Yamaha YZF 1000 omajatele (õnnetu kuid õpetlik lugu. R.I.P.)

[spinna]

Käisin ka eile koduteel sealt läbi. Jäljed räägivad selget keelt ja kõik on loetav nagu esimene aabits. Lust ja lõbu, innustus ja hingemattev sõidurõõm on äkki asendunud ehmatusega, tõenäoliselt ka kiire kahetsusega, et asi niikaugele ja käest ära läks. Edasi on püütud küllaltki edukalt maanteekraavis sõidukit valitseda ja seda juhtida ning pidama sada, kuni üks mätas on ratta ilmselt üle esiotsa lendu löönud. Kaks põrkejälge maas ja suuremat sorti auk ja songermaa, kuhu keegi suure kimbu kevadisi lilli toonud.
Vot siis, mis maksis nõrkuse hetk ja sõidurõõmu nautimine.
Mina teda ei tundnud, aga ta on ikkagi rohkem oma kui tädi Helga.
Minul isiklikult on küll täiesti siiralt kahju sellest inimesest ja sellest, et temaga juhtus nagu juhtus.

PS. Ja õppige endale pähe Suzumeni allkiri/moto, nii et see igal hommikul silmi avades korraks meelest läbi vilksataks.