Mootorratturite reisikirjad → Soome-tiir mootorrattaga
Soome-tiir mootorrattaga
Sai möödunud kümnepäevaku jooksul tehtud üks mõnus Soome-tiir. Reis viis Karjala-poolset serva pidi polaarjooneni ja sealt natuke läänepoolsemaid teid pidi tagasi, kokku tuli kilometraažiks umbestäpselt kolm tonni. Kõige põhjapoolsem koht oli Lapimaal Salla (Rovaniemist nõksa kirdesse), kus päike loojus öösel umbes kolmeks tunniks ja varahommikul sai telgi tagaseinal näha jääkristalle.
Kokkuvõtvalt: soovitan kõigil Soomes suvisel ajal suurem või väiksem tiir ära teha. Kliima on umbes sama, mis meil (kui just väga põhja ei keri), teed on väga head, inimesed lahked, loodus imeilus ja kõik see lõbu on kodule lähedal ehk ei pea pikki ülesõite (Läti-Leedu-Poola-Saksamaa jms) tegema jõudmaks soovitud turismipiirkonda. Loomulikult ei leia Soomest teabmiserilisi maailmakultuuripärandisse kuuluvaid objekte, mille taustal end kindlasti pildistama peaks (jõuluvana Rovaniemis ehk välja arvata), aga seal on väga ilus loodus ning muidu mõnus olla. Igatahes maksab minna kasvõi seepärast, et veenuda kahes asjas: kogu Soome pole selline nagu on Helsinki ja soomlased pole sellised nagu need Meloodialt ja Romantikalt mahavoolavad alkopalverändurid.
Ööbisime ametlikes kämpingutes telgiga, kuigi Soome igameheõigus lubab ka eramaal ööd veeta. Kämpingute kvaliteet on üldjuhul täiesti OK, igal pool on soe dušš ja köök (köögi- ja sööginõud siiski vaid vähestes), hinnaks oli 10-20 euri, kusjuures pooltel juhtudel oli hind alla 14 euri, hind oli kallim suurmate linnade (Lahti, Savonlinna) lähistel. Kõik kämpingud olid veekogude ääres ja varustatud ka grillimisvarustusega, nii et igakülgne ajaveetmisvõimalus oli tagatud. Kõige parem hinna-kvaliteedi suhe oli rahvusparkide kämpingutes.
Ilm oli Eestimaine päris põhjani välja, umbes kümme kilti enne Kuusamot andis korraga tunda, et nüüd oleme põhjas. Kuusamo supermarketis ei võtnud me enam tsiklijopesid seljast (nii kuradi külm oli, eriti külmalettide lähistel) ja otsisime välja sooja aluspesu letid, samas aga kohalikud käisid šortside ja T-särkidega. Seda külmatunnet me ei saanudki enne kerest välja kui umbes Kuopio kanti tagasi jõudes. Pikkadest alukatest sõidupükste all julgesin ma loobuda alles alustades sõitu Lahtist Helsinkisse. Sääski oli ohtralt kuskil põhja-kesk-Soomes, ei lõunas ega päris põhjas nendega muret ei olnud. Väga mõnus oli kuskil põhjapool maanteel kinni pidada, hüpata üle kraavi metsa või rappa ja ajada kahe peoga sisse suuri mustikaid või murakaid.
Teed on sealkandis loomulikult väga head, ehk päris põhjas võib noriv liikleja tabada mõningast lainetust ja märgata mingeid pragusid asfaldis. Ka kruusateed on seal väga head: siledad ja tolmuvabad. Kuna viimased on ka mõnusalt käänulised ja inspireerivalt teravalt mäest üles-mäest alla, siis tekkis mõte, et peaks ehk korraldama kunagi väikese kruusakummardajate palverännaku Soome kruusateedele.
Teid remonditi kohati päris pikalt ja fundamentaalselt, aga Soome turismiarenduskeskusest http://www.visitfinland.com/web/est/index.nsf saab küsida käesoleva aasta teederemontide kaarti. Samast kohast on mõtet küsida brožüüri „Autoga Soomes“, kus on ära toodud mitmed huvitavad marsruudid, mida läbida, samuti erinevate suuremate huviväärsuste kirjeldused. Kaardi ostsin Rahva Raamatust, seal valik piisavalt suur, ma võtsin 1:500 000 kaardi, kus ka väiksed teed ja kämpingud kenasti peal.
Täpsemat infot iga piirkondna vaatamisväärsuste kohta leiab praktiliselt igast bensukast, kus on lett voldikute jms kraamiga. Bensuhind kõikus 1.38 ja 1.44 vahel, kusjuures oli vahe erinevate bensukate, mitte regioonide vahel, ka põhjast võis leida odavat kütust, samuti võis paarisaja meetri kaugusel paiknevates tanklates hinnavahe olla päris suur. Ükski automaattankla Eesti pangakaarte (ka Nordea oma) ei tunnistanud.
Suomussalmi külje all oleva kämpingu kohviku eestlasest perenaine tunnistas, et me olime esimesed eestlastest tsiklistid nende kämpingus viimase 15 aasta jooksul. Loodetavasti ei jää me aga viimasteks, soovitan raudselt kõigil teha suurem või väiksem ring Soomes.
Kokkuvõtvalt: soovitan kõigil Soomes suvisel ajal suurem või väiksem tiir ära teha. Kliima on umbes sama, mis meil (kui just väga põhja ei keri), teed on väga head, inimesed lahked, loodus imeilus ja kõik see lõbu on kodule lähedal ehk ei pea pikki ülesõite (Läti-Leedu-Poola-Saksamaa jms) tegema jõudmaks soovitud turismipiirkonda. Loomulikult ei leia Soomest teabmiserilisi maailmakultuuripärandisse kuuluvaid objekte, mille taustal end kindlasti pildistama peaks (jõuluvana Rovaniemis ehk välja arvata), aga seal on väga ilus loodus ning muidu mõnus olla. Igatahes maksab minna kasvõi seepärast, et veenuda kahes asjas: kogu Soome pole selline nagu on Helsinki ja soomlased pole sellised nagu need Meloodialt ja Romantikalt mahavoolavad alkopalverändurid.
Ööbisime ametlikes kämpingutes telgiga, kuigi Soome igameheõigus lubab ka eramaal ööd veeta. Kämpingute kvaliteet on üldjuhul täiesti OK, igal pool on soe dušš ja köök (köögi- ja sööginõud siiski vaid vähestes), hinnaks oli 10-20 euri, kusjuures pooltel juhtudel oli hind alla 14 euri, hind oli kallim suurmate linnade (Lahti, Savonlinna) lähistel. Kõik kämpingud olid veekogude ääres ja varustatud ka grillimisvarustusega, nii et igakülgne ajaveetmisvõimalus oli tagatud. Kõige parem hinna-kvaliteedi suhe oli rahvusparkide kämpingutes.
Ilm oli Eestimaine päris põhjani välja, umbes kümme kilti enne Kuusamot andis korraga tunda, et nüüd oleme põhjas. Kuusamo supermarketis ei võtnud me enam tsiklijopesid seljast (nii kuradi külm oli, eriti külmalettide lähistel) ja otsisime välja sooja aluspesu letid, samas aga kohalikud käisid šortside ja T-särkidega. Seda külmatunnet me ei saanudki enne kerest välja kui umbes Kuopio kanti tagasi jõudes. Pikkadest alukatest sõidupükste all julgesin ma loobuda alles alustades sõitu Lahtist Helsinkisse. Sääski oli ohtralt kuskil põhja-kesk-Soomes, ei lõunas ega päris põhjas nendega muret ei olnud. Väga mõnus oli kuskil põhjapool maanteel kinni pidada, hüpata üle kraavi metsa või rappa ja ajada kahe peoga sisse suuri mustikaid või murakaid.
Teed on sealkandis loomulikult väga head, ehk päris põhjas võib noriv liikleja tabada mõningast lainetust ja märgata mingeid pragusid asfaldis. Ka kruusateed on seal väga head: siledad ja tolmuvabad. Kuna viimased on ka mõnusalt käänulised ja inspireerivalt teravalt mäest üles-mäest alla, siis tekkis mõte, et peaks ehk korraldama kunagi väikese kruusakummardajate palverännaku Soome kruusateedele.
Teid remonditi kohati päris pikalt ja fundamentaalselt, aga Soome turismiarenduskeskusest http://www.visitfinland.com/web/est/index.nsf saab küsida käesoleva aasta teederemontide kaarti. Samast kohast on mõtet küsida brožüüri „Autoga Soomes“, kus on ära toodud mitmed huvitavad marsruudid, mida läbida, samuti erinevate suuremate huviväärsuste kirjeldused. Kaardi ostsin Rahva Raamatust, seal valik piisavalt suur, ma võtsin 1:500 000 kaardi, kus ka väiksed teed ja kämpingud kenasti peal.
Täpsemat infot iga piirkondna vaatamisväärsuste kohta leiab praktiliselt igast bensukast, kus on lett voldikute jms kraamiga. Bensuhind kõikus 1.38 ja 1.44 vahel, kusjuures oli vahe erinevate bensukate, mitte regioonide vahel, ka põhjast võis leida odavat kütust, samuti võis paarisaja meetri kaugusel paiknevates tanklates hinnavahe olla päris suur. Ükski automaattankla Eesti pangakaarte (ka Nordea oma) ei tunnistanud.
Suomussalmi külje all oleva kämpingu kohviku eestlasest perenaine tunnistas, et me olime esimesed eestlastest tsiklistid nende kämpingus viimase 15 aasta jooksul. Loodetavasti ei jää me aga viimasteks, soovitan raudselt kõigil teha suurem või väiksem ring Soomes.
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.