open face kiivrid

[koi]

Tere.

Väga huvitav teema!Ei mäleta, et oleksin üle saja kiirustel kukkunud ja seepärast kiivritel ka vähe kriime. Lahtise kiivriga lõuga veidi kratsinud ka, aga see vist ainult õnnega seotud asi. Sitikatest rääkides aga karmid mälestused - otse vastu huuli tabanud suur kõvakoorega sitlane lõhkes vastu hambaid nagu pomm, mis lõi huule lõhki ja suutäis ilget möga, mis segatud huulest tulnud verega - arvasin, et sahtel tühi nüüd. Ka mesilane kiivririhma vahel tegi näo tunduvalt suuremaks pea nädalaks. Vihmaga sõites ei kannata minu näonahk üle üheksakümne kiirust, sest siis hakkavad veepiisad vägisi nahast läbi pugema. No siiski molu ikka suht kaitsetu.
Mis lõhnade tundmisse puutub, tunnen mina küll ka lillede lõhna, aga seda kuni umbes sajani. Sealt edasi hakkavad lõhnad vähemaks jääma. Umbes 150 ja sealt edasi on tunda vaid väga vängeid lõhnu. 200 ja edasi - ma ei tea, et oleks lõhnu tundnud. Asi vist selles, et siis on kogu tähelepanu ja muud meeled keskendunud ellujäämisele, mis meie tingimustes on minuarust ainult õnne asi. Mõnedel on õnne kuhjaga, mõnedel vähem!
Samuti hakkab suuremal kiirusel tuul hingamist segama, mida kinnise kiivriga ei tunne.
Kukkudes on kindlasti suur roll kiivri kaalul, sest inertsil on teatavasti suur jõud - iga gramm kiivri kaalus on kukkudes korralik lisakoorem.
Need targutused kõik minu mättaotsast vaadatuna ja vist juba liiga pikalt.