Biker.ee foorum

Tegin eelmine suvi load, nüüd tahaks enda ratast osta, aga ei suuda otsustada, kas osta bike v enduro. Andke nõu, kumb esimeseks rattaks parem valik? Suuremalt jaolt sõidan üksi (tuttavaid motomehi eriti ei ole), selles mõttes endurol nagu pole mõtet vist, kuna üksi ju metsa vahele pole mõtet ronida või mis arvate? Samas siis saaks kestvussõidule minna vms... Ja kui bike, siis kas 600-750 on ok?
Ratta pean 20 tuhandega kätte saama, hea oleks, kui veel odavamalt. Kas ratastel on ka mingi nö kriitiline piir (nagu autodel 10 a), kust hind juba all, aga seiskord veel pole hull?
Aitäh, kes viitsib vastata!

Ratta valik sõltub ikka selles kus sa sõidad ja kuidas sõidad.
Kui elad maakohas, liigud mööda kruusa, asfaldit siis enduro.

Minul onu ostis xj600 1993 aasta ja maksis 19 000.- selle eest. Seisukord on väga hea.
600 bike on sulle küll ja küll esimeseks hooajaks.

Suurt vahet ei ole, kumb esimeseks rattaks osta. Oleneb sinu varasematest sõidukogemustest, kas ja kuipalju sul seda on või eiole jne. Kui on vähe, soovitaksin endurot (125-450), kanguta sellega vähe aega, saad hilisemaks hea kooli ja tunnetuse, mida ka hiljem kiiremate ratastega sõidul vaja läheb. Mine tea, äkki saab sinust veel sportlane
Ratta ost üldiselt on ikka väga ja väga kõhutunde ja emotsioonide segu mumeelest. Ära kujuta ette, et see jääbki su viimaseks rattaks. Mõne aja pärast tahad uut ja muud. Enamik on selle "haigusega" kimpus (lööb välja eriti igal kevadel).
Ehk et õige vastus su küsimusele on: otsi ja proovi ja kui meeldib, siis osta. Kui enam ei meeldi, müü ära ja osta uus.

Tere, endal esimene hooaeg seljataga & üldiselt kõik värskelt veel meelel. Mõtlesin, et jagan siis natuke omi kogemusi.
Kõigepealt soovitaksin veidike ennast analüüsida; missugune sõitja sa oled. Tahad sa tagarattel sõitma õppida & põlve maha saada? või pigem rahulik & alguseks niisama veeremine on piisav?
Kui oledki riskialdis & soov kiiresti õppida(nagu mina), siis üsnagi tõenäoliselt avastad sa ennast esimesel hooajal üllatavalt palju "horisontaalist". (minul umb 10 kukkumist eelmine hooaeg). Sellisel juhul hoia kindlasti ennast üle 50kW masinatest eemale. Samuti tuleb igasugune liigne plastik pikas perspektiivis kahjuks. Ise julgen soovitada Suzuki GS 500 ratast, see on masin millega ise alustasin & tõesti väga lollikindel & andestav masin on, kuid võimu on piisavalt, et rinnus kiiremini tusklema hakkaks. Kindlasti mine rajale & sõida seal isu täis, otse & kiiresti maanteel sõita pole just kõige huvitavam seega võid otsida sõitmiseks kardiraja, seal saab rohkem kallutada. Ennem aga osta rattale kõikvõimalikud kukkumis kaitsed; tuleb kokkuvõttes odavam. Järgmine osa on miskit mida sa ei tohiks kindlasti eirata kui oled agressiivne sõitja. VARUSTUS kindlasti põlve/küünarnuki kaitsmetega varustus. Saapad & kinada samuti "must have".

Kui oled aga rahulikumat tüüpi sõidumees siis on praktiline valik ka jupi suurem, kui oled väga ettevaadlik & hoiad kurvides mõistlikku tempot ei pruugi su ratta külg kunagi maad puudutadagi, kuid mootori kaitsed oleks kindlasti ikkagi soovituslikud. Tõenäolisem on see, et teed ikkagi kusagil vea & kirud kui mingist jupist ilma oled.

Kui otsustamine sõiduki stiili kohapealt küsimus siis siin vist aitab ainult üks asi, proovisõit.
*Bike(kogemus GSX-R600) - on tõenäoliselt kõige ebamugavama sõiduasendiga & ülemäära kiire kui lähtuda kiirusepiirangutest. Eriti ettevaadlik tuleb olla gaasiga, sest jõud kasvab kõige trastilisemalt kui masin pöördesse läheb. Asfaldist väga kaugele ei soovita liikuda.
*Klassikaline(GS500) - Minule kõige mugavam varjant seni proovitud masinatest, jõudu & minekut piisavalt & kiirust on mugav hoida lubatu piires, kuigi üle läheb ikkagi väga lihtsalt nagu kõigi ratastega. Samas kui puudub tuuleklaas, siis tuleks kindlasti vaiksem kiiver muretseda. Kannatab sõita ka kergemal maastikul.
*Enduro(Aprilia pegaso/suqida sg200) - Aprilia on pehmem & mugavam, kuid kuna tal olid all linna rehvid siis maastikul ei saanud sõidumõnu kätte. Jaapanlane seevastu oli maastiku jaoks õige rehviga & kiirendusega. Maastikul on hoopis teine "fun" & seda kirjeldada oleks sama otsterbekas kui laulu kirjalikul esitamisel. Lihtsalt proovimise teema, kuid mõningal määral materdab seda lõbu pori mille hiljem ehk naisel lased survepesuriga endalt & rattalt maha pesta.
*chopper - kogemus puudub.

Üksi just kruusa- ja metsateedel kõige põnevam. Teelt kõrvale ei ole niikuinii ilus minna, metsaalune jäägu ikka jala käimiseks ja loomadele. Mis sa selle baigiga ikka maanteel kõvatad, legaalsed kiirused on igavad ja trahvid suured. Lisaks on asfaldiga kaetud vaid igavamad teed, toredam on kõrvalteedel.
Aga sa pead ise otsusele jõudma, kus sulle rohkem sõita meeldiks.

ulmo kirjutas:Üksi just kruusa- ja metsateedel kõige põnevam....

Seltsis ikka segasem juu

Kui oled otsustamisega selle koha peal ummikus, kas bike või enduro, julgen soovitada TDM-i. See on ühtviisi nii asfaldi kui kruusapill. Rehvide valikust muidugi sõltub kruusasuutlikkus. Päris metsa nahistama sellega muidugi ei lähe. Aga mootor on mõnus, momenti on nagu V-twinil (tegelikult on R-2). Ja hääl on mehine, eriti tiba stockist kurjemate summidega. Vanad (ja ilmselt Sulle taskukohasemad) on kaheksapoolesed, uuem on 900-ne. Soovitan igatahes sellisega kindlasti sõita proovida, kui peaksid kusagilt sobiva hinnaga mõne leidma. Mootor on igatahes töökindel ka paljude aastate pärast (heaperemeheliku ekspluatatsiooni korral muidugimõista).
Jõudu otsustamisel!

Minuarust on Eesti oludes sporttsikkel suht mõtetu (kui just tõsiselt ringrada ei harrasta). XT, Transalp või midagi võrreldavat on Eestis ideaalne.

unustasin mainida, et ma olen naisterahvas, niiet kui pori vaja pesta, siis ikka ise pesengi
ja ratas peaks suht kerge ka olema, sest ega ma just jõmm ei ole (176 cm/62 kg)

[quote="seganerebane"]unustasin mainida, et ma olen naisterahvas, niiet kui pori vaja pesta, siis ikka ise pesengi
ja ratas peaks suht kerge ka olema, sest ega ma just jõmm ei ole (176 cm/62 kg)[/quote

...siis jääb vist DTM tiba raskeks...

tegelikult on standard, scrambler või street tracker tüüpi tsikkel ka Eestis väga sobiv.

midagi sellist näiteks:

Väike tähelepanek, et kui rattaga just metsa või mutta ei plaani minna, siis pole ratta kaalul küll tähtsust. Paljud ei suuda oma ratast üksi üles tõsta kui see kukkuma peaks. Ja polegi vajadust, point on ju sõitmises, mitte kukkumises

Määrav on hoopis see, et su jalad korralikult ja täistallaga maha ulatuksid. Hiljem kui juba kogenum, saab muidugi ka kõrgemate ratastega hakkama, kuid alguses on see asi hästi oluline.

Olen ise 170cm/55kg ja mu TDM kaalub täislastis kõvasti üle 200kg. Ja leian, et ratas on mulle täpselt see õige ja paras Väga hea ratas pealgi. Sel on vaid üks viga - 20k eest teda ilmselt ei saa..

Oi, see Hondakene on küll nunnu

Selles hinnaklassis vanad matkaendurod, suuruses ligikaudu 500-650cc, kipuvad enamasti (lähiajal) ikka remonti vajama. Lisaks puudub paljudel elektristarter. Loomulikult on nad ka küllalt kõrged bikega/klassikuga võrreldes. Väiksema või tundmatu nimega leppides võib sobiva isegi leida. Kui metsas luusimine huvi pakub siis kindasti endurokas - sõidomadused on loodud selleks. Plastita klassik kannatab kuiva ilmaga ka metsateid mõistlikult sõita. Avastamisreisid kõrvalistel teedel ongi tihti üksi huvitavamad - keerad/vaatad sinna kuhu ise täpselt tahad, sõidad vastavalt oma eesmärgile/võimetele. Karjakesi kipub vahel liialt suitsupausideks, võistluseks, teiste jälgimiseks või kannul püsimiseks minema.

Vanmate bikede ja naked klassikute valik on kindlasti suurem. Mõni Yamaha xj600(Diversion), Kawasaki gpz500, Suzuki gsx650 vms.

Pärnu Motopoes on praegu üks roheline GS 500, väga väikese läbisõiduga ja mõistliku hinnaga. Julgen soovitada kindlalt. Mõnus kerge ratas.
Edu!

Kui juba GS500 meeldima peaks hakkama, siis soovitan võtta ühendust kodanik ural`iga (56675577 Margus), kelle naisel just selline isend üle jäämas. Korralikult hoitud aparaat ja naisele igati sobilik

http://bike.motors24.ee/Default.aspx?pa ... &sort=paid
mind väga hästi teeninud ratas ja peaks esimeseks hooajaks häste sobima. Ise armusin Freewindi mille ka soetasin ja nüüd ei mahu enam rattad garaasi hästi ära. Paagi peal on kleepekad mida pole veel viitsinud maha nühkida, motokoerapööripäev ja kõrtsitee:) Kahekesi sõitmiseks jäi gabariitidelt natuke väikeseks, me mõlemad suurt kasvu inimesed,maks kiirus ka 120, tõenäoliselt miski piiraja peal aga mulle sellest täiesti piisas.
Mootori küljekaanel ka tükk väljas, ei teagi, kas keegi kunagi kukkunud või lihtsalt alumiiniumi sisse mingi uss läinud, panin teipi peale, et vihmaga niiskus kontaktide ligi ei pääseks.Aku tal juba eelmine aasta oli vilets aga vaatamata sellele käivitus ta alati.Uut ei taha enne osta kui rattale uus omanik olemas, kui peaksid pealinna sattuma siis tule ja vaata, oma silm ja tagumik on kuningas, hinda annab ka natuke kangutada kui huvi tekib .uhh kui hea oli oma rattast kirjutada:)[/img]

ostsin oma kolmekümnendaks hooajaks möödunud aastal gs500. loomulikult jääb minu jaoks lahjaks, kuid kui arvestada kehtivaid kiirusepiiranguid ja üha tugevnevat liiklusjärelvalvet, siis piisab täielikult, et külavahel huligaanitseda ning ka maanteel kiiruspiirangute ületamise eest trahve maksta. kui sa pole just sajakilone ja liikled põhiliselt üksinda, siis jagub nii kiirendust kui ka jõudu tõusude ületamisel. loomulikult ei saa võrrelda gs500 nende ratastega , mille nimed koosnevad paljudest RRRR.
selle tsiklimargi soetamisel panin ma rõhku lihtsale konstruksioonile, ökonoomsusele, lihtsale hooldusele ja suht odavatele kuluosadele.(rehvid, kett+hammasrattad jm) .