Mootorratta tehnoülevaatus
Siin kõlanud mitmetele küsimustele vastaksin vähe pikemalt toetudes konkreetsetele normaktiivaktidele, mis neid momente reglementeerivad:
Majandus –ja kommunikatsiooniministri määrusega nr.44 vastuvõetud autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri:
§9. Nõuded sõiduki ümberehituseks ja selle kinnitus
(1) Ümberehitatud sõiduk peab vastama kehtivatele tehnonõuetele. Nõudeid rakendatakse lähtuvalt sõiduki esmase kasutuselevõtu ajast.
(2) Sõiduki omanik peab sõiduki ümberehitamiseks esitama ARK-le sellekohase avalduse, sõiduki registreerimistunnistuse ja ümberehituse olemust näitavad dokumendid.
(3) ARK või tema poolt tunnustatud ekspert* kontrollib pärast ümberehituse teostamist ümberehituseks loa saanud sõiduki vastavust kehtivatele tehnonõuetele. Enne sõiduki ümberehitamist võib ARK nõuda ümberehitajalt sõiduki valmistajatehase sellekohast luba ja ka valmistajatehase firmamärgi kasutamise nõusolekut.
(4) Kui kontrollimise tulemusena tehakse kindlaks, et ümberehitatud sõiduk vastab nõuetele:
1) vormistatakse enne 1. jaanuari 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukile ümberehitus;
2) omistatakse alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukile üksiksõiduki kinnitus.
(5) Ümberehituseks ei loeta:
1) agregaatide, osade, seadmete ja süsteemide vahetamist, kui need kuuluvad samale sõidukitüübi versioonile;
Traktor ja mootorratas ei ole samad sõidukitüübid, elik nende laternate vahetus on tegelikult ümberehitamine. Iseküsimus on selles, kas 91 aastal valmistatud „Nõuka ratta” ja traktori laternatel on ülevaataja jaoks hoomatav vahe või kas ta peab vajalikuks seda hoomata.
Majandus –ja kommunikatsiooniministri määrusega nr. 50 vastu võetud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded:
Kood 102. Registreerimismärk
Nõuded:
2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
3) registreerimismärk peab olema ilma katteta ning asuma valmistaja poolt ette nähtud kohas, vastavalt direktiividele 70/222/EMÜ või 93/94/EMÜ;
4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus;
5) peab olema puhas, deformeerimata;
6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust.
Kontrollimine: vaatlusega.
Lisana siia juurde: Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde käiv eeskiri nr. 50 ütleb, et numbritulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega laternale peab lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus. Stopptule ja tagumise ääretule värvus peab olema punane. Eesmise ääretule värvus peab olema valge või valikkollane. Suunatule värvus peab olema merevaikkollane.
Kriimustatud suunatule ja esitule klaasid ei ole probleemiks, kui valgusspekter nende kriimustuste tagajärjel ei muutu.
Suitsevat summutit võidakse käsitleda kui ebatihedat väljalaseksüsteemi kuid samas kui müratase selle tõttu ei suurene, siis taas sõltub kõik ülevaatajast
Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõuded: 2003. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdik peab asuma juhi vaateväljas ning olema selgesti loetav nii päeval kui öösel;
ehk siis peab olema toimiv sisevalgustus
Kood 109. Esmaabivahendid
Nõuded: 1) nõuded esmaabivahenditele ja sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.
Siin peetakse silmas Sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määrust nr 82, kus pole aga mootorrattaid mainitud. Lähtudes nimetatud määruse sisust, kus on reglementeeritud miinimumnõuded esmaabivahenditele M1-, M2-, M3 -, N1- N2- ja N3 ja kategooria sõidukites ja ei ole nimetatud mootorrattaid, siis tuleb sellest aru saada niimoodi, et L kategooria sõidukitel ei ole käsiapteek nõutud. Isiklikult mina olen tehnoülevaatuses käies samasisulisele küsimusele vastates viidanud nii eelpool nimetatud määrusele kui ka mootorratta valmistajatehase poolt väljastatud manuaalile, kus pole käsiapteegi paigutamiseks kohta ette nähtud.
Minu postitus ei oma mitte mingisugust juriidilist jõudu ja on vaid viitava sisuga.
*ARK poolt tunnustatud eksperdid: http://www.ark.ee/atp/?id=497
Majandus –ja kommunikatsiooniministri määrusega nr.44 vastuvõetud autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri:
§9. Nõuded sõiduki ümberehituseks ja selle kinnitus
(1) Ümberehitatud sõiduk peab vastama kehtivatele tehnonõuetele. Nõudeid rakendatakse lähtuvalt sõiduki esmase kasutuselevõtu ajast.
(2) Sõiduki omanik peab sõiduki ümberehitamiseks esitama ARK-le sellekohase avalduse, sõiduki registreerimistunnistuse ja ümberehituse olemust näitavad dokumendid.
(3) ARK või tema poolt tunnustatud ekspert* kontrollib pärast ümberehituse teostamist ümberehituseks loa saanud sõiduki vastavust kehtivatele tehnonõuetele. Enne sõiduki ümberehitamist võib ARK nõuda ümberehitajalt sõiduki valmistajatehase sellekohast luba ja ka valmistajatehase firmamärgi kasutamise nõusolekut.
(4) Kui kontrollimise tulemusena tehakse kindlaks, et ümberehitatud sõiduk vastab nõuetele:
1) vormistatakse enne 1. jaanuari 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukile ümberehitus;
2) omistatakse alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukile üksiksõiduki kinnitus.
(5) Ümberehituseks ei loeta:
1) agregaatide, osade, seadmete ja süsteemide vahetamist, kui need kuuluvad samale sõidukitüübi versioonile;
Traktor ja mootorratas ei ole samad sõidukitüübid, elik nende laternate vahetus on tegelikult ümberehitamine. Iseküsimus on selles, kas 91 aastal valmistatud „Nõuka ratta” ja traktori laternatel on ülevaataja jaoks hoomatav vahe või kas ta peab vajalikuks seda hoomata.
Majandus –ja kommunikatsiooniministri määrusega nr. 50 vastu võetud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded:
Kood 102. Registreerimismärk
Nõuded:
2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
3) registreerimismärk peab olema ilma katteta ning asuma valmistaja poolt ette nähtud kohas, vastavalt direktiividele 70/222/EMÜ või 93/94/EMÜ;
4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus;
5) peab olema puhas, deformeerimata;
6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust.
Kontrollimine: vaatlusega.
Lisana siia juurde: Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde käiv eeskiri nr. 50 ütleb, et numbritulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega laternale peab lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus. Stopptule ja tagumise ääretule värvus peab olema punane. Eesmise ääretule värvus peab olema valge või valikkollane. Suunatule värvus peab olema merevaikkollane.
Kriimustatud suunatule ja esitule klaasid ei ole probleemiks, kui valgusspekter nende kriimustuste tagajärjel ei muutu.
Suitsevat summutit võidakse käsitleda kui ebatihedat väljalaseksüsteemi kuid samas kui müratase selle tõttu ei suurene, siis taas sõltub kõik ülevaatajast
Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõuded: 2003. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdik peab asuma juhi vaateväljas ning olema selgesti loetav nii päeval kui öösel;
ehk siis peab olema toimiv sisevalgustus
Kood 109. Esmaabivahendid
Nõuded: 1) nõuded esmaabivahenditele ja sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.
Siin peetakse silmas Sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määrust nr 82, kus pole aga mootorrattaid mainitud. Lähtudes nimetatud määruse sisust, kus on reglementeeritud miinimumnõuded esmaabivahenditele M1-, M2-, M3 -, N1- N2- ja N3 ja kategooria sõidukites ja ei ole nimetatud mootorrattaid, siis tuleb sellest aru saada niimoodi, et L kategooria sõidukitel ei ole käsiapteek nõutud. Isiklikult mina olen tehnoülevaatuses käies samasisulisele küsimusele vastates viidanud nii eelpool nimetatud määrusele kui ka mootorratta valmistajatehase poolt väljastatud manuaalile, kus pole käsiapteegi paigutamiseks kohta ette nähtud.
Minu postitus ei oma mitte mingisugust juriidilist jõudu ja on vaid viitava sisuga.
*ARK poolt tunnustatud eksperdid: http://www.ark.ee/atp/?id=497
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.