kasulik ketta lukk :)
Videot vaadates meenus endalegi emotsionaalselt väga valusalt lõppenud kukkumine.
Oli kena suvepäev, nädalavahetus ilmselt. Kakumäe rand, kus palju kenasid inimesi end päikese käes pruunistamas.
Sai siis rattaga võimalikult lähedale rannajoonele sõidetud, liivasel teepervel end pargitud lootuses, et silmaalt karvane käsi ehk ratast virutama ei tule.
Antud kohas polnud küll parkimine lubatud, aga ratas tibatillukesena sai ikka teepervele ära pargitud, leidsingi end rannaliivalt lebamas, ise rahulolev, sest kettalukk sai paigaldatud seega liiklluskorraldajal ära viimisega tükk tegemist(muuseas sadula taha@piiks).
Kuna ratas oli suht edev, kogunesid paljud linnakodanikud seda ilmaimet kaema
, oli aeg minema hakata.
Niisiis, kõige lähemal seisis naisterahavas oma kahe väikese lapsega, (naine julgustavalt lastega rääkimas, et minge minge vaadake, midagi ju ei juhtu) sain mina kiivri pähe, kindad kätte ja tagi selga.... Ratas käivitus imeliselt, käik sisse, pööre vasakule........ ja vaid hetk hiljem nägin enda ümber vedelevaid plastosi- suunatuld, peeglit ja eemal just julgustust saanud väikesi põnne hirmunult nutmas..
Oli vägagi piinlik moment, endal molu liivane, esmase mõttena arusaamatuna tundunud kukkkumine ja hiljem viha enese vastu.
Kokkuvõttes väga hea ja õpetlik kogemus, mis õnneks ei lõppenud suuremate kulutustega. See on asi, mida peab meeles pidama!!
Tean meest, kes just sellepärast pargib alati ratta tupikusse, ehk siis mitte sõidusuunas.
Oli kena suvepäev, nädalavahetus ilmselt. Kakumäe rand, kus palju kenasid inimesi end päikese käes pruunistamas.
Sai siis rattaga võimalikult lähedale rannajoonele sõidetud, liivasel teepervel end pargitud lootuses, et silmaalt karvane käsi ehk ratast virutama ei tule.
Antud kohas polnud küll parkimine lubatud, aga ratas tibatillukesena sai ikka teepervele ära pargitud, leidsingi end rannaliivalt lebamas, ise rahulolev, sest kettalukk sai paigaldatud seega liiklluskorraldajal ära viimisega tükk tegemist(muuseas sadula taha@piiks).
Kuna ratas oli suht edev, kogunesid paljud linnakodanikud seda ilmaimet kaema
, oli aeg minema hakata. Niisiis, kõige lähemal seisis naisterahavas oma kahe väikese lapsega, (naine julgustavalt lastega rääkimas, et minge minge vaadake, midagi ju ei juhtu) sain mina kiivri pähe, kindad kätte ja tagi selga.... Ratas käivitus imeliselt, käik sisse, pööre vasakule........ ja vaid hetk hiljem nägin enda ümber vedelevaid plastosi- suunatuld, peeglit ja eemal just julgustust saanud väikesi põnne hirmunult nutmas..
Oli vägagi piinlik moment, endal molu liivane, esmase mõttena arusaamatuna tundunud kukkkumine ja hiljem viha enese vastu.
Kokkuvõttes väga hea ja õpetlik kogemus, mis õnneks ei lõppenud suuremate kulutustega. See on asi, mida peab meeles pidama!!
Tean meest, kes just sellepärast pargib alati ratta tupikusse, ehk siis mitte sõidusuunas.
Kes mett teeb, see mett sööb!
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.