Biker.ee foorum

Postimehes pildid ja pikem jutt ka:
http://tallinncity.postimees.ee/2869577 ... otorrattur

Aspelund kirjutas:http://www.postimees.ee/2869275/veoauto ... mooda-teed

huvitav mis edasi sai on ta ikka veel siinsete kirjas?

Täna kuulsin töökaaslase käest selle õnnetuse kohta natuke täpsemat infot.
Nimelt sõitis kolleeg ratturist eespool, ca ~50m. Rattur hakkas sooritama vasakpööret sõidurea paremast äärest, üpris järsku. Veoauto oli üritanud pidurdada ning vasakult veel mööda põigata, kuid oli hilja ning tabas ratast vasakule tagaossa. Ratas mahakandmisele, rattur lendas igavese hooga edasi, peaaegu töökaaslasele tagaklaasist sisse. Lohises kõvasti, kiiver oli ikka üpris katki omadega. Kuna töö nõuab ka meditsiinilist väljaõpet, asus kolleeg kiirelt esmaabi andma. Küsimustele vastas rattur igati adekvaatselt, sai aru kus asub, kes on ja mis aasta/kuupäev ja kuu on. Jutust sain aru, et kõndis samuti omal jalal.


Palm

Loodetavasti saab korda. Ajalehe artikkel eksitas siis täiega 100m lohistamise jutuga ) sellise jutu peale pidi ikka paras terminaator titaanium rüüs olema .

ardilla de terra kirjutas:Loodetavasti saab korda. Ajalehe artikkel eksitas siis täiega 100m lohistamise jutuga ) sellise jutu peale pidi ikka paras terminaator titaanium rüüs olema .

ma mõtlesin, et pigem lendas ja lohises mitte ei lohisenud veoauto all...

Ei tea kas palavus, see vist juba teine juhtum, kui rattur ei näe takistust teel.

see võis tulla veidi üllatusena, need ei liigu ju kiiremini kui 25kmh vms, palavusest jah vb veidi loid ja harjud üldise liiklusvooga ära, siis vahetad rida ja ongi käes. Tundus, et hoog suur ei olnud, ratas oli suht sõidetav veel, esituli, porikas jne, muu oli korras. Loodetavasti ei löönud ennast väga kõvasti ära vastu seda raudpommi.

All kommentaarides kirjas:

Tõnis Kipper: "Olin kohal, sõitsin antud ratturi taga ja olen ka politseis tunnistajaks ning omad ütlused andnud. Siinkohal märgiks ära, et
1. Mootorrattur pidas kinni kõikidest liikluseeskirjadest!
2. Tema ees ja kyljepeal tehti sellised manoovrid, mis sundisid antud ratturit äkkpidurdama, kuna tal polnud lihtsalt enam kuhugi minna, ta leidis pidurdusteekonna pikendamiseks õnneks natuke vaba ala esimeses reas kuid kahjuks jäi traktor ette. Loodan, et härraga on kõik korras! Head paranemist!

Lugupeetud ajakirjanik - antud pealkiri ei kirjelda tegelikku sündmustikku ning pigem viitab mootorratturi süüle. Teen ettepaneku selliste lugude pealkirjad erapooletuks jätta nt. Fotod ja video: mootorratturiga õnnetus Tallinnas"

Ei taha küll ratturit milleski süüdistada ja ei tea asjaolusid,aga vahet pole ,kus sa sõidad,meie seaduse järgi peab pikkivahe olema nii pikk,et saaksid pidama.Rattur võib õigeks jääda juhul ,kui keegi talle ette keeras.Kui keerati tema ees olevale ette,siis läheb juba raskeks oma süütuse tõestamine.Olen analoogse asja läbi teinud(küll autoga) ja jäin kaotajaks.

Pääsesin alles hiljuti õnnetusest, kui mu kõrval reas olev auto ootamatult rida vahetas mulle täpselt ette, kokkupõrke vältimiseks vahetasin ka rida kiirelt paremale, seal reas olnud härra aga arvas, et ma lõikasin talle ette ja otsutas karistada mind lähedal sõitmiseks, panin viimases hädas noore punasega üle risti, seljataga kummivilinat kuulates. Läks hästi aga rikkusin rämedalt seadust. Arvan, et see 3ndas reas sõitev vend, kes teise ritta ette mulle sõitis, ei pruukinud mind üldse märgatagi...

Lugedes juba mitmendat postitust kuidas mõni autojuht üritab "karistada" millegi eest. Tekib küsimus kuidas nad load üldse on saanud? Peaks äkki mingi psühholoogilise korralikuma testi enne lubade andmist läbi viima. Kui ikka "itchy trigger finger" on siis relva kätte ei annaks ju.

Eesti tervisetõendite süsteem ei toida ses suhtes. Vaid teatud ametkondades töötamiseks läbitakse nö "päris" psühhiaatriline vms ekspertiis, autojuhi-/relvaloa jaoks on selle paberi hankimine ikka suht pseudo-tegevus.

reimps kirjutas:Eesti tervisetõendite süsteem ei toida ses suhtes. Vaid teatud ametkondades töötamiseks läbitakse nö "päris" psühhiaatriline vms ekspertiis, autojuhi-/relvaloa jaoks on selle paberi hankimine ikka suht pseudo-tegevus.

Nii on.Üldiselt on kogu see tõend üldjuhul paras farss.Ma käisin kunagi Mustaka polikliinikus tõendit võtmas ABCE ,See sama arst käis ise minu eest mingil korrusel silmaarsti juures,sest seal pidavat kaua aega minema ja tema tahtis juba ära minna,aga ei saanud enne silmaarsti allkirja mulle tõendit väljastada.Küsis minult ,et kas ma ikka näen normaalselt.Ma siis väitsin ,et nagu loom

Kawasaki Ninja oli külje maha pannud Tondi selveri juures. Mingi 30 minsa tagasi sõitsin sealt mööda.

XL1000 kirjutas:Ei taha küll ratturit milleski süüdistada ja ei tea asjaolusid,aga vahet pole ,kus sa sõidad,meie seaduse järgi peab pikkivahe olema nii pikk,et saaksid pidama.Rattur võib õigeks jääda juhul ,kui keegi talle ette keeras.Kui keerati tema ees olevale ette,siis läheb juba raskeks oma süütuse tõestamine.Olen analoogse asja läbi teinud(küll autoga) ja jäin kaotajaks.

Teooriaks hea küll. Praktikas tuleb linnas mitmerajalisel teel asja kuidagi nii balanseerida, et pikivahe on enam-vähem ohutu, aga samas mitte selline, et kõrvalreas vaatab mees "oh, auk", sinna reastub ja Su pikivahe olematuks muudab.

praktikas on kõige parem praktika sõita rattaga linnas nii, et sinu ees kedagi ei töllerdagi ja teine minumeelest praktiline nipp on see, et sõita sedamoodi ettenägelikult, et hoiad enda ees pidavalt mingisugust hädapärast ruumi. see ei pea olema tingimata pikivahe aga näieks ei tiksu auto sabas taga keskel, vaid oled kuskil servas kust näed ees hädapärast tunnelit juhuks kui midagi peaks jopastama. vb kehv selgitus aga mina üritan just nii sõita

tfr kirjutas:

XL1000 kirjutas:Ei taha küll ratturit milleski süüdistada ja ei tea asjaolusid,aga vahet pole ,kus sa sõidad,meie seaduse järgi peab pikkivahe olema nii pikk,et saaksid pidama.Rattur võib õigeks jääda juhul ,kui keegi talle ette keeras.Kui keerati tema ees olevale ette,siis läheb juba raskeks oma süütuse tõestamine.Olen analoogse asja läbi teinud(küll autoga) ja jäin kaotajaks.

Teooriaks hea küll. Praktikas tuleb linnas mitmerajalisel teel asja kuidagi nii balanseerida, et pikivahe on enam-vähem ohutu, aga samas mitte selline, et kõrvalreas vaatab mees "oh, auk", sinna reastub ja Su pikivahe olematuks muudab.

Mis mõttes teooriaks?Ma kirjutasin selgelt,et jäin täiesti "praktiliselt" süüdi kui minu ees sõitvale keerati ette(vaskust reast paremasse väga äkiliselt) ja mina panin talle tagant sisse.Sellele ettekeerajale ei saanud keegi pihta ja tema ei puutunud politsei arvates ka asjasse.Kõigest ohtliku olukorra tekitamine,mis ei viinud tagajärgedeni.Minu juhtum oli politsei uurija arust juba eraldi teema.Vaidlus ei oleks ilmselt kuhugi viinud ja tunnistasin end süüdi.Mul polnud ka suuri vigastusi,peale mõlgi kängururaual.

Ei, minu point oli see, et teoorias on küll hea mõte hoida omal sellist pikivahet, et jõuad ka juhul, kui eessõitev auto vastu seina sõidab, pidama saada, praktikas sõidetakse see auk lihtsalt kohe täis.

tfr kirjutas:Ei, minu point oli see, et teoorias on küll hea mõte hoida omal sellist pikivahet, et jõuad ka juhul, kui eessõitev auto vastu seina sõidab, pidama saada, praktikas sõidetakse see auk lihtsalt kohe täis.

Sain valesti aru,sel juhul,aga ohutu on üks kõik millega, rohkem kui üks auto pikkus.Nii,et see pea võimatu meie tingimustes.

tfr kirjutas:Ei, minu point oli see, et teoorias on küll hea mõte hoida omal sellist pikivahet, et jõuad ka juhul, kui eessõitev auto vastu seina sõidab, pidama saada, praktikas sõidetakse see auk lihtsalt kohe täis.

Huvitav mis praktikas sina elad? Sõidan igapäevaselt liikluses ning hoian ohutut pikivahet nii linnas kui maanteel, "vahet täis sõitmist" kohtab küll väga harva.

Selline "ma ei saa pikivahet hoida, sest siis kõik tulevad mu ette" on mingi ennast õigustavate hälvik-liiklejate lemmik lause.

tfr kirjutas:Ei, minu point oli see, et teoorias on küll hea mõte hoida omal sellist pikivahet, et jõuad ka juhul, kui eessõitev auto vastu seina sõidab, pidama saada, praktikas sõidetakse see auk lihtsalt kohe täis.

Minu teada jääb ettekeeraja ainult siis süüdi, kui järsu reavahetusega kaasneb ka järsk pidurdamine, iseloomulik "nõelumisele". Iseenesest väga naljakas, kui mitte lollakas on, et üldiselt ei peagi reavahetaja oma manöövri turvalisust lõpuni tagama. Mis viib selleni, et keegi ei julgegi piisavat pikivahet hoida, kuna sel puhul leidub alati mõni nahaal, kes end vahele topib ja sellega ohtlikuma olukorra tekitab, kui siis on, kui sa teisel tagumikus tolkned. Viimasel juhul oled kogu aeg kõrgendatud tähelepanuvalmiduses, et teine pidurdab, muul juhul võtad rahulikumalt, mis võib teise jultumuse tõttu kurjalt kätte maksta. Teooria on, et 10 meetrit distantsi eessõitva autoga linnas on distantsi vähesuse tõttu ilmselgelt ebaturvaline, praktika aga näitab, et sinna 10 meetri vahesse mahub vabalt linnaliinibuss ära.

oil kirjutas:

tfr kirjutas:Ei, minu point oli see, et teoorias on küll hea mõte hoida omal sellist pikivahet, et jõuad ka juhul, kui eessõitev auto vastu seina sõidab, pidama saada, praktikas sõidetakse see auk lihtsalt kohe täis.

Huvitav mis praktikas sina elad? Sõidan igapäevaselt liikluses ning hoian ohutut pikivahet nii linnas kui maanteel, "vahet täis sõitmist" kohtab küll väga harva.

Selline "ma ei saa pikivahet hoida, sest siis kõik tulevad mu ette" on mingi ennast õigustavate hälvik-liiklejate lemmik lause.

Sõidad vist kuskil mujal, kui Tallinnas... Ise püüan ka hoida, aga hoian, tuleb vahele, hoian temast, tuleb järgmine jne jne...

pühak kirjutas:Minu teada jääb ettekeeraja ainult siis süüdi, kui järsu reavahetusega kaasneb ka järsk pidurdamine, iseloomulik "nõelumisele".

Mida Sa silmas pidasid, et ainult siis?

Ärge nüüd utreerige siin! Kui (järsk) reavahetaja on oma manöövri "lõpetanud", ja sa talle tagant sisse kütad oled sina süüdi.
2 eraldi situatsiooni 1.-reavahetus, 2.-tagant otsasõit.
Aga kui tabad "nõelujat" külge, siis süüdi nõeluja, kuna manöövrit sooritades ei veendunud manöövri ohutuses.
EDIT Aga see kõik vist kaugeneb algsest teemast "Õnnetused mootorratastega".

Maaks kirjutas:Ärge nüüd utreerige siin! Kui (järsk) reavahetaja on oma manöövri "lõpetanud", ja sa talle tagant sisse kütad oled sina süüdi.
2 eraldi situatsiooni 1.-reavahetus, 2.-tagant otsasõit.
Aga kui tabad "nõelujat" külge, siis süüdi nõeluja, kuna manöövrit sooritades ei veendunud manöövri ohutuses.
EDIT Aga see kõik vist kaugeneb algsest teemast "Õnnetused mootorratastega".

Ma ei ole selle absoluutsusega nõus.
Aga jah, see on tõesti OT

Sellega võib mitte nõus olla või nõus olla - see ei muuda midagi. See on nagu päikese tõus hommikuti - tõuseb ja kõik

Maaks kirjutas:Ärge nüüd utreerige siin! Kui (järsk) reavahetaja on oma manöövri "lõpetanud", ja sa talle tagant sisse kütad oled sina süüdi.
2 eraldi situatsiooni 1.-reavahetus, 2.-tagant otsasõit.
Aga kui tabad "nõelujat" külge, siis süüdi nõeluja, kuna manöövrit sooritades ei veendunud manöövri ohutuses.
EDIT Aga see kõik vist kaugeneb algsest teemast "Õnnetused mootorratastega".

nõelumine on manööver mis lõpeb siis, kui sõiduk on sinu ees reas ja sõidab otse. Ja kui nõeluja ei veendu manöövri ohutuses ja Sina talle otsa sõidad siis jääb ikka tema süüdi. Seda on raske tõestada, aga täna kus kasutatakse kaameraid siis kaameraga ei ole sellega enam probleemi. Kui hoitakse õiget pikivahet siis ei ole põhjust kellegile otsa sõita. Seda peab järgima ka see nõeluja ehk siis ta ei või keerata Sinule ette nii et vahe on ala 2 meetrit..

Maaks kirjutas:Sellega võib mitte nõus olla või nõus olla - see ei muuda midagi. See on nagu päikese tõus hommikuti - tõuseb ja kõik

A vot see on juba BS

Tarts kirjutas:

pühak kirjutas:Minu teada jääb ettekeeraja ainult siis süüdi, kui järsu reavahetusega kaasneb ka järsk pidurdamine, iseloomulik "nõelumisele".

Mida Sa silmas pidasid, et ainult siis?

Pidasin silmas, et reeglina tehakse tagant otsasõitjast süüdlane. Järsku ette tulija jääb põhimõtteliselt ainult siis süüdi, kui suudetakse tõendada, et ta ise, kas ettevaatamatusest või tahtlikult, on korraldanud sellise situatsiooni, et reeglite järgi liikuv teine sõiduk talle tagant otsa põrutab. Kuigi tagant otsasõidud ei pruugi üldse olla nii selge süülisusega juhtumid, kui alguses paistavad, on keeruline, kui mitte võimatu tõestada, et liiklusõnnetuse korraldas oma, kas siis tahtliku või ettevaatamatu tegevusega see, kellele tagant sisse sõideti. Üks tuttav ütles kunagi juba vene ajal mu isale, et kui on vaja autole kereremonti teha, siis andku auto tema kätte. Max veerand tundi sihilikku tegevust Tallinna linnas ja keegi on tagant seljas.

Minu kooliaegses õppematerjalis, liiklusõnnetuste näidete hulgas, oli kirjeldatud alljärgnevat situatsiooni: Mitme samasuunalise sõidureaga tee vabas reas sõitev auto lõikab mingil põhjusel kõrvalrea liiklusvoolu sisse, samal ajal oma hoogu maha pidurdades, et ise eessõitjale mitte tagant sisse põrutada. Võtab sellega taganttulijalt ära tema turvalise distantsi ning kuna pingutab pidurdamisega ka üle, sajab teine talle tagant sisse. Seal nimetati sellise liiklusõnnetuse süüdlaseks see, kellele tagant sisse sõideti.