Politseinikust autojuht ja süsteemi ringkaitse
Postitatud: 25 Sept 2005, 12:06
Copy-paste ühest kirjavahetusest politsei ja ratturi vahel:
04.08.2005 Kiri politseile peale mitmeid kõnesi numbrile 110, kust öeldi mootorratturile, et asi saab lahendatud ainult kirjaliku pöördumise alusel:
4.augustil 2005.a. umbes kella 20:20 ja 20:35 vahel juhtisin mootorratast Tammsaare teel suunaga Mustamäe tee poolt Pärnu maantee poole. Tammsaare tee ja Sõpruse pst. Ristmikul peatusin punase foori tule ees esimeses reas. Lubava, rohelise tule süttides võtsin kohalt ning olles risttee ületanud nägin kuidas minuga samas suunas sõidab kolmandas reas politsei värvides Ford Mondeo. Minu tähelepanu köitis ta sellega, et ristmiku ületas ta selliselt kiirendades, et jõudis kõikidest teistest sõidukitest ette ja koheselt peale ristmiku ületamist reastus kõnealune Ford ilma suunatulega märku andmata kolmandast reast teise ritta. Mingil hetkel meie kiirused võrdsustusid ning sõitu jätkates oli nimetatud Ford minu kõrval selliselt, et minu juhitud mootorratta esiratas oli umbes Fordi parema esiuksega kohakuti, Ford sõitis teises reas ja mina esimeses. Mõni hetk hiljem, Sõpruse pst. ja Sütiste tee vahelisel lõigul adusin, et külgvahe Fordi ja minu vahel väheneb ning Ford surub mind tee äärekividele ja avarii ära hoidmiseks andsin helisignaali ise samal ajal kasutades ekstreempidurdust ning arvestades ilmastiku olusi – vihmasadu ja vihmamärga teed – olin hetke jooksul tegemises mootorrattaga püsti jäämisega. Tõsi on, et peale helisignaali Fordi paremale „vajumine” momendiks peatus kuid samas Fordi juht jätkas manöövrit. Kuna nüüd oli Ford juba tänu minu pidurdamisele minust eespool, siis nägin ka Fordil vilkumas paremat suunatuld. Olles stabiliseerinud mootorratta vahetasin sõidurida ning suundusin esimesest reast teise ritta ja kiirendasin, et jõuda Fordile kõrvale. Kuna aga ka Ford kiirendas siis jõudsin Fordiga kohakuti hetkeks, kus Fordi juht hakkas sooritama pööret paremale, Rahumäe teele. Vahetult enne pööret vaatas Fordi juht ka minu poole. Andsin talle käemärgiga märku, et ta tähelepanelikum oleks kuid selle asemel, et vabanduseks viibata käega vastu nagu iga normaalne autojuht teeb, ähvardas Fordi juht mind nimetissõrmega justkui oleksin mina midagi valesti teinud!
Kahjuks ei jõudnud ma fikseerida Fordi registreerimismärki situatsioonis, kus ilmastiku olud olid niigi ebasõbralikud mootorratturi jaoks ja sellele lisaks veel tõsine ehmatus politsei poolt tekitatud reaalsest avariiohtlikust olukorrast. Jõudsin vaid märgata, et Fordi küljel ei olnud kirjet „LIIKLUS”. Küll aga olen enam kui veendunud, et Teile ei tekita raskusi kõneks olnud Fordi juht kindlaks teha ja samuti olen ma veendunud, et Teie asutuses on pädevaid instruktoreid, kes võiksid eelpool nimetatud Fordi juhile veel kord selgitada LE tähtsust, sisu ja olemust ning sinna juurde ka õpetada elementaarset viisakust, rääkimata juba mundri aust ja väärikusest.
Linnakodanikuna olen ma Fordi juhi tegevusest tõsiselt häiritud ning fakt, et Fordi juht isegi mitte ei vabandanud, ei sea mind kindlasti nende 72% elanikkonna sekka, kes politseid usaldavad.
(Edit: usalduse protsent 72 on võetud politseid haipinud lehest)
Politsei vastus samal kuupäeval kell 23:02:
Teie avaldus on minu poolt edastatud lahendamiseks Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna ja Liiklusjärelevalve osakonna juhtidele. Olen veendunud, et ebaviisaka politseiametniku käitumise suhtes tehakse vastavad järeldused.
Lugupidamisega,
Jüri Skribtšenko
Juhtimiskeskuse korrapidaja
14.09.2005 uus kiri politseile:
Saatsin Teile 04.08.2005 avalduse, millele sain vastuseks: "Teie avaldus on minu poolt edastatud lahendamiseks Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna ja Liiklusjärelevalve osakonna juhtidele."
Tänaseks on avalduse esitamisest möödunud üle ühe kuu ning ma ei ole saanud sisulist vastust.
20.09.2005 vastus politseist:
Kahjuks ei ole Teie kirjas toodu põhjal võimalik kindlaks teha mainitud
politseisõidukit ega selles viibinud politseiametnikku. Siit tulenevalt on
Teie kirjas sisalduv probleem edastatud teadmiseks politseiprefektuuri
struktuuriüksuste juhtidele, et nad pööraksid oma alluvate tähelepanu
vajadusele rangelt kinni pidada LE-nõuetest ja üldisest liikluskultuurist.
Tänan Teid tähelepanekute edastamise eest. Edaspidi soovitame Teil
taoliste juhtumite korral koheselt helistada politsei hädaabinumbril 110,
mis võimaldab meil vahetult sekkuda ja olukord lahendada parimal võimalikul
viisil.
Lugupidamisega
Valdo Põder
KKO Juhtimiskeskus
6124015
Uus kiri politseile:
See vastus on küll absoluutne jama. Vahetult peale sündmust ma helistasin telefonil 110 ! Ja korduvalt! See, et Teie ei ole sellega kursis räägib ainult ühte - Te ei ole antud juhtumiga kas üleüldse tegelenud või siis kui isegi olete, siis täiesti ebapiisava süvenemisega, mis loomulikult ei
kasvata minu usaldust politseistruktuuri vastu mitte kuidagi. Olen täiesti
veendunud, et kui keegi oleks selle asja sisse suhtunud tõsisemalt ja nii
nagu suhtuma peaks, siis oleksite Te ka selle autojuhi ülesse leidnud. Ma ei tahaks uskuda, et politesis on selline korralagedus, et ei teata milline
ametiauto mis kella ajal kus rajoonis liikus. Või äkki ongi see nii? Pealegi
ma pakkusin 110 helistades võimalust aidata see juht ära tunda, kuna ma
vaatasin talle otsa. Ja minu tagasihoidlik mõtlemine räägib sellest, et kui
palju siis on politseil Mondeosi, mis sel ajal olid Tallinnas ja mis sel ajal ei olnud garasheeritud ning mis võisid liikuda Mustamäel. Alles jäänud autodel on kindlasti mingi hulk inimesi, kes said ja võisid seda autot kasutada ning mina oleks nende inimeste seast ka juhi ära tundnud. Minu
kasutuses olevad avalikud andmed politsei autopargi kohta ning teadmised
matemaatikast annavad vastuseks piiratud inimeste hulga, kelle seast ühe ära tundmine ei ole tuumafüüsika.
Aga ilmselge on see, et lihtsa linnakodanikuna ei saa ma ju ometi koolitatud politseile õpetada, kuidas sellist võrrandit lahendada, sest lõppudelõpuks ei ole ju mul maksumaksjate rahade eest eri väljaõpet. Küll aga olen ma nördinud politsei soovimatuses antud asja lahendada täie tõsidusega nii nagu on ka minu jaoks arusaamatu politsei suhtumine juhtunusse, kus reaalsel kokkupõrkel auto ja mootorratta vahel oleks politsei materjaalne kahju ilmselt piirdunud mõne kriimuga auto tagatiival aga minu kui mootorratta juhi elu ja tervis olid REAALSES ohus.
Kokkuvõtteks tänan Teid lahendamata asja eest ja luban omaltpoolt kasutada kõiki vahendeid avalikuse informeerimiseks ja hoiatamiseks politseis töötavate hoolimatute autojuhtide eest ning lubage mul jätta tähelepanuta Teie soovitus edaspidi taoliste juhtumite puhul helistada telefonil 110, sest kindlasti on olemas võimalus taolised juhtumid palju konkreetsemalt ning operatiivsemalt lahendada. Ning ühtlasin soovin Teid tänada hea õppetunni eest.
Hetke seisuga minule teadaolevalt ei ole veel sellele kirjale vastatud ja miski pärast mulle tundub, et ilmselt ei vastatagi. Imelik, miks mul küll on selline tunne
Situatsioon meenutab väga filme Kuubal toimuvast. Võimu esindaja teeb mis tahab ja tagajärgede eest vastutama ei pea.
04.08.2005 Kiri politseile peale mitmeid kõnesi numbrile 110, kust öeldi mootorratturile, et asi saab lahendatud ainult kirjaliku pöördumise alusel:
4.augustil 2005.a. umbes kella 20:20 ja 20:35 vahel juhtisin mootorratast Tammsaare teel suunaga Mustamäe tee poolt Pärnu maantee poole. Tammsaare tee ja Sõpruse pst. Ristmikul peatusin punase foori tule ees esimeses reas. Lubava, rohelise tule süttides võtsin kohalt ning olles risttee ületanud nägin kuidas minuga samas suunas sõidab kolmandas reas politsei värvides Ford Mondeo. Minu tähelepanu köitis ta sellega, et ristmiku ületas ta selliselt kiirendades, et jõudis kõikidest teistest sõidukitest ette ja koheselt peale ristmiku ületamist reastus kõnealune Ford ilma suunatulega märku andmata kolmandast reast teise ritta. Mingil hetkel meie kiirused võrdsustusid ning sõitu jätkates oli nimetatud Ford minu kõrval selliselt, et minu juhitud mootorratta esiratas oli umbes Fordi parema esiuksega kohakuti, Ford sõitis teises reas ja mina esimeses. Mõni hetk hiljem, Sõpruse pst. ja Sütiste tee vahelisel lõigul adusin, et külgvahe Fordi ja minu vahel väheneb ning Ford surub mind tee äärekividele ja avarii ära hoidmiseks andsin helisignaali ise samal ajal kasutades ekstreempidurdust ning arvestades ilmastiku olusi – vihmasadu ja vihmamärga teed – olin hetke jooksul tegemises mootorrattaga püsti jäämisega. Tõsi on, et peale helisignaali Fordi paremale „vajumine” momendiks peatus kuid samas Fordi juht jätkas manöövrit. Kuna nüüd oli Ford juba tänu minu pidurdamisele minust eespool, siis nägin ka Fordil vilkumas paremat suunatuld. Olles stabiliseerinud mootorratta vahetasin sõidurida ning suundusin esimesest reast teise ritta ja kiirendasin, et jõuda Fordile kõrvale. Kuna aga ka Ford kiirendas siis jõudsin Fordiga kohakuti hetkeks, kus Fordi juht hakkas sooritama pööret paremale, Rahumäe teele. Vahetult enne pööret vaatas Fordi juht ka minu poole. Andsin talle käemärgiga märku, et ta tähelepanelikum oleks kuid selle asemel, et vabanduseks viibata käega vastu nagu iga normaalne autojuht teeb, ähvardas Fordi juht mind nimetissõrmega justkui oleksin mina midagi valesti teinud!
Kahjuks ei jõudnud ma fikseerida Fordi registreerimismärki situatsioonis, kus ilmastiku olud olid niigi ebasõbralikud mootorratturi jaoks ja sellele lisaks veel tõsine ehmatus politsei poolt tekitatud reaalsest avariiohtlikust olukorrast. Jõudsin vaid märgata, et Fordi küljel ei olnud kirjet „LIIKLUS”. Küll aga olen enam kui veendunud, et Teile ei tekita raskusi kõneks olnud Fordi juht kindlaks teha ja samuti olen ma veendunud, et Teie asutuses on pädevaid instruktoreid, kes võiksid eelpool nimetatud Fordi juhile veel kord selgitada LE tähtsust, sisu ja olemust ning sinna juurde ka õpetada elementaarset viisakust, rääkimata juba mundri aust ja väärikusest.
Linnakodanikuna olen ma Fordi juhi tegevusest tõsiselt häiritud ning fakt, et Fordi juht isegi mitte ei vabandanud, ei sea mind kindlasti nende 72% elanikkonna sekka, kes politseid usaldavad.
(Edit: usalduse protsent 72 on võetud politseid haipinud lehest)
Politsei vastus samal kuupäeval kell 23:02:
Teie avaldus on minu poolt edastatud lahendamiseks Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna ja Liiklusjärelevalve osakonna juhtidele. Olen veendunud, et ebaviisaka politseiametniku käitumise suhtes tehakse vastavad järeldused.
Lugupidamisega,
Jüri Skribtšenko
Juhtimiskeskuse korrapidaja
14.09.2005 uus kiri politseile:
Saatsin Teile 04.08.2005 avalduse, millele sain vastuseks: "Teie avaldus on minu poolt edastatud lahendamiseks Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna ja Liiklusjärelevalve osakonna juhtidele."
Tänaseks on avalduse esitamisest möödunud üle ühe kuu ning ma ei ole saanud sisulist vastust.
20.09.2005 vastus politseist:
Kahjuks ei ole Teie kirjas toodu põhjal võimalik kindlaks teha mainitud
politseisõidukit ega selles viibinud politseiametnikku. Siit tulenevalt on
Teie kirjas sisalduv probleem edastatud teadmiseks politseiprefektuuri
struktuuriüksuste juhtidele, et nad pööraksid oma alluvate tähelepanu
vajadusele rangelt kinni pidada LE-nõuetest ja üldisest liikluskultuurist.
Tänan Teid tähelepanekute edastamise eest. Edaspidi soovitame Teil
taoliste juhtumite korral koheselt helistada politsei hädaabinumbril 110,
mis võimaldab meil vahetult sekkuda ja olukord lahendada parimal võimalikul
viisil.
Lugupidamisega
Valdo Põder
KKO Juhtimiskeskus
6124015
Uus kiri politseile:
See vastus on küll absoluutne jama. Vahetult peale sündmust ma helistasin telefonil 110 ! Ja korduvalt! See, et Teie ei ole sellega kursis räägib ainult ühte - Te ei ole antud juhtumiga kas üleüldse tegelenud või siis kui isegi olete, siis täiesti ebapiisava süvenemisega, mis loomulikult ei
kasvata minu usaldust politseistruktuuri vastu mitte kuidagi. Olen täiesti
veendunud, et kui keegi oleks selle asja sisse suhtunud tõsisemalt ja nii
nagu suhtuma peaks, siis oleksite Te ka selle autojuhi ülesse leidnud. Ma ei tahaks uskuda, et politesis on selline korralagedus, et ei teata milline
ametiauto mis kella ajal kus rajoonis liikus. Või äkki ongi see nii? Pealegi
ma pakkusin 110 helistades võimalust aidata see juht ära tunda, kuna ma
vaatasin talle otsa. Ja minu tagasihoidlik mõtlemine räägib sellest, et kui
palju siis on politseil Mondeosi, mis sel ajal olid Tallinnas ja mis sel ajal ei olnud garasheeritud ning mis võisid liikuda Mustamäel. Alles jäänud autodel on kindlasti mingi hulk inimesi, kes said ja võisid seda autot kasutada ning mina oleks nende inimeste seast ka juhi ära tundnud. Minu
kasutuses olevad avalikud andmed politsei autopargi kohta ning teadmised
matemaatikast annavad vastuseks piiratud inimeste hulga, kelle seast ühe ära tundmine ei ole tuumafüüsika.
Aga ilmselge on see, et lihtsa linnakodanikuna ei saa ma ju ometi koolitatud politseile õpetada, kuidas sellist võrrandit lahendada, sest lõppudelõpuks ei ole ju mul maksumaksjate rahade eest eri väljaõpet. Küll aga olen ma nördinud politsei soovimatuses antud asja lahendada täie tõsidusega nii nagu on ka minu jaoks arusaamatu politsei suhtumine juhtunusse, kus reaalsel kokkupõrkel auto ja mootorratta vahel oleks politsei materjaalne kahju ilmselt piirdunud mõne kriimuga auto tagatiival aga minu kui mootorratta juhi elu ja tervis olid REAALSES ohus.
Kokkuvõtteks tänan Teid lahendamata asja eest ja luban omaltpoolt kasutada kõiki vahendeid avalikuse informeerimiseks ja hoiatamiseks politseis töötavate hoolimatute autojuhtide eest ning lubage mul jätta tähelepanuta Teie soovitus edaspidi taoliste juhtumite puhul helistada telefonil 110, sest kindlasti on olemas võimalus taolised juhtumid palju konkreetsemalt ning operatiivsemalt lahendada. Ning ühtlasin soovin Teid tänada hea õppetunni eest.
Hetke seisuga minule teadaolevalt ei ole veel sellele kirjale vastatud ja miski pärast mulle tundub, et ilmselt ei vastatagi. Imelik, miks mul küll on selline tunne