Biker.ee foorum

Tere.

Milliseid naaste olete talveks teinud? Selliseid millega linnatänavail liigelda ja rehv oleks ka selline "lumega" ok.

Streetmotos olid täitsa kohapeal olemas.
Paraku on seadusandlus natukene rangemaks läinud selles osas, enam tavalise krossinaelaga tänavale legaalselt asja pole.

edu

Edit: Natuke seadust kah

Kasutamata M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Nõue laieneb ka vähendatud torkejõuga naastrehvidele ning täieneb järgnevalt: vähendatud torkejõuga M1, O1, ja L kategooria sõiduki naastrehvide korral ei tohi, 1,2mm väljaulatuva naastu torkejõud ületada 120N. N1 ja O2 kategooria sõidukite korral torkejõu maksimum 180N. Kasutuses olevatel M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm;

Naastrehvidel võib kasutada naaste, mille mass ei ole suurem kui:
a) M1, O1 ja L kategooria sõidukil – 1,4 g;
a)1 M1, O1 ja L kategooria sõiduki vähendatud torkejõuga naastrehvides – 1,1 g
b) N1 ja O2 kategooria sõidukil, nõue laieneb ka vähendatud torkejõuga naastrehvidele – 2,3 g;
c) M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil, nõue laieneb ka vähendatud torkejõuga naastrehvidele – 3,0 g.
Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei tohi olla terav ega torujas;

Kasutan aastaid tavaliste sõiduauto naeltega naelutatud krossi ja enduro rehve ja need on tava liikluses väga hästi toiminud väga erinevate talvede jooksul. Esimene talvine hooaeg oli 1996 ja sel ajal puuris ja nügis neid naelu tavalise rehvi sisse pea iga rehve vahetav putka kuhu pöördusin kiirelt ja odavalt. Aegade jooksul on veidi raskemaks läinud, aga ikka on keegi ära teinud. Kord, või paar on mingeid veidi jämedamaid ala paketika naelu ka pandud, aga suurt vahet pole.

Kk

Pilte kah leidub?

Polegi spetsiaalselt neid pildistanud, kuigi oleks isegi võinud. Kui vaja, eks saab teha, aga seniks üks selleks otstarbeks mitte liiga hea võte. Tegelikult püüdsin siin jäädvuistada, kui kiirelt bensuka peatuse joosul prikad tekivad:)

Kk

Õhtust.

Pilt kuidagi kehva jah... Kas paremat pilti saaks paluda teha? Mis põhjale see naast tehtud on, ja kuidas see rehv lund kannatab?

StreetMotos on olemas kohapeal tsikli lamellrehvid naelakohtade ettevalmistusega. Naelutamine ei ole kallis ja paari päevaga saab tehtud. Kui plaanid lumel, siis võiks tõesti olla lamell põhjaks. Kui peamiselt tänavaliikluses talvel, siis piiab ka tugeva suurema klotsiga 50:50 suhtega endurorehvist. Meie oleme sel juhul teinud enamasti Heidenau K60 või Conti TKC80 peale need naastud. Kui huvi tõsisem, siis tule läbi ja vaata-uuri. Hinnad samuti kohapeal, sest kõik sõltub põhjast ja soovitud naelte arvust ning lisaks veel rehvimõõdust.

Eelmisel aastal sai tehtud muuhulgas üks chopper talvekulgemiseks. Tulemus:
ja

Kummimees Peterburi teel(peale Ehtuse ABC-d ja enne bussiparki vasakut kätt) teeb tavarehvile lamelle ka,neil selleks masin.Rehv peab olema velje peal ja täispumbatud.Saad mõned klotsid äkki ära lamellitada ja siis samas naelad ka sisse lasta.Kas tsikli rehve tehakse pead ise välja uurima.

StreetMoto kirjutas:

StreetMotos on olemas kohapeal tsikli lamellrehvid naelakohtade ettevalmistusega. Naelutamine ei ole kallis ja paari päevaga saab tehtud. Kui plaanid lumel, siis võiks tõesti olla lamell põhjaks. Kui peamiselt tänavaliikluses talvel, siis piiab ka tugeva suurema klotsiga 50:50 suhtega endurorehvist. Meie oleme sel juhul teinud enamasti Heidenau K60 või Conti TKC80 peale need naastud. Kui huvi tõsisem, siis tule läbi ja vaata-uuri. Hinnad samuti kohapeal, sest kõik sõltub põhjast ja soovitud naelte arvust ning lisaks veel rehvimõõdust.

Eelmisel aastal sai tehtud muuhulgas üks chopper talvekulgemiseks. Tulemus:
ja

Hakkab juba lubama, aga Neeme kas saaksid selle "lamell" rehvist pildi kah panna? Arvan et ei ole ainuke, kes seda mõtet plaanib. Rehvi mõõdud on 100/90-19 ja 130/80-17.

Jutuksolnud naastuettevalmistusega lamell on selline:

aga probleemiks on väike mõõduvalik konkreetselt selle lamellimudeli juures. 17" leiab aga 19" ette hetkel mitte.

Tartu Motohoovis, ilmselt ka mujal, on müügis akutrelliga ATV rehvi jaoks sissekeeratavad naastud. Pakis tavaliselt 100 tk + keeraja otsik ka. Neid saab muidugi ka igale klotsiga motika rehvile sisse keerata, nii nagu ise soovid.

Kaks tähelepanekut siia veel. Esiteks, et olen neid ise keeratavaid ka nö tavalistele juurde keeranud vahele, kuhu on mahtunud, aga mul pole need pikalt sees püsinud. Kunagi Depoost sain hea hinnaga prooviks portsu, kui need turule tulid ja hiljem võtsin veel ühe väikse portsu ja mina neid rohkem väga proovida ei taha. Kui oleks pidanud terve rehvi jagu ja norm hinna eest ostma, oleks km hind ikka päris kalliks läinud, nii palju kui ma kogesin. Ei oska nagu arvata, et midagi valesti tegin, aga välja need lendasid üsna kiirelt
Ja teiseks, et eelmine talv sai siis kõrvalt vaadatud kuidas üks pildil olevale sarnane uue põlvkonna lamell sai Transalpi alla autonaeltega naelutatud. See rehv oli nii pehme, et ees sõitjat oli päris kummaline vaadata, kui saba kiikus ühele ja teisele poole. Sõidus oli ka ebamugavalt tunda andnud. Lsiaks kulus sellIne rehv talvisel asfaldil väga kiirelt, niiet naeltel polnud varsti enam kuskilt kinni hoida.

Kk

pets77 kirjutas:

Õhtust.

Pilt kuidagi kehva jah... Kas paremat pilti saaks paluda teha? Mis põhjale see naast tehtud on, ja kuidas see rehv lund kannatab?

Siin siis antud rehvist veidi parem pilt:

Maxxise 130/80/17 rehv, tüüpi nagu kohe välja ei loe, aga ilmselt on muster iseloomulik. Lund kannatab igati kenasti, st erinevaid lumiseid teid. Võid muidugi ette kujutada, kuhumaani sellised naelad töötavad ja milleks. Minu vajadustele erinevas konditsioonis talvistele teedele on siiani hästi toiminud. St ma ei pea naela pärast põdema kui paljas asfalt vastu tuleb ja ka väga libedaga kannatab mõistlikult sõita. Universaalsus on piisav.
Esirehv on hetkel selline:

ps.. maxxise küljelt leidub selline naljakas tähis ka.. mida see tsikli rehvi juures tegelikult tähendab, pole aimu:

Paaril korral olen ka nö tehase valmis naelutatud väikseste naeltega rehve vaadanud, siis mina nendega väga küll meie talvele vastu ei läheks. Kuidagi liiga väiksed ja vähe tundub neid olevat.

Kk

Good! Käisin ka Neeme'l täna külas ja see lamell on pehme jah, kuid leidsin, et need on parimad millest teha http://www.reifendirekt.co.ee/product/H ... 7/D-M65071 Ja omab kah M+S tähist.

Kas sul on 2mm peaga naastud paigaldatud, ehk pakiauto omad? Sõidukal vist 1,4mm pea. Alguses mõtlesime, et keskele 1,4mm ja äärtesse 2mm naast, kuid ega midagi veel lukku ei löönud.

Nüüd küsimus 2: Kuidas motikas teha soola kindlamaks?

M+S=Mud+Snow.

Wikipedia seletus:
M+S, or M&S: Mud and Snow; A tire that meets the Rubber Manufacturers Association (RMA) and Rubber Association of Canada (RAC) all-season tire definition.[17] These are commonly found on all-season tires, with self-cleaning tread and average traction in muddy or very snowy conditions, and for low temperatures. Spike tires have an additional letter, "E" (M+SE).
M+T, or M&T: Mud and Terrain; Designed to perform in mud or on other terrain that requires additional traction such as on rocks, in deeper snow, and in loose gravel.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Tire_code

Olen sama (Honda xl600r) ratta alla samu k60 ka naelutanud ja minu tagasihoidlik arvamus on, et Maxxis on parem põhi. Ma kahjuks tõesti ei mäleta, mis mõõduga neid naelu sinna viimati pandi, ilmselt vähe jämedam.

Aga soola kohta niipalaju, et see on omaette peatükk. Kui Tallinnas ja suurtel teedel väga palju ei sõida, siis pole ehk nii hull, aga see keemia, mis siin linna teedel, hävitab tsiklit ikka võimsalt. Minu XL on nüüd aastast 2004 ainult talvel sõitnud ja suvel seisab ja ka sellise väikse läbisõidu ja seismise juures (aga ilmselt ka osalt just tänu sellele) on roostetamine massiivne. Ma tõesti ei ole viitsinud tekitada talvel peale igat sõitu kohest pesemist või loputust ja se tähendab seda, et roostetõrje on pidev, nagu laeval. Igasugune kaitse pole endnud erilisi tulemusi. Rauaga on lihtsam.. aga nt magneesiumi sisaldusega jupid on täielik häving. Tagavelg nt läheb peale seda talve ilmselt utiili, sest kodarad tulevad kohe läbi pesade, sest mgneesium pudeneb laiali. Mootori kaaned lähevad sama teed varsti. Alumiinimum peab hästi, aga kokkuvõtteks..kui on vähegi kallim või siledam pill, tasub kaaluda, arvese võtta ja tõesti otsida tõhusat kaitset, aga vähemalt magneesium hävineb uskumatu kiirusega. Väike näide mootori kinnitus plaadist. 5mm paks magneesium pudeneb siin näppude vahel pulbriks. Enamus olen roostevabast uued teinud. Kõhualune näebki üsna selle pildi moodi välja enne puhastust. Ja nii see käib..ikka lahti ja puhtaks ja värvi ja vasti jälle:) Minu ratas on selleks otstarbeks ideaalne. Vana ja lihtne..saab rahus robustselt roostetõrjet teha.

ps..selle M+S tähendust tean küll, aga tsikli rehvi puhul tundub selline nali pigem.

Kk

Krt... see ajab isu küll pealt ära Aga mul oli plaan robustselt põhjamastiksiga suuremasosa pudinaid kokku teha(ka veljed ja kodarad). Selle talve mõttega ma endale "rullmoka" soetasingi... Aprilia on selleks liiga korralik, et seda talvel välja ajada.

Ilmselt mingi formaalsus (M+S märkimine rehvil).

Põhjamastiks on ilmselt hea mõte ja aitab kindlasti asjale kaasa. Ega ma nüüd üleliia pole sellega möksimisega tegelenud ja laiska ka pannud ja siis tagajärgedega tegelenud, aga päris kõike sisse ka ei määri. Kui magneesium osi pole ja väga mitut talve ei pea, siis ilmselt väga hulluks ei lähe. Poldid, mutrid tasub sisse määrida sellega. Mingi rooste ja osade tuhmumise jms sellisega pead siiski arvestama.

Kk

Muidu M+S pole mootorrattale Eestis talvel nõutud. Et see nagu piiravaks ei saa põhja otsingul, võib ka baigi rehviga sõita.... JA eks sõidetakse ka, kui lund pole.