Garaazi kütmine ja soojustamine

[Madlobster]

no ei suurene ei radika ega ahju võimsus sellest pindala suurendamisest. Lihtsalt soojusvahetus kiirus kasvab.
Kui sul on 1,5kw radiaator siis ta jääb ikka 1,5 kw radiaatoriks vaatamata kui palju sa sinna ribisi lisad ja tema kütte suutlikus jääb ikka 1,5kw.
Ok va juhul kui pindala vähendada kuniks radikas ei ole võimeline, enam oma tekitatud sooja ära andma ja lihtsalt lülitub välja, põleb maha vms.

Kui sa lisad ribisi (suurendad pindala) siis ilma lisa kilovatita (lisa võimsuseta voolu võrgust) ei ole võimalik radikat enam selle 50C juures hoida. Pindala suurendamine ei suurenda võimsust. Võimsus on radika pilka peal kirjas ja jääb selleks, mis seal kirjas on, keevita sinna või ruutkilomeeter külge. Kuna pindala suurendamisega soojusvahetuskiirus kasvav siis selle võrra (sama võimsuse juures) pinna temperatuur langeb ning tuppa tulev soojuse hulk ei muutu

Jõudu

[Turist]

Kui sa lisad ribisi (suurendad pindala) siis ilma lisa kilovatita (lisa võimsuseta voolu võrgust) ei ole võimalik radikat enam selle 50C juures hoida.

See oleks mulle uudis olnud võibolla 30 a tagasi. Ma ei rääkinud mingist konkreetse võimsusega elektriradiaatorist, vaid üldisemalt soojusõpetuse teooriast. Ribisid loomulikult on selle eesmärgiga juurde pandud, et saaks võimsama radiaatori ja see võimsus tuleb siis suuresti konvektiivsest soojussülekandest, mitte enam kiirguslikust (nagu Loff-i kirjutatust välja lugesin).

[morse]

Puidutolmu sisse puhurit küll panna ei tohi. Puidutolm on plahvatusohtlik - isegi elektrikilp peab tolmuses keskkonnas tihe olema.

Urmase soovitatud õliradikal on ilmselt puhur, millel ei ole küttetraate, see on oluliselt turvalisem variant. Mul ka sarnane õliradikas (ilma ventikata) ja tegelt on päris hea misiganes ruumi kütmiseks. Palju mõnusamalt kütab kui tavaline elektriradikas (mitte õliradikas) - kogu aeg on kuum.

Tolmuses keskkonnas oleks selline veneaegne paneelikujuline õliradikas mugavam puhastada aga selliseid tänapäev vist ei pakuta.

Õliradikas on oma väiksuse kohta üllatavalt efektiivne sooja tegemise kohapealt. Elektri kulu kohapealt ei oska sõna võtta.

Elektri mõttes on ju tegelt 1:1 suhe. Kõik elektrikütteseadmed kulutavad 1KW sooja tootmiseks 1KW elektrienergiat. Vahed tulevad sisse vast sealt, et kui ma garaažis betoonist põrandat elektriga soojaks ajan, siis algselt läheb 8h nahka... Aga samas jääb ta peale väljalülitamist ka pikalt soojaks...

Minu silmis peamine viis elektriküttega säästa on mingi pump. Muus osas võiks ju summa summarum sama tulla? Vahet pole kas õliradikas või puhur vmt.

Või olen ma millestki valesti aru saanud?

[Madlobster]

Kui sa lisad ribisi (suurendad pindala) siis ilma lisa kilovatita (lisa võimsuseta voolu võrgust) ei ole võimalik radikat enam selle 50C juures hoida.

See oleks mulle uudis olnud võibolla 30 a tagasi. Ma ei rääkinud mingist konkreetse võimsusega elektriradiaatorist, vaid üldisemalt soojusõpetuse teooriast. Ribisid loomulikult on selle eesmärgiga juurde pandud, et saaks võimsama radiaatori ja see võimsus tuleb siis suuresti konvektiivsest soojussülekandest, mitte enam kiirguslikust (nagu Loff-i kirjutatust välja lugesin).

siis ma ei saa üldse aru mis soojusõpetusest sa räägid ja kes seda sulle õpetas

kui sa võtad oma sileda radika ja paned sinna ilma ribideta kilovatte juurde või koos ribidega kilovatte juurde, et mis siis nagu su arust muutub?
ühel juhul on radika pinnatemperatuur madalam teisel juhul kõrgem, toas on ikka sama palju sooja.

[yeekim]

Kas on siin foorumis ka mõni teema, mis teaduseks ära ei lähe

Tahad "saba peale" kedagi võtta- tuleb teadus, seadus ja Randmeväände raamat
Tahad garaaži kütta- teadused/valemid ja tulemid.

Mida siis teemaalgataja ostma peaks, termodünaamiku õpiku või küttekeha

[Loff]

Mida siis teemaalgataja ostma peaks, termodünaamiku õpiku või küttekeha

[Tuuletallaja]

Teemaalgatajale sobiks mingi meelepärane (+ tuleohutusega kooskõlas) küttekeha, vaevalt, et siin valemitega žongleerimine olulist võitu tooks meie tagasihoidlikus talves.
Termodünaamika õpikul peaks siinse jutu põhjal olema minekut küll.

[mx77]

Ma olen näinud päris palju puidutöökodasid, kus kütteks on nurgas Bullerjan

[Turist]

siis ma ei saa üldse aru mis soojusõpetusest sa räägid ja kes seda sulle õpetas

kui sa võtad oma sileda radika ja paned sinna ilma ribideta kilovatte juurde või koos ribidega kilovatte juurde, et mis siis nagu su arust muutub?
ühel juhul on radika pinnatemperatuur madalam teisel juhul kõrgem, toas on ikka sama palju sooja.

Minu soojusõpetuse õppimise pärast ei ole vaja muret tunda, ilmselt ka soojusõpetust õpetatakse üsnagi sarnaselt. Sellest ehk oled isegi aru saanud, et asi pole erineval tasemel teadmiste omandamisest, vaid et siin üks räägib aiast ja teine aiaaugust?

Muutub see, et sileda radiaatoriga annab see radiaator kiirgusena ära suurema osa soojusest kui ribidega radiaator (mis annab konvektiivselt). Just sellest mu jutt siin eespool algas.
Sa oled oma mõtetes ikkagi mingis konkreetses elektriradiaatoris kinni. Ma ju ütlesin, et räägin soojusõpetuse kontekstis üldisemalt, mitte mingist konkreetsest elektriradiaatorist kusagil toas. Sellest pole midagi rääkida, põhikooli lapselegi selge, et see on ehitatud kindla võimsusega ja ribide juurde panemine võimsust ei muuda (Märkimisväärselt mitte. Mingil määral on see siiski võimalik. Ütle kuidas? ). Kes ütles, et radiaatori pinna temperatuur peab madalamaks minema kui ribisid rohkem juurde panna. Näiteks kütad vesiküttega radiaatorit katlaga ja annad radiaatorile 50 C peale. Tuleb ju küttevõimsuse erinevus sileda ja ribidega radiaatori puhul?

[Madlobster]

siis ma ei saa üldse aru mis soojusõpetusest sa räägid ja kes seda sulle õpetas

kui sa võtad oma sileda radika ja paned sinna ilma ribideta kilovatte juurde või koos ribidega kilovatte juurde, et mis siis nagu su arust muutub?
ühel juhul on radika pinnatemperatuur madalam teisel juhul kõrgem, toas on ikka sama palju sooja.

Minu soojusõpetuse õppimise pärast ei ole vaja muret tunda, ilmselt ka soojusõpetust õpetatakse üsnagi sarnaselt. Sellest ehk oled isegi aru saanud, et asi pole erineval tasemel teadmiste omandamisest, vaid et siin üks räägib aiast ja teine aiaaugust?

Muutub see, et sileda radiaatoriga annab see radiaator kiirgusena ära suurema osa soojusest kui ribidega radiaator (mis annab konvektiivselt). Just sellest mu jutt siin eespool algas.
Sa oled oma mõtetes ikkagi mingis konkreetses elektriradiaatoris kinni. Ma ju ütlesin, et räägin soojusõpetuse kontekstis üldisemalt, mitte mingist konkreetsest elektriradiaatorist kusagil toas. Sellest pole midagi rääkida, põhikooli lapselegi selge, et see on ehitatud kindla võimsusega ja ribide juurde panemine võimsust ei muuda (Märkimisväärselt mitte. Mingil määral on see siiski võimalik. Ütle kuidas? ). Kes ütles, et radiaatori pinna temperatuur peab madalamaks minema kui ribisid rohkem juurde panna. Näiteks kütad vesiküttega radiaatorit katlaga ja annad radiaatorile 50 C peale. Tuleb ju küttevõimsuse erinevus sileda ja ribidega radiaatori puhul?

Kiirgus vs konvektiivne on jah lihtsalt isiklik eelistus (võimsus jääb mõlema puhul võimsuseks). Katlaga vesikütte 50c kui paned ribisi juurde siis see võrdub katlast suurema võimsuse tarbimisena, mis on täpselt sama kui suurendad oma el radikas küttekeha võimsust (tarbid võrgust rohkem energiat) mingit vahet pole kas tarbid võimsust vooluvõrgust või veevõrgust (vee kütmiseks kulub sinu ribide lisamisel rohkem energiat)
Sinu jutu järgi muutub tsikkel võimsamaks kui kaalu vähendad (no läheb kiiremini edasi järeldus on võimsam, läheb kiiremine nullist sajani ka seega raudselt võimsam) Kui sisend võimsus on suurem, siis ilmselgelt on ka väljudvõimsus suurem. Aga sisendvõimsuse samaks jätmisel ei ole võimalik ühegi ribiga väljundvõimsust suurendada pole vahet kas muuta see soojuseks ja anda ära konvektiivselt või kiirguslikult
Nüüd taipan, miks rullnokad oma lääpas bemmile "antitiiva" (ka ju ribi) installeerivad, ma siiani äi mõistnud
Minule räägiti füüsika tunnis võimsusest ja energia ülekandumisest koolis hoopis muud juttu ja ma olen tõenäoliselt liiga vana, et seda uuema aja "ribi" füüsikat õppima hakata. Katsun vanade definitsioonidega kuidagi oma järelejäänud aastad toime tulla.

Aga soojasid jõuluid!!!

[Turist]

Ja kuhu me selle pika jutuga jõudsime?
Teeks nüüd nii, et loe mõttega see Loff-i ja mu esimene postitus läbi, millest väikese lõigu tsiteerimiseks välja rebisid:

Miks ka on plekkahjude plekk-kest pressitud laineliseks - et kiirgavat pinda suurendada. Kui vaadata igasuguste radiaatorite ehitust siis neist pole ükski sirge pinnaga nagu aknaklaas, näiteks.
Sõidukite jautusradikad ei ole ju ka lihtsalt mingid jahutusvedeliku paagid, mille välispind on sile. Ikka väga palju "ribisid" on ju! Ja ilmselt ikka põhjusega.

Ribide lisamine loomulikult suurendab küttevõimsust, aga mitte niivõrd kiirgusliku osa arvelt, vaid konvektiivse.

Jah, ahjule ja (jahutus)radiaatorile on palju ribisid lisatud põhjusega ja see põhjus on võimsuse suurendamine, mitte kiirgusliku komponendi suurendamine (ribid suurendavad konvektiivse soojusülekande osa). Milles probleem?

Ja kas ka "mitteribi"füüsikaga saab selgitada kas/kuidas elektriradiaatori võimsus siiski veidike võib suureneda kui sinna lisaribisid paigaldada (midagi muud radiaatori juures ei muuda)? Kas ka 50x50cm suuruse vasest pinna kiirgusliku võimsuse arvutad ära kui temperatuur on 275°C?

[franz125]

Põhiliselt tegelen seal puutööga, seega puutolmu ikka lendab

Kas õli või konvektor, vahet pole.

Konvektor unusta kohe ära, isegi koduses elamises on tolmu kärssamist tunda.

Ja kogu selle soojatarkuse juures oled näinud ainult selliseid konvektoreid mis tolmu kärsatavad?

[franz125]

Ma olen näinud päris palju puidutöökodasid, kus kütteks on nurgas Bullerjan

Vaevalt et see ohtlikum tolmu süütamise juures on kui mingi elektrit kasutav ja sädet tekitav tööriist.

[Madlobster]

Sobilik reklaam

[will111]

Selle pika jutuga ei ole te keegi jõudnud mitte kuskile. Jesperil õnnestus kõiki edukalt trollida ning tekitada täiesti ebavajalik ja arusaamatu arutelu, muud mitte midagi Ma ei teagi, kas ta tegi seda meelega või hea meelega või ta ise ka päriselt usub, et tema "katse" ja "andmed" ongi korrektsed...aga no sel polegi väga vahet. Korretksed need ilmselgelt ei ole, mistõttu pole ka järgnenud suurel füüsikute paraolümpial erilist mõtet, aga pull oli lugeda küll

Kui härra Jesper paigaldas omale tuppa kord puhuri, kord radika ja väitis, et sama võimsuse puhul teeb "radikas tööd paremini" ja põhjendas seda väitega, et temperatuur on ju kõrgem...siis kas ta mõõtis temperatuuri ära toa/ruumi/ruumide KÕIGIS punktides? Loomulikult mitte. Kas ta siis mõõtis seda vähemalt nii paljudes punktides ja pidevalt monitoorides, et saaks vähemalt enamvähemgi objektiivselt öelda, et tõepoolest nii ongi? No näiteks paarisajas erinevas punktis ruumis, alates kuskil põranda servast, toa nurgast kuni igalepoole mujale. Nii, et terve ruum oleks mõõtepunktidega kaetud ja saadud reaalselt sellised mõõtetulemused, millega on ka miskit peale hakata? Julgen väita, et seda ka mitte. "persetunde" järgi võib muidugi radika kõrval olla väga hea soe istuda. puhuri kõrval jällegi keegi istuda ei taha, sest see ju puhub ja teeb häält. Ja üldse, mis see "kõrgem" tähendab...pool kraadi, kraad kõrgem? 10 kraadi kõrgem? Aga ei, kaunis troll tuli sellest välja küll

Puhur kütab õhku punkt, radikas kütab osaliselt õhku, kuid ka kõiksugused objekte enda ümber ja läheduses. Nende objektide asukoht ruumis on statsionaarne ja tavaliselt asetsefvad need põrandal või lausa "on" põrand! Ruumis pidevalt ringi puhutav ja köetav õhk ümberjaotub üsna ühtlaselt terves selles köetavas ruumis, maast laeni seinast seinani. Seejuures palju "sooja" tõuseb näiteks lae alla because füüsika. Kuna kogu soojus antakse ära õhku ja puhutakse ruumis laiali siis ülla-ülla, saab see ka üsna lihtsalt ja kiirelt sellest ruumist põgeneda vastavate piirete kaudu. Ilmselgelt ka ventilatsiooni kaudu.
Miks on populaarne paigaldada eluruumidesse/elumajadesse põrandakütet? Mida see nüüd täpsemalt annabki? Võiks ju ka paigaldada igalepoole ühe pisikese radika kuskile nurka sama võimsusega, mis on tervet põrandaalust kattev põrandakütte kontuur...peaks ju saama väga hea ning tulema palju odavam teha ka. a näe miskipärast ei ole ikka sama hea. kas põhjus võiks olla selles, et ruumis on põrandaküttega ÜHTLASEM temperatuur?! anyway, will ei tea füüsikast sittagi, nii et jätkake nüüd oma ribide lisamise ja vähendamise juttudega ning kütteseadmete võimsuse arvutamisega

[Turist]

Ja kogu selle soojatarkuse juures oled näinud ainult selliseid konvektoreid mis tolmu kärsatavad?

Elektrilistest konvektoritest (mille kohta räägiti) on küll raske midagi muud kusagil suvalises neid müüvas poes või mõnes hoones kütmas näha kui just spetsiaalselt ei otsi (ja seda pole mul põhjust olnud teha).

[Madlobster]

Jah, ahjule ja (jahutus)radiaatorile on palju ribisid lisatud põhjusega ja see põhjus on võimsuse suurendamine, mitte kiirgusliku komponendi suurendamine (ribid suurendavad konvektiivse soojusülekande osa). Milles probleem?

Probleem on selles, et sinu ahi annab ümbritsevasse keskkonda Y kogusest puudest vms kütusest sooja koguse X. Ja selle ahju võimsus oleneb sellest ja ainult sellest kui palju kütust ta ajaühikus suudab ära põletada, mitte sellest kui palju tal ribisi küljes on.
Sa võid oma ahju ära poleerida, ära ribitada, ümmarguseks rullida või lapikuks tagud või mida iganes sulle veel pähe tuleb Y=X ja jääb selleks. Sinu ribitamine ei muuda seda, seega ei muutu ka ahju võimsus, puude võimsus vms. Defineeri endale võimsus kõigepealt.

Iga keha kiirgab soojuskiirgust, mis on siis, kas nähtava ja inimesele nähtamatu valguse sagedusel olev elektromagnetkiirgus. Sinu ahju ehitusest ja materjalist oleneb, kui suur osa ja millisel sagedusel kiirgub ümbritsevasse keskkonda ja kui suur osa satub sinna konduktsiooni teel. Ahju (radika) või mis iganes võimsus ei suurene ega vähene sellest, millisel moodusel sealt soe ümbritsevasse keskkonda üle kandub (sinu ribidest), selle kogus on ikka X

Selle kallal pole mõtet jaurata, see lihtsalt on nii.

Edit: A see ka veel, et ribisi ei lisata ahjule radikale mitte võimsuse suurendamiseks vaid pinna temperatuuri alandamiseks ülekande teguri suurendamise läbi
Kellelegi ei meeldikus toas punaselt hõõguv ahi. Samuti peab tsikli radikas suutma ära anda mootorist tulevat sooja kiirusega, mis tagab mootorile normaalse töötemperatuuri. See tähendab seda, et mootor annab ka ilma radikata oma temperatuuri ümbritsevasse ära aga on pindala väiksuse tõttu lihtsalt see juures liiga kuum normaalselt töötamiseks. Ribid ei suurenda ka seal ei mootori ega tsiklimehe võimsust. Ja kui panna tsiklile kamazi radikas suurte ribidega, siis ei hakka tsikli mootorist rohkem sooja tulema.
Tegelt ka nagu?

[Turist]

Probleem on selles, et sinu ahi annab ümbritsevasse keskkonda Y kogusest puudest vms kütusest sooja koguse X. Ja selle ahju võimsus oleneb sellest ja ainult sellest kui palju kütust ta ajaühikus suudab ära põletada

See ei ole probleem, sest ma pole vastupidist väitnudki.
Teoreetiliselt on ju ribilise pinnaga (muidu välismõõtmetelt sama mis sile) ahjus võimalik ajaühikus suurem kogus kütust ära põletada (ilma ahju lõhki kütmata, liiga kuumaks kütmata) kuna ribilise pinna soojusülekanne on suurem. Samas kui täpne olla, siis ma ei nimetaks ahju võimsuseks seda kui palju seal ajaühikus puidu põlemisel energiat vabaneb, vaid võimsus oleks pigem ikka see, millise maksimaalse võimsusega ahi tuppa soojust annab. Sa ei taha ju öelda, et ribilise pinnaga ahi ei anna (küll suhteliselt lühikese perioodi jooksul) suuremat võimsust välja?

[Mrtn5]

Siit arutelust paistab, et mõnede arvates on mõnda tüüpi elektriradikal COP suurem kui 1? selle peale tasuks vist patent ruttu võtta, kui juba pole tehtud

[Madlobster]

Sa ei taha ju öelda, et ribilise pinnaga ahi ei anna (küll suhteliselt lühikese perioodi jooksul) suuremat võimsust välja?

Just seda ma tahangi öelda. (kuigi su lauseehitus ei ole kõikse parem )
Ta annab täpselt nii palju võimsust välja kui ta võrgust tarbib. Ahju/radika ülekuumenemine katki minemine vms ei puutu siin asjasse. Ma eelmises postis kirjeldasin väga näitlikult nii võimsust kui ka nende va ribide otstarvet ja tegurit

Aga jah ilusat jõuluaega

[Turist]

Siit arutelust paistab, et mõnede arvates on mõnda tüüpi elektriradikal COP suurem kui 1? selle peale tasuks vist patent ruttu võtta, kui juba pole tehtud

Kes ja kus (millises postituses) nii arvab?

Edit: A see ka veel, et ribisi ei lisata ahjule radikale mitte võimsuse suurendamiseks vaid pinna temperatuuri alandamiseks ülekande teguri suurendamise läbi

Keskkütteradiaatorite näit. tüüp 10 ja 11 erinevusega oled kursis? 10 omab ainult veepaneeli, 11-l on lisaks ka 1 konvektiivküttepind (ribid). Katlast (või muust kütteallikast) tuleb mõlemale sama temperatuuriga vesi peale ja 11 annab seejuures suuremat võimsust. Ribid on sinna pandud suurema võimsuse saamiseks.

[Turist]

Sa ei taha ju öelda, et ribilise pinnaga ahi ei anna (küll suhteliselt lühikese perioodi jooksul) suuremat võimsust välja?

Just seda ma tahangi öelda. (kuigi su lauseehitus ei ole kõikse parem )
Ta annab täpselt nii palju võimsust välja kui ta võrgust tarbib. Ahju/radika ülekuumenemine katki minemine vms ei puutu siin asjasse.

Nii et kütad nii sileda kui ribilise pinnaga ahjus ära X koguse puid, ahju sees kivid lähevad Y temperatuurini ja ribilise pinnaga välispind juhib soojust ära täpselt sama võimsusega mis sile pind?

Jõuludeni veel aega on.

[Madlobster]

Suht lootusetu
Seega teemaalgatajale soovitus, mine poodi ja osta omale kõige suuremate ribidega radikas, siis jagub sooja õhtal kotiga tuppa ka kaasa võtmiseks

[Madlobster]

Sa ei taha ju öelda, et ribilise pinnaga ahi ei anna (küll suhteliselt lühikese perioodi jooksul) suuremat võimsust välja?

Just seda ma tahangi öelda. (kuigi su lauseehitus ei ole kõikse parem )
Ta annab täpselt nii palju võimsust välja kui ta võrgust tarbib. Ahju/radika ülekuumenemine katki minemine vms ei puutu siin asjasse.

Nii et kütad nii sileda kui ribilise pinnaga ahjus ära X koguse puid, ahju sees kivid lähevad Y temperatuurini ja ribilise pinnaga välispind juhib soojust ära täpselt sama võimsusega mis sile pind?

Jõuludeni veel aega on.

Tubli hakkab looma. Võta need pähetagujad seal lause tagant ära ja ajadki juba peaaegu tarka juttu.

[Turist]

Mul ei ole siin ühtegi väidet ega lauset valesti öeldud. Mingi lause kontekstist välja võtmine ja mingisse teise konteksti tõstmine (kuhu see ei sobi) ei muuda seda valeks.
Kui ära võtaks, siis jääks ju mulje, et see oleks õige "...kütad nii sileda kui ribilise pinnaga ahjus ära X koguse puid, ahju sees kivid lähevad Y temperatuurini ja ribilise pinnaga välispind juhib soojust ära täpselt sama võimsusega mis sile pind", aga ei ole ju. Ribide tõttu suudab ahi samas ajaühikus anda suuremat võimsust (selleks hetkeks puud võivad juba ammu ära põlenud olla, ahi on üsna suure soojusliku inertsiga). Järelikult ka jahtub natuke kiiremini.

E: ja kuidas sellega jääb?
Ja kas ka "mitteribi"füüsikaga saab selgitada kas/kuidas elektriradiaatori võimsus siiski veidike võib suureneda kui sinna lisaribisid paigaldada (midagi muud radiaatori juures ei muuda)? Kas ka 50x50cm suuruse vasest pinna kiirgusliku võimsuse arvutad ära kui temperatuur on 275°C

[Mrtn5]

A ok, siis pole ikkagi vahet elektrikulu mõttes, kas kütta siledama või karvalisemaga?

[Madlobster]

[mention]Turist[/mention] Sorry, aga füüsikaõpetajalt tuleb sul küll raha tagasi küsida.
Ma ei viitsi rohkem jaurata

[Turist]

@Turist Sorry, aga füüsikaõpetajalt tuleb sul küll raha tagasi küsida.

Ei tule. Kõik on õige.
Mulle tundub, et siin on praegu see teema

Ei saanud aru, kas seda pead õigeks väiteks või milles jätkuvalt "probleem" on?
kütad nii sileda kui ribilise pinnaga ahjus ära X koguse puid, ahju sees kivid lähevad Y temperatuurini ja ribilise pinnaga välispind juhib soojust ära täpselt sama võimsusega mis sile pind

A ok, siis pole ikkagi vahet elektrikulu mõttes, kas kütta siledama või karvalisemaga?

Ei saa öelda, et päris kindlasti mitte mingit vahet ei ole (natuke siiski võib mõjutada konvektsioon vs. kiirgus teema ja kuidas inimene kumbagi liiki soojust tunnetab), aga praktikas vist vahet väga ei märka.

[will111]

jumala naljakas on lugeda seda vaidlust ikka. mina saan igatahes juba ammuilma kõrvalt vaatajana aru, et üks mees räägib ühest asjast ja teine samast asjast, aga läheneb pisut teise nurga alt. mõlemal on suuremas osas õigus aga kumbki ei saa lehekülgede jooksul aru millest teine räägib

ahjude ja puude koha pealt muidugi võiksid sa Madlobster natuke oma eepiliste teadmistega vaiksemaks võtta. Kui sa juba iseenese jutus lähed kahes järjestikuses lauses iseendaga täielikult vastuollu siis see näitab väga selgelt vaid üht asja...kahjuks.
"ümbritsevasse keskkonda Y kogusest puudest vms kütusest sooja koguse X" vs. "lapikuks tagud või mida iganes sulle veel pähe tuleb Y=X ja jääb selleks" Keegi sai aru ka, mida see matemaatika täpselt tähendama peaks? Minumeelest see tähendab, et natuke vähem õllet jutu kõrvale
ahju ehitusest sõltub kui palju sa Y kogusest puudest saad kätte sooja ehk X'i, see on alati erinev...seejuures kaudselt ka sõltuv "ribide" arvust. Y=X on aga üldse mingi täiesti ebamäärane ja ebaloogiline võrdus...jääb puhta arusaamatuks, mida sellega öelda tahetakse. et 3 pilbast võrdub 3kw soojusenergiat, alati ja igas olukorras?

[Ivoonu]

Ma tooks veel ühe teguti mängu - kiirgava keha pinnatöötlus. Värvitud pind vs läikiv poeerirud pind.