Garaazi kütmine ja soojustamine

[Virks]

Võimsus on töö tegemise kiirus.

Natuke lihtsustatult:
Puudega köetava ahju võimsuseks arvestatakse seda, kui kiiresti ta soojust välja annab (lisa "ribid" suurendavad võimsust). Sama ka veega "täidetud" radikate puhul, mida katlaga köetakse. Katla võimsus ja põletatavate puude hulk ei ole hetke määrav.

Elektriradiaatori võimsuseks arvestatakse sisendvõimsust (palju ta vooluvõrgust tarbib). Lisaribid aitavad soojusülekannet parandada, aga võrgust võetav võimsus jääb samaks.

[Turist]

Ma tooks veel ühe teguti mängu - kiirgava keha pinnatöötlus. Värvitud pind vs läikiv poeerirud pind.

Täiesti nõus. Mustvärvusastmeks nimetatakse seda ja kiirgusliku soojusvõimsususe arvutamise valemis on see täiesti olemas ja mõjutab tulemust päris palju.

Lisaribid aitavad soojusülekannet parandada, aga võrgust võetav võimsus jääb samaks.

Üldiselt küll, aga võib ka natuke suureneda.

[yeekim]

...jääb puhta arusaamatuks, mida sellega öelda tahetakse. et 3 pilbast võrdub 3kw soojusenergiat, alati ja igas olukorras?

Jah will, 3 pilbast annab põledes igas küttekehas/koldes, olgu see sile, laineline, läikiv või matt, välja ühesuguse koguse energiat/soojushulka!
Küsimus on, kui effektiivselt ja kuidas küttekeha seda edasi annab.

Teemaalgataja võiks vaadata ka salvestavate el.radikate poole, olenevalt ruumi kasutustsüklist.
Või siis tavaline puhur-ruum soojaks ja edasi on juba töösoe

[Madlobster]

ja will sa võid sealt veel oma eepikaga nokkida, et tõepoolest kuidas X=Y jne ja kõik oleneb ikka, kas puud on raiutud siberist või canadast või meite lepikust, sinna annab veel jaurata juurde, et kas kütmiseks on kasutatud soome korraliku saunakerist või suurt vene ahju, või on need puud hoopis lõkkes paja all ära põletatud, oma rolli mängib veel puude põletamise asukoha kõrgus ning, milline on puude kuivus (see kõik ei ole siin üldse teemaks, sealt on võimalik väga hästi ilma demagoogiata aru saada, millel on rõhk) keegi siin väidab, et ribisi lisades muutub radikas võimsamaks

[mention]Turist[/mention] siin ei ole mingit 6 ja 9 teemat. Tee omale kõigepealt selgeks, mis asi on võimsus. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5imsus
jah pilbas annab igas koldes 3kw sooja ja kolle annab selle 3kw ümbritsevasse keskkonda (kui seda ei muundata näiteks vooluks ja salvestata akusse vms pikem salvestamine) aga ei ribiline ega ribitu kolle pole võimeline seda sooja ära kaotama

Ei saanud aru, kas seda pead õigeks väiteks või milles jätkuvalt "probleem" on?
kütad nii sileda kui ribilise pinnaga ahjus ära X koguse puid, ahju sees kivid lähevad Y temperatuurini ja ribilise pinnaga välispind juhib soojust ära täpselt sama võimsusega mis sile pind

Trollid või mängid või oled?
Kui sa sisetad mingisse kivisse oma pilpaga 3kw sooja siis jah kogu soe tuleb sealt ka välja ribiline kivi jahtub kiiremini (aga jumala eest see ei tähenda seda, et see on võimsam kivi) (see lõik on siis ahi kus köetakse sületäis puid jrg lõik tuleb katla, radika kohta, kuhu sisetatakse 3kw koguaeg)

Kui sa paned kivi sisse elktritenni 3kw ja kõik see aeg on 3kw purakas taga (võrgust katlast või puudest) siis pole mingit vahet, kas kivi on ribiline või sile nagu oina neer. Tuppa tuleb sealt ühesugune kogus sooja ühesuguse kiiruseg, ühel juhul lihtsalt on kivi temperatuur suurem teisel puhul väiksem (võimsus jääb ikka võimsuseks ja välja tuleb ikka 3kw)
Eepika, füüsika ja demagoogia. Sellist asja nagu "juhib soojust võimsusega" ei ole olemas

[Madlobster]

puust ja punaseks, kummist ja kollaseks

Kantoss = radikas
Kantossi suurus = radika temperatuur
Väiksed augud kantossis = ribid
Veepump = energi vooluvõrgust või katlast vms

Pupad kantossi 3 liitrit vett tunnis (kütad 3kw tenniga radikat), olenevalt aukude suurusest (ribidest), millest vesi välja tuleb (radikas jahtub) oleneb kui suureks kantoss (radika temperatuur) läheb

St paned pumba tööle kantoss hakkab paisuma ja paisub kuniks vett tuleb aukudest sama palju välja (3l/h) kui sa sisse paned. Vähem auke, väiksemad augud kantoss paisub suuremaks (radika temp kõrgem) rohkem või suuremad augud (korralikud välismaa ribid suured ja puha) seda kiiremini saavutub olukord, kus välja tuleb sama palju kui sisse paned ja kantoss ei paisu (radika pinna temp ei lähe suureks)

Aga kantoss ei lähe aukude (ribide) tõttu võimsamaks, sest kui paned sisse 3l/h siis ei ole võimalik ei rohkemate ega väiksemate ribide/aukudega saada kätte rohkem ega vähem kui 3l/h seega kantossi/radika võimsus EI MUUTU ribide (aukude) suursusest ja arvust.

Kui sa sisetad 3kw tunnis 5m2 pindalaga kivsse, siis ütleme, et selle pinna temperatuur tõuseb 30C selles keskkonnas, kui sa aga sisestad sama koguse 1mm2 pindalga kivisse siis selle pinna temp kasvab ütleme 2000C (willil ei ole mõtet arvutama hakata nr on näitlikud) tuba saab mõlema puhul ühtemoodi soojaks ja mõlemast kivist tuleb tuppa 3kw sooja ühesuguse kiirusega. Kivi ei ole võimsam, kivi ei juhi võimsamalt vms, sõna võimsus ei sobi üldse kasutamiseks siin.

Inimesele on mugavam ja õdusam kütteallikas, mille pinna temp on võimalikult madal (põranda ja seina soojendused ning suured madala pinna temperatuuriga radiaatorid ja ahjud vs kõrge temperatuuriga traatküttehad vms hõõguvad tennid

Siia võib nüüd lisada lause, et ma olen algusest saati nii rääkinud ja lollkrabi lihtsalt ei saanud aru
See on enamlevinud versioon kui avastatakse, et on sügavale võpsikusse sõidetud

[Virks]

jah pilbas annab igas koldes 3kw sooja ja kolle annab selle 3kw ümbritsevasse keskkonda (kui seda ei muundata näiteks vooluks ja salvestata akusse vms pikem salvestamine) aga ei ribiline ega ribitu kolle pole võimeline seda sooja ära kaotama

Läks jälle lappama. W ja Wh...
Ahju puhul on võimsuseks see, kui kiiresti ahju pind selle soojushulga ära anda jõuab, mitte see, kui kiiresti puud põlevad.
Kirjeldatud on siis ikkagi tavalist ahju, mida puudega korra päevas köetakse, mitte tenniga vooluvõrgust.

[will111]

pole mõtet selgitada...madlobster ilmselt ei saa tegelikult sellestki aru, et ahjul on ka selline asi nagu korsten tema, ja veel mõned isikud ilmselt arvavad, et pilpastega tegelevad koldes päkapikud, kes võtavad need väikeste kirvestega soojuse tükkideks lahti ja pressivad kolde kivide sisse. Mingeid kadusid seal ei ole

[Madlobster]

ei läinud lappama kuna siin on räägitud vaheldumisi mõlemast siis olen ka vaheldumisi mõlemast rääkinud. Olen nõus, et kooliõpikuks minu tiraade pidada ei saa, (ei ole ka eesmärk) aga point on võimalik välja lugeda kui tahta

Ahju võimsuseks ei nimetata, kui kiiresti sooja ära annab vaid just nimelt kui palju puid ja kui kiiresti on võimalik läbi lasta. Ahi annab sooja ära nagunii
NB ei ole teemak ahju materjal või ahju katki minek vms teemaks on võimsus

Küta seda korra päevas 72 kw jagu või tenniga vooluvõrgust 3kw/h siis, mis tahes kujuga ahi on teie mõistes sama võimas ükski ribi ei tee tuba soojemaks

[Madlobster]

pole mõtet selgitada...madlobster ilmselt ei saa tegelikult sellestki aru, et ahjul on ka selline asi nagu korsten tema, ja veel mõned isikud ilmselt arvavad, et pilpastega tegelevad koldes päkapikud, kes võtavad need väikeste kirvestega soojuse tükkideks lahti ja pressivad kolde kivide sisse. Mingeid kadusid seal ei ole

demagoogia on sinu üks tugevamaid külgi.
ma lihtsalt unustasin seal puude asukoha jms (ekstra sinu jaoks) kirjeldusse lisada päkapikud ja muud pupsikud seega said need siia kenasti ritta.
Korstna materjalist, kõrgusest ja ehitusaastast võiks ka veel midagi rääkida?

[joel]

Küttekoldele pole korsten siiski demagoogia pärast külge pandud, vaid põlemisgaaside ära juhtimiseks. Kui ahju soojusülekandetegur on väiksem (olgu siis väikse pinna, madala emissiooniteguri või millegi muu tõttu), siis temperatuur on sama hulga puude ära kütmisel kõrgem, seega ka korstnasse minevate põlemisgaaside temperatuur on kõrgem ja kasutegur madalam. Täiesti mõttetu on ahju võimsuse hulga arvestada see energia, mis korstna kaudu plehku paneb.

[franz125]

Küttekoldele pole korsten siiski demagoogia pärast külge pandud, vaid põlemisgaaside ära juhtimiseks. Kui ahju soojusülekandetegur on väiksem (olgu siis väikse pinna, madala emissiooniteguri või millegi muu tõttu), siis temperatuur on sama hulga puude ära kütmisel kõrgem, seega ka korstnasse minevate põlemisgaaside temperatuur on kõrgem ja kasutegur madalam. Täiesti mõttetu on ahju võimsuse hulga arvestada see energia, mis korstna kaudu plehku paneb.

Sa ei jaga üldse matsu,siin vaieldakse kas laineline 3kw on võimsam kui sile 3kw

[Ivoonu]

Ma tooks veel ühe teguti mängu - kiirgava keha pinnatöötlus. Värvitud pind vs läikiv poeerirud pind.

Täiesti nõus. Mustvärvusastmeks nimetatakse seda ja kiirgusliku soojusvõimsususe arvutamise valemis on see täiesti olemas ja mõjutab tulemust päris palju.

Mul selle läikiva pinnaga oma kogemus. Lasin kodus uue ahju laduda ja niikaua, kuni plekk-kest värvimata oli, ei andnud ahi suurt midagi välja. Tuline oli küll, ei saanud kätt vastugi panna aga ahju ees seistes oli soojuskiirgus suhteliselt nullilähedane.

[will111]

Kas enne/peale värvimist oli ka üleüldises ruumi temperatuuris tuntavaid erinevusi, temp oli toa erinevates nurkades rohkem/vähem ühtlane?

[Ivoonu]

Kas enne/peale värvimist oli ka üleüldises ruumi temperatuuris tuntavaid erinevusi, temp oli toa erinevates nurkades rohkem/vähem ühtlane?

Enne värvimist oli lihtsalt külm (subjektiivne arvamus, ei ole teaduslikult tõestatud), peale värvimist läks tuba soojaks (jälle subjektiivne arvamus, mida ei ole mõõteriistadega kontrollitud).

[eetarga]

tekkis mõtte, et mingi vaimne kütteviirus on siin foorumist levimas. Eestlased arutlevad juba kuuendas lehekülg kuidas pisikene ruum saab soojaks. Pakun välja, et me jõuame tuhat leheküljede liigi kui juttust lisandame ka nüüd sõna "sauna" ...

Soovin rahulik kolmas advent kõigedele ja tahan veel mainida, et küünlasoojus jäi veel kalkulatsioonidest välja.

[Turist]

@Turist siin ei ole mingit 6 ja 9 teemat. Tee omale kõigepealt selgeks, mis asi on võimsus. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5imsus
jah pilbas annab igas koldes 3kw sooja ja kolle annab selle 3kw ümbritsevasse keskkonda (kui seda ei muundata näiteks vooluks ja salvestata akusse vms pikem salvestamine) aga ei ribiline ega ribitu kolle pole võimeline seda sooja ära kaotama

Tänan muret tundmast minu võimsuse definitsiooni tundmise osas. Muretsemiseks ei ole põhjust, kõik õppeained kus võimsust jms käsitletakse, on edukalt läbitud ja mitte kehvale hindele. On sul sama ette näidata? Paneb kahtlema.
Kindlasti aga paneb kahtlema sinu õppeedukuses kui soojusenergia tootmisega seotud kadudest midagi ei tea. Pilbas annab koldes põledes 3 kW võimsust ja selle 3 kW võimsusega köetakse ka tuba? Oleks tore küll sellist ahju omada, mis 100% puidu kütteväärtusest tuppa annab (jätame ehk alumise ja ülemise kütteväärtuse mõisted praegu välja, et "tavainimene" ka aru saaks) .

Ok, oletame et kui kaod maha arvestame, saame sellest 3 kW-st reaalselt kätte 2 kW. Isegi sel juhul ei saa öelda, et kui puud põlevad koldes 3 kW võimsusega, siis tuppa antakse soojust 2 kW võimsusega. Ahi on ikkagi üsna suure inertsiga, soojust salvestav küttekeha. Ahju kütad vähemalt tund aega oma 3 kW võimsusega ja selle aja jooksul veel tuppa ei tule suurt midagi, tuleb oluliselt hiljem.

Ei saanud aru, kas seda pead õigeks väiteks või milles jätkuvalt "probleem" on?
kütad nii sileda kui ribilise pinnaga ahjus ära X koguse puid, ahju sees kivid lähevad Y temperatuurini ja ribilise pinnaga välispind juhib soojust ära täpselt sama võimsusega mis sile pind

Trollid või mängid või oled?
Kui sa sisetad mingisse kivisse oma pilpaga 3kw sooja siis jah kogu soe tuleb sealt ka välja ribiline kivi jahtub kiiremini (aga jumala eest see ei tähenda seda, et see on võimsam kivi) (see lõik on siis ahi kus köetakse sületäis puid jrg lõik tuleb katla, radika kohta, kuhu sisetatakse 3kw koguaeg)

Kui sa paned kivi sisse elktritenni 3kw ja kõik see aeg on 3kw purakas taga (võrgust katlast või puudest) siis pole mingit vahet, kas kivi on ribiline või sile nagu oina neer. Tuppa tuleb sealt ühesugune kogus sooja ühesuguse kiiruseg, ühel juhul lihtsalt on kivi temperatuur suurem teisel puhul väiksem (võimsus jääb ikka võimsuseks ja välja tuleb ikka 3kw)
Eepika, füüsika ja demagoogia. Sellist asja nagu "juhib soojust võimsusega" ei ole olemas

Kui ribilise pinnaga ahi jahtub kiiremini (sealjuures põletatud puidu kogus oli sama ja ahju kasutegur ka- ütleme et identne ahi, aga lihtsalt väline pind on erinev), siis järelikult see ka kütab tuba suurema võimsusega. Kui ära köetav puit andis välja 3 kWh ja sellest kasulikku soojust saadi 2 kWh (mis salvestus ahju kividesse), siis loomulikult nii sileda kui ribilise pinnaga ahi annavad mõlemad ühtemoodi selle 2 kWh tuppa, aga kuna ribiline ahi jahtub kiiremini, siis selle ahju reaalne küttevõimsus (kW) küttekehana oli suurem.
Elektriga küttes on asjad siiski natuke teisiti. Oletame, et mul on 2 radiaatorit. 1 on sileda pinnaga ja 3 kW küttekehaga. Teine on täpselt see sama 3 kW radiaator, aga sinna panen oma äranägemise järgi ribisid juurde. See teine siis kütab natuke suurema võimsusega kui sile. Ei oska öelda kui suur see vahe praktikas olla võiks, aga teoreetiliselt nii on.

[motikus]

Küta seda korra päevas 72 kw jagu või tenniga vooluvõrgust 3kw/h siis, mis tahes kujuga ahi on teie mõistes sama võimas ükski ribi ei tee tuba soojemaks

Aga vaatame seda olukorda sellisest küljest, et ei ole ühtegi ribi, isegi isoleerime ahju pinna täielikult ära, kivivill jms värk. Nüüd kütame seda ahju palju vähegi suudame, olgu seal kilovatte misiganes, tuba ei lähe ju soojemaks. Seega, ribide arv on oluline.

[Loff]

Kui ribilise pinnaga ahi jahtub kiiremini (sealjuures põletatud puidu kogus oli sama ja ahju kasutegur ka- ütleme et identne ahi, aga lihtsalt väline pind on erinev), siis järelikult see ka kütab tuba suurema võimsusega. Kui ära köetav puit andis välja 3 kWh ja sellest kasulikku soojust saadi 2 kWh (mis salvestus ahju kividesse), siis loomulikult nii sileda kui ribilise pinnaga ahi annavad mõlemad ühtemoodi selle 2 kWh tuppa, aga kuna ribiline ahi jahtub kiiremini, siis selle ahju reaalne küttevõimsus (kW) küttekehana oli suurem.
Elektriga küttes on asjad siiski natuke teisiti. Oletame, et mul on 2 radiaatorit. 1 on sileda pinnaga ja 3 kW küttekehaga. Teine on täpselt see sama 3 kW radiaator, aga sinna panen oma äranägemise järgi ribisid juurde. See teine siis kütab natuke suurema võimsusega kui sile. Ei oska öelda kui suur see vahe praktikas olla võiks, aga teoreetiliselt nii on.

Et siis jõudsime ikkagi sinna, et pind kütab?

[Turist]

Et siis jõudsime ikkagi sinna, et pind kütab?

Mida selle all mõtled?

[will111]

Turist, vaata...sul on õigus, aga lobsteril on ka õigus. Sinul on õigus selles, et see suurema pinna ja rohkemate ribidega ahi võib küll kütta tuba suurema võimsusega ehk teisisõnu ajaühikus võib sealt eralduda rohkem sooja - aga sellisel juhul ta ju ka jahtub kiiremini maha ehk see võimsus kukub kiiremini ära kui sisend on mõlemal juhul võrdne. Kokkuvõttes sa ei saa sealt kuidagi kätte rohkem soojusenergiat kui misiganes % sellest 3kwTUNNIST, mida nendest puudest õnnestus ahju talletada. Küll aga võid saada ajaühikus kätte rohkem sooja ehk siis ahju VÕIMSUS kilowattides (mitte energiahulk ehk kilowatt tunnid) võib tõesti olla suurem.
Reaalses elus muidugi on tavaliselt veel ikkagi nii, et selle suurema pinnaga ahju võimsuse kätte saamiseks sa pead tõenäoliselt ka natuke rohkem puid siiski ahju toppima. Muidugi mitte alati, siin olenebki juba ahju ehitusest ja kasutegurist.

Ja asi, mida vist ei mõiste paljud...ega need kivid ei ole ka mingisugused lõpmatu soojusmahtuvusega imelised asjad, mis eiraks kõiki füüsikareegleid. ühte kivisse talletub soojusenergia koldest väga lihtsalt kui kivi pind on madalal tempil ja kolde temp on kõrge. kuid samasse kivisse talletub soojusenergia väga väga kehvasti kui see kivi ja tema pinnatemp ajada seal koldes väga kõrgeks. Loomulikult soe eraldub nendest põlevatest puudest endiselt, ja loota võib, et siis see talletub kasuliku soojusena kuskil ahju korstnapoolsemas otsas. Aga kokkuvõttes läheb ikkagi koguaeg üsna arvestatav kogus soojas lihtsalt korstnasse ehk teisisõnu kaduma. Ma olen mõõtnud ja monitoorinud oma maja korstnast väljuvate suitsugaaside tempi. See võib kõikuda vahemikus umbes 25-70 kraadi. Peaks olema siililegi selge, et sealt väljuv soojusenergia hulk on seeläbi ka väga erinev.

motikus, see mida sa kirjeldasid on ahju hetkevõimsuse muutmine. tehtava kasuliku töö hulka see teoreetiliselt ei muuda...juhul kui sul on selles ahjul piisav kivimass, et korraga köetav soojushulk ilusti ära talletada. kui aga ei ole, siis lased kasuliku sooja niimoodi kivivillatades lihtsalt korstnasse.

[Turist]

Turist, vaata...sul on õigus, aga lobsteril on ka õigus. Sinul on õigus selles, et see suurema pinna ja rohkemate ribidega ahi võib küll kütta tuba suurema võimsusega ehk teisisõnu ajaühikus võib sealt eralduda rohkem sooja - aga sellisel juhul ta ju ka jahtub kiiremini maha ehk see võimsus kukub kiiremini ära kui sisend on mõlemal juhul võrdne. Kokkuvõttes sa ei saa sealt kuidagi kätte rohkem soojusenergiat kui misiganes % sellest 3kwTUNNIST, mida nendest puudest õnnestus ahju talletada. Küll aga võid saada ajaühikus kätte rohkem sooja ehk siis ahju VÕIMSUS kilowattides (mitte energiahulk ehk kilowatt tunnid) võib tõesti olla suurem.

Jah, täpselt seda olen rääkinudki, pole oma arust midagi valetanud.

[will111]

Nojah, mina sain sellest põmst aru, kuigi eks su kirjeldus oli natuke lünklik kohati. lobster ilmselgelt aga vist sellest aru ei ole saanud ja ajab oma rida, aga tema kirjeldus ja arusaam teatud asjadest on samas pehmelt öeldes primitiivne. miljon korda lihtsalt üht ja sama energia jäävuse seadust igasuguseid jube koomilisi termineid kasutades kirja panna, ma ei tea kuidas ta viitsib kui aga 3 pilbast annab mõne mehe arvates tuppa alati täpselt võrdse koguse sooja sõltumata sellest, kas põletad neid ahjus, plekkämbris või hoiad sahtlis, siis on natuke keeruline seda loogikat mõista tegelikult, ja mõista, et kui palju see inimene tegelikult oma ühest koolist meelde jäänud füüsikaseadusest kaugemale suudab arutleda

[yeekim]

Endiselt, 3 halgu annavad põletades välja ühesuguse SOOJUSHULGA nii toas, ahjus, õues kui ka willi sahtlis!

Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.

Kütteväärtus iseloomustab kütuse põletamisel saadavat maksimaalset energiahulka. Seda mõõdetakse tavaliselt tahke- ja vedelkütuste korral kilokalorites ühe kilogrammi kütuse kohta (kcal/kg) ja gaaskütuste korral kuupmeetri kohta (kcal/m3). SI-süsteemi vastavad ühikud oleksid džaulides: kJ/kg ja kJ/m3. Kokkuleppeliselt on kalori väärtuseks defineeritud 4,1868 J.

[mx77]

Endiselt, 3 halgu annavad põletades välja ühesuguse SOOJUSHULGA nii toas, ahjus, õues kui ka willi sahtlis!

Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.

Kütteväärtus iseloomustab kütuse põletamisel saadavat maksimaalset energiahulka. Seda mõõdetakse tavaliselt tahke- ja vedelkütuste korral kilokalorites ühe kilogrammi kütuse kohta (kcal/kg) ja gaaskütuste korral kuupmeetri kohta (kcal/m3). SI-süsteemi vastavad ühikud oleksid džaulides: kJ/kg ja kJ/m3. Kokkuleppeliselt on kalori väärtuseks defineeritud 4,1868 J.

See on täiest korrektne arvamus. Ma ei saagi aru, kuidas see jutt elektriradikate ribide arvu pealt siia ahjuga kütmise teemasse pööras (aga biker.ee jaoks ei ole see sugugi imelik ). Mis on ahju ja elektriradika suurim erinevus, et kui eri tüüpi elektriradikate kasutegur on suht sama, siis ahjude ja ja muude puudega köetavate küttekollete soosjuslik kasutegur kõigub ikka väga suures vahemikus.

[will111]

kui raske on sul ENDAL lugeda läbi see kuradi tekst, mida sa mulle siia tsiteerid? kui seal on kirjas selge sõnaga MAKSIMAALSET siis kas sul ei teki mingit küsimust, et äkki see on selline teoreetiline väärtus või et kui öeldakse kohe spetsiaalselt niimoodi siis võibolla see praktikas alati ei ole justnimelt maksimaalne?

aga jah, mis siin ikka pikemalt vaielda, te olete lobsteriga täpselt üht masti vennad. äge on kuskilt võtta mingisugune võimalikult lihtne statement (mida te endi ajud suudavad kuidagi hoomata) ja seda siis laiendada absoluutselt kõigele ning kõikjale.
isegi kui see on liiga keeruline concept mõista, et MAKSIMAALSET energiahulka ei pruugi alati, iga põlemisprotsessi puhul kätte saada...siis nii lihtsat asja tuleks ikka mõista, et tehku see puu seal koldes mida tahab või andku välja misiganes täpselt ühesuguse hulga energiat, kui sul ikka on fucking korsten laia ilma siis tuppa sa mitte kunagi seda "ühesugust" soojushulka ei saa!!!

mis elektriradikaid puudutab siis need on võrreldes puuküttega ahjuga ikka väga lihtsad seadeldised. seal pole tõesti väga midagi arvutada, 3kw on 3kw. kuidas see 3kw sul ruumis jaotub on muidugi juba teine teema...ja see on põhjus miks kaks erinevat otse elektriga küttekeha võivad ka täpselt sama tarbitava võimsuse juures tunduda justkui päris erineva efektiga

[mx77]

will sa ikka ei suuda olla?

[romulus]

VAU, nii kuuma vastukaja ei oleks küll oodanud... Kui need tulised vaidlused nüüd kuidagi mu kuuti saaks suunata, oleks tasuta soe vist paariks aastaks olemas Kütmine on jätkuvalt eestlase lemmikteema.

Aga kirjutasin siin Systemairi ühe nende pakutava nn tööstuslikuma radika kohta, vaatab mis vastavad. Atexi asju vaatasin ka huvi pärast aga jah, need on ikka väikelinna korteri hinnaga

Praegu tegelikult kasutangi IR soojendajat (terrassi oma), aga seda ikkagi ei julge jätta pidevalt järelvalveta kütma ja ei saa juhtida ka, kuna tal digitaalne lülitus. Puuahju kasutamine ei ole variant, lihtsalt ei tasu ära, kortna ehitus jms. Pigem maksan praegu selle paarkend euri elektri eest ja loodan kliimasoojenemisele.

Hoian teemal silma peal, siin võib veel igavese energia allikas vaidlusest kooruda

[mx77]

Puuahju kasutamine ei ole variant, lihtsalt ei tasu ära, kortna ehitus jms.

Enamus puidufirmasid kasutavad puukütet ühel väga lihtsal põhjusel. Ilmselt aimad ise ka

[will111]

romulus, korstent ei ole vaja...võid ka keset põrandat plekkämbris ju tuld teha. nagu siit teemast välja on koorunud siis mingit vahet nagunii ei ole, mis sa nende pilbastega teed, ühesuguse sooja saad kätte igal juhul võid need ka niisama garaazi põrandale visata ja otsast põlema panna

muide garaazi kütmiseks igati sobilikku puidukraami antakse tänasel päeval tegelikult sisuliselt tasuta ära. no mitte, et toa kütmiseks see sobilik ei oleks...lihtsalt toa kütmisel üldiselt on vajaminevad kogused suuremad. kuskil just pakuti jälle ruum puidmaterjali töötlusjääke ehk täitsa kuiva ja puhast puitu...äraviimise vaeva eest

[yeekim]

OEHHH