Biker.ee foorum

spinna kirjutas:Huvitav, kas kellelgi veel on sellist jama esinenud, et järsul pidurdamisel läheb tagaratas blokki ja selle peale lased esimest pidurit järgi. Tulemuseks endiselt lohisev tagaratas ja ilmatuma pikk peatumisteekond.

Eeldame, et pidurdamine toimub kuival ja korralikul kõva kattega teel ning ratas pole pidurdamise hetkel kaldes.

Sellisel juhul on vaja:
1. saada ratta raskus kantud esirattale, milleks sobivad (efektiivsuse järjekorras): järsk gaasi mahalaskmine ja/või mõõdukas pidurdus tagapiduriga ja/või kerge pidurdus esipiduriga
2. peale seda kui esiratas on vastu teed surutud ja esivedru pinge alla saadud vajutad kasvava jõuga esipidurit
3. meeles tuleb alati pidada, et gaas ja pidur pole on-off lülitid
4. esipiduri rakendamise kiirus ja lõppintensiivsus vajavad harjutamist ja sõltuvad miljonist tegurist
5. kerge tagapiduri kasutamine kogu pidurdamise ajal pole kurjast vaid pigem aitab kaasa, aitab säilitada ratta otseliikumist, vastasel juhul on kogu ratta mass rakendatud ühte punkti mis asub ratta raskeskmest eespool ja seega meenutab asi mõnes mõttes teraviku peale püsti asetatud püramiidi
6. kohe kui tagaratas on hakanud lohisema tuleb tagaratta pidurdusjõudu vähendada (mitte aga esirattaga)
7. meeles on vaja pidada, et mida suurem on esirattale rakendatav pidurdusjõud seda "kergemaks" muutub tagaratas (kuna raskus kandub ette) ja seda kergemini ta lohisema hakkab
8. samas aga mida tugevamini on juba vastu teed surutud esiratas seda tugevamat pidurdust ta välja kannatab
9. pidurdusharjutused õpetasidki eelkõike seda, et korralikult eelpidurdusega vastu teed surutud esiratas kannatab välja tavasõitja jaoks uskumatut pidurdusjõudu seda aga eeldusel, et ta on maksimaalse pidurduse alguseks korralikult vastu teed surutud
10. efektiivne pidurdamine ei tohi olla alguses "järsk", väike kannatlikkus pidurdamise alguses tasub ennast lõpuks mitmekordselt ära aga seda kannatlikkust tuleb ka harjutada. sõites näiteks koos kaassõitja ja pakkidega vastutuules tõuseb ratta nina ülespoole. "Järsk" vajutus esipiduriga saabki sel juhul ainult esiratta blokeerumisega lõppeda.
11. pidurite korralikuks kasutamiseks peab esipiduri link olema reguleeritud mugavalt lähedasse asendisse aga ikka nii, et vajadusel lõpuni saaks vajutada. kauge lingiga kulub aega kuni näpud lingi taha saab ja täpne töö "pikkade" näppudega on samuti raskendatud. samuti muutub küsitavaks vajadusel samaaegne vahegaasi andmine (näiteks kurvi sisenemisel pidurdad ja vahetad käike samaaegselt allapoole).
12. jalapiduri kang peab olema reguleeritud nii alla, et jalga jaluselt tõstmata saaks kontrollitult vajutada. pidurdamisel jala jaluselt tõstmine võttab sõitjalt ära ühe toetuspunkti (mida tal on aga sel hetkel just väga vaja) ja piduri vajutamine toimub reielihasega aga mitte jala pöiaga. tundlikuse vahet neil kahel lihasel pole vaja selgitada.

Tarmo,
sa kirjeldasid väga mõnusalt ja üksikasjalikult kuival kõval teekattel pidurdamist. Äkki viitsid veits kribida ja anda teada, kuidas käituda lahtise killuga ja suureteralisel kruusateel.
Ette tänades!

Tarmo kirjutas:6. kohe kui tagaratas on hakanud lohisema tuleb tagaratta pidurdusjõudu vähendada (mitte aga esirattaga)
7. meeles on vaja pidada, et mida suurem on esirattale rakendatav pidurdusjõud seda "kergemaks" muutub tagaratas (kuna raskus kandub ette) ja seda kergemini ta lohisema hakkab

No häda ongi selles, et ma TEAN, et peaks jalga kergendama ja esipidurit võiks veelgi tigedamalt peale tõmmata, aga käsi ja jalg askeldavad ise omasoodu ( ja täpselt vastupidi vajalikule) mis siis et mõte käsib teistmoodi toimetada.
Pole hullu, käin harjutamas .
Ja kursustele ,nagu öeldud, kah kindel plaan minna. Minu liiklusharjumustega satub õnneks ohuolukordadesse üliharva

Üritus igati asjalik, kogenud ja pädevad instrukrorid, korralik öömaja/saun, piisavates kogustes toidupoolist ning super seltskond andsid kokku ülihea koosluse. Kuigi sõidukogemust üle kümne aasta, oli palju uut avastamist ja häid juhtnööre, mida tavaliikluses rakendada. Rumal see kes arvab, et sõidan juba mitmendat hooaega, mis mul sealt saada? Kel vähegi võimalust, käige ära kasuks ka kõige kogenenumatele.
Kui üldse millegi üle viriseda oli, siis võib-olla matkamise teema. Nagu teemaarendaja ise rõhutas, on see väga individuaalne ja seda ta ka on.

Suured tänud korraldajatele õnnestunud ürituse ja kohale tellitud hea ilma eest!!!

On meil Motokooli kavas ka pidurdusharjutus pehme pinnasega teel (kruus, killustik jne.). Kui küsida miks just pidurdus aga mitte kurvisõit siis vastus oleks see, et meil tegu põhiliselt siiski mitteenduuroratastega ja käsitleme eelkõike olukorda kus satud ootamatult asfaldilt ilma katteta teele (teeremont näiteks). eeldame, et juba kruusal olles suudab igaüks jääda terve mõistuse juurde ja asfaldisõiduks mõeldud rataga valida tervisele sobiv kiirus ja pidurdustee enne kurvi.

Tegevus alljärgnev:
1. eeldame, et ratas liigub otse
2. vajutad siduri alla ja tagapiduri põhja ja blokki, jõuga ja nii palju kui tagapidurist tuleb (siinkohal on tagapidur nagu on-off lüliti)
3. esipidurit esialgu ei puutu
4. järgneb töö rooliga aga seda omandada pole keeruline. tuleb vaid alustada aeglsematest kiirustest (40 km/t) ja tõsta kiirust aegamööda
5. kõige tähtsam reegel on: blokeerunud tagapidurit kruusal LAHTI LASTA EI TOHI. kui lööd verest ära ja sel hetkel kui ratas on kergelt külg ees (ja peaks käima vaid töö rooliga) lased ta lahti taastub rattal vaba veeremine ja kuna tal esiratas põhimõtteliselt otse, ratta ja sõitja kalle sõidusuuunas tahapoole ja külg kergelt ees viskab su seljast maha
6. peab jätkuma meelekindlust ja alustatud pidurdamine tagumine pidur blokis lõpule viia
7. tagapiduri võib lahti lasta vaid sel juhul ja sel hetkel kui ratas juhtub olema otse ja stabiilne
8. lubatud on kerge kaasaaitamine esipiduriga. kohe kui esipidur tahab blokki minna tuleb ta kiiresti vabastada ja siis võib uuesti katsetada teda pisut rakendada.

Kas nii, nagu kruusateel peaks käituma ka märjal asfaldil?

Ei.

Libedal kõva kattega teel ei teki blokeerunud tagaratta poolt lükatud lahtisest teekattest külgvalli ja kaob igasugune takistus mis taguotsa otseks lükkaks.

Ainuke reaalne võimalus on väga ettevaatlik tagapiduri kasutamine. Tegutseda tuleb tagapiduriga "nagu siilid seksivad" s.t. väga-väga ettevaatlikult.

Esipidur on selle juures ohtlik. Kui raskus kandub esirattale ja see blokeerub siis enam tagasiteed püsti ei ole. Kasuks tuleb "halb" tagapidur. Hea tagapidur ongi "halb" ja vastupidi. Puudub igasugune vajadus parandada on tagapiduri efektiivsust. Pigem tasuks mõelda tagapiduri efektiivsuse teadliku vahendamise peale sest seda on siis sõidu ajal lihtsam kontrollida. Samas peavad pidurikettad olema puhtad , et tagada ütlane ja täpne pidurite töö.

Kui tagapidur peaks blokeeruma tuleb ta kohe pisut vabastada ja alustada uuesti blokeerumise piiri katsetamist.

Libedal ja kahtlasel teel on kasulik aeg-ajalt jalgpiduriga testida tee pidamist (õnnestub korraks purustada sõidurutiini, saab tagasi tagapiduri tunnetuse ja teada tee haardumise võime).

Tänud info eest!
Mõni teine päev küsiksin hea meelega soovitusi ka kurvides pidurdamisest.
Loodan, et sa ei kirjuta ainult mulle, vaid on teisigi rohelisi, keda asi tõsiselt huvitab.

käbi kirjutas:ei noh ma saan aru küll et pidurdad alguses otsa maha ja siis järsemalt
kuid kui keegi sulle risti ette söidab siis ei ole sul enam seda aega et korra pidur lahti lasta ja uuesti pidurdada . vöi ma jälle eksin

ja koolitusel öpetage just kruusa ja tallinna tänavatel pidurdamist mitte siledal asfalt platsil sellist kohtab harva ringi liigeldes , vähemalt eestis

Keegi ei räägi piduri vahepeal lahtilaskmisest. Jutt käib sellest, et kerge vajutus tagapiduriga ja murdosa sekundi järel tugevneva survega pidurdus esirattaga juurde. Kui rabad kohe lihtsalt esiratas blokki siis viskab esiratta alt ära. Millised on vajalikud surved pidurikangidele ja ratta vedrustuse reageerimisajad sõltub juba konkreetsetest asjaoludest.

Õppimine tehakse alati kinnisel platsil ja normaalse asfaldiga. Või pakud kasutada õppeplatsina Tallinna kesklinna mõnda elavamat lõiku.



Aukude vahel laveerimiseks on takistusest kõrvalepõike harjutus. Pole midagi parata. Koolitus õpetab tähed selgeks. Lugema õpitakse igapäevase praktikaga.

ka mina olen RAHUL, nuriseda saaks alati.
aga suur kiitus ja au korraldajatele ning eriti meeldivatele ja prof juhendajatele politseist.

Kui rabad kohe lihtsalt esiratas blokki siis viskab esiratta alt ära

see ongi põhjus, miks mul motokoolis käimata jäi ning nüüd kuni poole juunini kipsiga ringi kalpsan.

Lugesin siin seda, kuidas esiots enne intensiivset pidurdust maha suruda, et asi toimiks 100% ja et 2 kesi ja pakkidega sõites on oht esiratas libisema saada.
Endal siis tänavu kevadest kogemus, kus sain hoopis oma Ratta koos pakkide ja tagaistujaga esirattale, mitte esiratast libisema.
Oli see nüüd rumal juhus või põhjustatud sellest, et harjumusest kasutan pea alati ka tagupidurit.
Pidamasaamiseks oli muidugi põhjus ka olemas, öösel kobisid kitsed (4 jalaga sõralised) kuskilt võsast keset teed.

Kiidusõnu siia juba pandud palju, kuid siiski lisaksin ka enda poolt juurde,et vähemalt minu jaoks oli üritus vägagi kasulik ja (sõidu)instruktorid lausa super ja hinna/kvaliteedi suhe IMHO ilusti paigas.
Samas nõustuksin sellega, et esmaabi osa oleks võinud põhjalikum olla ja mina isiklikult oleksin seda aega suurendanud (suht reklaamüritusemaigulise) varustuse osa arvelt.
Aga kokkuvõttes tänan korraldajaid ja ootan järge!!

Mõned pildid motokoolituselt

http://www.hot.ee/motokool1/index.html
Piltide autor Sixten


http://www.zone.ee/activetravel/images/Erki/
Piltide autor Erki

Tarmo kirjutas:

spinna kirjutas:Huvitav, kas kellelgi veel on sellist jama esinenud, et järsul pidurdamisel läheb tagaratas blokki ja selle peale lased esimest pidurit järgi. Tulemuseks endiselt lohisev tagaratas ja ilmatuma pikk peatumisteekond.

Eeldame, et pidurdamine toimub kuival ja korralikul kõva kattega teel ning ratas pole pidurdamise hetkel kaldes.

Sellisel juhul on vaja:
1. saada ratta raskus kantud esirattale, milleks sobivad (efektiivsuse järjekorras): järsk gaasi mahalaskmine ja/või mõõdukas pidurdus tagapiduriga ja/või kerge pidurdus esipiduriga
2. peale seda kui esiratas on vastu teed surutud ja esivedru pinge alla saadud vajutad kasvava jõuga esipidurit
3. meeles tuleb alati pidada, et gaas ja pidur pole on-off lülitid
4. esipiduri rakendamise kiirus ja lõppintensiivsus vajavad harjutamist ja sõltuvad miljonist tegurist
5. kerge tagapiduri kasutamine kogu pidurdamise ajal pole kurjast vaid pigem aitab kaasa, aitab säilitada ratta otseliikumist, vastasel juhul on kogu ratta mass rakendatud ühte punkti mis asub ratta raskeskmest eespool ja seega meenutab asi mõnes mõttes teraviku peale püsti asetatud püramiidi
6. kohe kui tagaratas on hakanud lohisema tuleb tagaratta pidurdusjõudu vähendada (mitte aga esirattaga)
7. meeles on vaja pidada, et mida suurem on esirattale rakendatav pidurdusjõud seda "kergemaks" muutub tagaratas (kuna raskus kandub ette) ja seda kergemini ta lohisema hakkab
8. samas aga mida tugevamini on juba vastu teed surutud esiratas seda tugevamat pidurdust ta välja kannatab
9. pidurdusharjutused õpetasidki eelkõike seda, et korralikult eelpidurdusega vastu teed surutud esiratas kannatab välja tavasõitja jaoks uskumatut pidurdusjõudu seda aga eeldusel, et ta on maksimaalse pidurduse alguseks korralikult vastu teed surutud
10. efektiivne pidurdamine ei tohi olla alguses "järsk", väike kannatlikkus pidurdamise alguses tasub ennast lõpuks mitmekordselt ära aga seda kannatlikkust tuleb ka harjutada. sõites näiteks koos kaassõitja ja pakkidega vastutuules tõuseb ratta nina ülespoole. "Järsk" vajutus esipiduriga saabki sel juhul ainult esiratta blokeerumisega lõppeda.
11. pidurite korralikuks kasutamiseks peab esipiduri link olema reguleeritud mugavalt lähedasse asendisse aga ikka nii, et vajadusel lõpuni saaks vajutada. kauge lingiga kulub aega kuni näpud lingi taha saab ja täpne töö "pikkade" näppudega on samuti raskendatud. samuti muutub küsitavaks vajadusel samaaegne vahegaasi andmine (näiteks kurvi sisenemisel pidurdad ja vahetad käike samaaegselt allapoole).
12. jalapiduri kang peab olema reguleeritud nii alla, et jalga jaluselt tõstmata saaks kontrollitult vajutada. pidurdamisel jala jaluselt tõstmine võttab sõitjalt ära ühe toetuspunkti (mida tal on aga sel hetkel just väga vaja) ja piduri vajutamine toimub reielihasega aga mitte jala pöiaga. tundlikuse vahet neil kahel lihasel pole vaja selgitada.

hm - survivalil olevat käinud asjad teistpidi ...

käisin ka survivalil jah seal opetatakse teisiti, kusjuures nende pohjendused miks on vaga loogilised ja arusaadavad. siinkohal ei hakkaks siiski seda koike edasi jutustama vaid soovitaks soojalt iga yhel ise oma silmaga ja korvaga ning loomulikult ka persega see kõik läbi teha.

Erakordselt lihtne ja "konstruktiivne" on öelda, et 12-st väga erineva sisuga punktist koosnev arutlus on vale ja punkt. Milline mõte on sinu aravtes vale?

Ma ei pea ennast lõpliku tõe kuulutajaks vaid ainult otsin seda. Ehk aitad argumenteeritult aru saada milline on sinu nägemus tõest?

Survivalil õnnestus kahe päeva jooksul proovida pidurdust nii läbimärjal kui ka kuival pinnasel.

Ja seal õpetati jah üsna vastupidiselt - tagapidur kohe lõpuni põhja ja blokki, esipidurit progresseeruvalt.

Kõige uskumatum oli see, kui palju sõiduasend asja mõjutab. Mida korrektsem asend (jalad tugede juurest vastu ratast, põlved kõvasti vastu paaki, ülakeha lõdva), seda vähem ratas tagapiduri lohisema pidurdamise peale kuskile kisub. Ja vaatamata kartusele korrigeerib alateadvus seda täiesti ise, Sina vajutad ainult järjest esipidurit peale kuni blokeerumise piirini.

Kas jutt käib märjast või kuivast kõva kattega teest? Või mõlemast?



Kas sain sinu väitest õigesti aru:
1. vajalik on korrektne kehaasend (jald korralikult tugedel; põlved vastu paaki; ülakeha, õlad ja käed pingest vabad)
2. tagaratas blokki,
3. mängid keha ja rooliga, hoides ratta liikumist otse
4. esipidurit lisad tunde järgi kuni blokeerumise piirini
5. see kõik kehtib nii märjal kui ka kuival teel maanteesõidu kiiruselt pidurdades

Sai proovitud mõlemat, tulemus üsna ühesugune, lihtsalt märjal teel läheb tagaratas kiiremini blokki.

2/3/4 käivad siis mõistagi samaaegselt, ehk esimese piduriga alustamisega ei pea ootama, kuni tagumine juba lohiseb.

Tarmo kirjutas:Erakordselt lihtne ja "konstruktiivne" on öelda, et 12-st väga erineva sisuga punktist koosnev arutlus on vale ja punkt. Milline mõte on sinu aravtes vale?

Ma ei pea ennast lõpliku tõe kuulutajaks vaid ainult otsin seda. Ehk aitad argumenteeritult aru saada milline on sinu nägemus tõest?

Ära nüüd hingepõhjani solvu

Võta seda kui ettepanekut katsuda kogemusi vahetada survivali instruktoritega kogemusi vahetada....

See oleks ju päris jube kui keegi (näit mina) kes midagi ei jaga hakkaks targutama teemal kuidas midagi teha

Nagu näed mu ilmest pole ma põrmugi solvunud. Ja millest ollagi?

Kangesti ihkaks lihtsalt konstruktiivset arutelu. Mis tundub olevat valesti ja miks? Kuidas oleks õigesti ja miks?

Tfr-ga sai täna näiteks peetud privas maha sisukas vestlus võimalike erinevate nägemuste osas. Lõpuks saime ise ka aru, et räägime tegelikult samast asjast ainult, et rõhuasetused on pisut erinevates kohtades.

Katsun saada otsekontakti soome instruktoritega ja selle kaudu tuua asjasse selgust juurde.

Mina selle blokki vajutamisega kuidagi nõustuda ei saa ja väidan, et parim pidurdusjõud on ikka vahetult enne blokkiminekut. Seda kasvõi kiilasjää peal, lihtsalt kõik piirid ja jõud tulevad seal väga madala juba vastu.

Samuti ei saa ma nõustuda teooriatega, kus kasutatakse ainult esimest või ainult tagumist pidurit. Väga libeda tee korral olen lihtsalt otsinud pidurdamiseks kohta ( teepeenar näiteks), aga ikka ja alati mõlemad pidurid korraga. Lihtsalt tundega olen asjale lähenenud. Seda kunagi jawanooruses, praeguse paari kuu jooksul ja ka jalgrattaga sõites.
Ja kas need kallimad rattad asja-eest-teist-taga siis pidureid linkima hakkakski...
Need on muidugi minu mõtted....

Blokki pidurdamine on libisemise piiril pidurdusest efektiivsem ainult ühel juhul- kui aluspind on selline, mis blokis ratta ette kuhjuma kipub (kruus, liiv, "poolkinnine" raske lumi). Sel juhul lisandub rehvi ja teepinna hõõrdejõule veel ratta ette tekkiva hunniku poolt tekitatav aeglustav jõud, mis võib olla suht arvestatava suurusega. Nii kiilasjääl, asfaldil kui ka kõigil muudel kõvadel pindadel, kus kuhjaefekti ei teki, on libisemise piiril pidurdus efektiivsem.
See on teooria. Praktikas võib blokis pidurdus olla efektiivsem, kui väheste oskustega juhi liiga nõrk mitteblokeeruv pidurdus. Samuti võib tsikli puhul olla ohtlik blokeerunud tagaratta jälle veeremapäästmine, selline olukord on jälle kerge tulema, kui väheste kogemustega juht üritab libisemise piiril mängida.
Ehk õpetus lasta pikemalt mõtlemata tagaratas blokki ja nii hoida ei ole võibolla parim maksimaalse efektiivsuse kohapealt, aga siiski küllalt hea. Samas on püstijäämise tõenäosus piisavalt suur, võrreldes blokeerumise piiri otsimisega. Mis ka oluline - see toimib enamvähem igal teekattel.

Panen siis siia ka kokkuvõtte soomlaste seisukohast, mille Tarmole juba privaadis edastasin:

Jah, libisemise piiril pidurdamine on asfaldil mõistagi efektiivsem. Aga "harju keskmine" juht ei suuda, eriti mingis etteplaneerimata hädapidurduses, kus on ehmatus/paanika ka mängus, kahe piduriga koos piisavalt mängida. Ja blokis tagapidur pidurdab ikkagi rohkem, kui üldse mitte tagapidurit. Sellest ka soomlaste soovitus tagumine kohe põhja lüüa ja keskenduda esipidurile - et ühtepidi pidurdaks võimalikult efektiivselt, aga teistpidi ei laseks seda blokki ja alt ära.

Pluss jah see, et kui ratas päris otse pole, on tagumise piduri lõdvemaks laskmise peale highside kerge tulema.

Makes sense, minuarust vähemalt.

Nende argumentidega olen nõus. Endal on mingi eiteaisegi kust tulnud kontrollimatu komme leevendada kohe kui kahinat kostab ja kohe kui sõiduriist hakkab kasvõi üritama külje ette vedamist. Toimis siis ka kui avariisse sattusin koolipoisina. Õnnetuseks pelgan esipidurit pisut ja sellest see totakas komme millest kuskil eelpool mainisin.

Mehed, (no offence) arvan, et vaidlete vales teemas

Terv ja ohutut sõitu ning efektiivset pidurdamist soovib,

primo

Nii info mõttes, et täna kohtasin ARKi platsil Raido Remmelgat ja uurisin järgmise MotoSurvivali kohta. Toimub praeguste andmete kohaselt 28-29.8, endiselt Haapsalus. Ükskord tuleb info ilmselt ha http://www.emmk.ee/ lehele. Mul igatahes kindel plaan minna. Pool nimekirja pidavat praegu juba täis olema.