en.wikipedia.org/wiki/Gyroscope
ja vaata Propertis alapealkirja alt valemit, milles on kirjeldatud güroskoobi käitumist, siis selgub et nurkkiirus on üks komponent mida vaadeldakse suhtes ajaga. Igasuguse nurkkiiruse väärtuse saavutamiseks on vaja aega. Kiiruse muut ajas on minuteada kiirendus. Seega antud kontekstis on nurkkiirendus siiski omal kohal.
Polegi arvanud, et midagi isiklikku oleks, kuna ma ei tunne siin foorumis enamikku ja vaevalt et nemad mindki...
SAQU
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
Nii vähe sa siis tunnedki bemaripedesidVõi linnavahel ringi lasta, disain ja kõik olemas eks. Selline vähe ülbem look kui LC8 mis tahab juba Gore tex jopet jne. kui HP2 sobib nagu valatult tätoveeritud käsivarte, kiiluga kiivri jne.
-
joel
- Postitusi: 1831
- Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 7 korda
- Tänatud: 122 korda
Sa siin hetkel ajad põhjuse ja tagajärje segi. See valem kirjeldab güroskoobile välise jõumomendi mõjumisel tekkivat nurkkiirendust (teatud analoogia Newtoni 2. seadusega: F=ma). Ja ei tohi siis unustada, et ka nurkkiirendus on vektor, mis on antud juhul suunatud selliselt, et muutub võlli pöörlemistelje suund.saqu kirjutas:Kuid palun vaata ka sellist lehte: http://en.wikipedia.org/wiki/Gyroscope
ja vaata Propertis alapealkirja alt valemit, milles on kirjeldatud güroskoobi käitumist, siis selgub et nurkkiirus on üks komponent mida vaadeldakse suhtes ajaga. Igasuguse nurkkiiruse väärtuse saavutamiseks on vaja aega. Kiiruse muut ajas on minuteada kiirendus. Seega antud kontekstis on nurkkiirendus siiski omal kohal.
Joel
Sa pole vist mu esimest posti lugenud selles teemas? See väline jõud tekib mootorratta keeramisel, kallutamisel jne, millest minu postitused algasid. Sa vaatled teoreetilist olukorda oma nurkkiiruse kohapealt- kui palju üks mootor töötab enduro või sm rajal ühtlaste pööretega?joel kirjutas:Sa siin hetkel ajad põhjuse ja tagajärje segi. See valem kirjeldab güroskoobile välise jõumomendi mõjumisel tekkivat nurkkiirendust (teatud analoogia Newtoni 2. seadusega: F=ma). Ja ei tohi siis unustada, et ka nurkkiirendus on vektor, mis on antud juhul suunatud selliselt, et muutub võlli pöörlemistelje suund.saqu kirjutas:Kuid palun vaata ka sellist lehte: http://en.wikipedia.org/wiki/Gyroscope
ja vaata Propertis alapealkirja alt valemit, milles on kirjeldatud güroskoobi käitumist, siis selgub et nurkkiirus on üks komponent mida vaadeldakse suhtes ajaga. Igasuguse nurkkiiruse väärtuse saavutamiseks on vaja aega. Kiiruse muut ajas on minuteada kiirendus. Seega antud kontekstis on nurkkiirendus siiski omal kohal.
SAQU
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
WR400F
Opinions are like assholes – everybody has one.
Kahjuks vist nii see läheb jahsang kirjutas:
Nii vähe sa siis tunnedki bemaripedesidHP2 juurde peab kindlalt ostma bemari sõiduülikonna (15keeq jope + 10keeq püksid), bemari saapad, kindad, kiivri jne jms. Ehk siis, ostad 250K eest maastikutsikli, mis ei ole just parimate sõiduomadustega omasuguste seas (küll aga sigakallisja siiski bemar), lisad juurde rõngakujulise embleemiga varustust umbes 50K eest ning lähed kõige sellega Vabakale koju sõitvate pereutode vahele nokka tõmbama. Vägev!
Kuigi potentsiaali oleks pillil vahelduseks veidi teistmoodi "eluks".
Hugo Bossil olid mingid BMW mehe endurosaapad. Kunagi Munichis linnapeal jalutades jäid vaateakna peal silm
-
Primo
- Postitusi: 2924
- Liitunud: 23 Mär 2004, 18:00
- Tsikkel: KTM 640 Adventure R '00
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 1 kord
Nutt ja hala ja onaneer...mina tahan küll omale pemmi, kuid mitte HP2'e...tahan mugavust ja jõudu ning et ei tekiks olukorda, kus tuleb vastu vähe sitem ( ja enamasti tihedaltesinev ) tee ja mõte "oih, äkki keeraks ringi ja läheks teist teed pidi"...offroadi kui sellist ma päris taga ei aja, kuigi tahaks...see jääb tulevikku.
t***, siin võrreldakse siga ja kägu...no tõesti, mis güroefektid, mis inertsid.Güroefekti minuteada tekitavad mootorrattas ainult 2 asja - veljed/rattad...Ja mis inertsi te kardate suures ja laias kõrbes?Ja kuna HP2 on otsene konkurent mitte XR'le ja 525'le ning mitte LC4'le VAID LC8'le, siis ei ole mõtet hakata võrdlema nende totaalselt erinevate rataste maastikuomadusi ja eelkõige kui kiiresti nad suudavad selle maastiku läbida.Otseloomulikult on XR ja 525 palju suutlikumad, kui HP2 ja LC8 kaks korda korrutada ja omavahel liita, kuid nad on võrreldamatud asjad.Samahea on võrrelda F22 Raptorit ja B52'e...mõlemad on ju lennukid...ja mõlemad on sõjalennukid...sitta kah, paneme ühte patta.Iseasi on see, et LC8 on vähe universaalsem ratas, kui HP2...viimasele sobiks kohvriring samahästi, kui Ferrarile suusaboks katusele.Aga üldiselt ärme aja segi siga ja kägu
...Peace
t***, siin võrreldakse siga ja kägu...no tõesti, mis güroefektid, mis inertsid.Güroefekti minuteada tekitavad mootorrattas ainult 2 asja - veljed/rattad...Ja mis inertsi te kardate suures ja laias kõrbes?Ja kuna HP2 on otsene konkurent mitte XR'le ja 525'le ning mitte LC4'le VAID LC8'le, siis ei ole mõtet hakata võrdlema nende totaalselt erinevate rataste maastikuomadusi ja eelkõige kui kiiresti nad suudavad selle maastiku läbida.Otseloomulikult on XR ja 525 palju suutlikumad, kui HP2 ja LC8 kaks korda korrutada ja omavahel liita, kuid nad on võrreldamatud asjad.Samahea on võrrelda F22 Raptorit ja B52'e...mõlemad on ju lennukid...ja mõlemad on sõjalennukid...sitta kah, paneme ühte patta.Iseasi on see, et LC8 on vähe universaalsem ratas, kui HP2...viimasele sobiks kohvriring samahästi, kui Ferrarile suusaboks katusele.Aga üldiselt ärme aja segi siga ja kägu
Challenge the Adventure.Ride The World
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.