See aasta ei hakka endale illusioone looma rattaga kuskile kaugele minekust. Kulgen nii sama ja Augustis lähme naisega Itaalia kuid autoga, mitte rattaga.
Autoga kuna, siis saab vaheldumisi sõita (naisel aind Bkat.), kui enam ei viitsi lased tagumised istmed alla ja kahe inimese seksodrom ongi valmis (autoks V50) mitte ei pea paaniliselt otsima hostelit või tassima telki ja muud nodi kaasas. Pealegi on ikka siga mugav sõita kui sinu kasutuses on elementaarsed hüved nagu kliima ja püsikiirusehoidja. Siiani meeles kuidas täisvarustuses lõõskava päike käes warsaw südalinna ummikutes ukerdasin. Võttis nagu veidi naha märjaks küll
krt, sa pole üldse aru saand tsikliga matkamise mõttest

Olen nii auto kui tsikliga lõunamaal matkanud kokku mitu kuud ja mitmed kümned tuhanded kilomeetrid, allpool mu arvamused.
Tsiklil on kah kliima küljes: keerad rutskat ja hakkabki jahedam, keerad veel rutskat ja läheb higiseks
Itaalias auto vs tsikkel oskan rääkida sellist juttu:
1. kiirteed on Itaalias autodele tasulised, tsikliga saab ka ilma. Teel Itaaliasse läbid tõenäoliselt Austriat, kus on tasulised kiirteed (tsiklile odavam), võib-olla Šveitsi (kiirteed autodele tasulised, tsikliga sain ilma), ehk ka Prantsusmaa (kiirtee tsikliga ouliselt odavam kui autoga).
2. Parkimine linnades autole tasuline ja kohta otsi kui hull (igal pool Euroopas), tsikli pargid kuhu tahad ja tasuta.
3. Itaalia suuremates linnades, aga kindlasti ka teiste riikide suuremates linnades on liiklus päris kramplikult tihe, sa kipud sinna sisse ära eksima ja suure osa ajast ummikutes veetma. Navi parandab asja, aga mitte eriti. Eriti hull on sellega mägiste piirkondade suuremates-vanemates linnades, sealsed tänavavõrgud on täiesti ebaloogilised, täis palju ühesuunalisi või tupiktänavaid. Tsikliga sai seal enam-vähem läbi ukerdatud, samuti oli OK, kui linnakaardi uurimiseks tsikli lihtsalt kinni pidasid. Autoga see nii lihtne pole, seal ei ole lihtsalt ruumi
4. Kohalikud sõidavad seal valdavalt oluliselt väiksemate autodega kui V50, sellest tulenevalt nad ka pargivad oluliselt teistmoodi. Sa võid enda autoga paljudest kohtadest mitte läbi mahtuda ja isegi kui leiad parkimiskoha, siis on see sinu laeva jaoks liiga tillu. Muide, sealne parkimistehnika külgboksi jaoks: tagurdan vastu tagumise auto pamperit, siis edasi vastu eessesija pamperit, jälle tagapaper-eespamper, seni kuni auto on vahesse mahtunud, kummaltki poolt parimal juhul 20cm ruumi teiste pamperiteni. Oled sa valmis enda autot äestama/äestada laskma? Kord nägin Rooma kesklinna tänavanurgal uuemat 3-seeria bemmi: küll see tundus suure laevana...
5. Autos magamine ei ole nii hea mõte kui see esialgu tundub, seda ventilatsiooni ja ruumi tõttu. Auto on ikka päris umbne ja kui sa öö jooksul oled juba niigi suure osa autos oelvast õhust ära hinganud, siis hommikul hakkab vahemereline päike peale paistma ja oledki küpse. Paar ööd suudad niimoodi tiksuda, aga siis saab sul magamatusest ja korraliku une puudusest ikka tõsine kopp ette. Akna irvakile jätmisest on kasu vaid kohati ja ajutiselt, päikesesooja see ära ei juhi. Teiseks on allalastud istmetega auto nii madal, et seal saab ainult magada, mitte aga midagi muud teha. Ja klaasid paistavad kah läbi, tuletan meelde

.
6. Olen sõitnud autos, kus regulaarselt üks tüüp päevaund magas. See haises räigelt higi järgi, see hais oli nii polstrites sees, et ka pärast nende uinakute lõpetamist kulus ikka väga palju tuulutumist ja lõhnakuuski, enne kui asi hakkas natuke paremaks minema. Nii et kui ikka lähed autoga, siis soovitus: võta telk kah kaasa ja mõtle, kuidas aknad kinni katta.
7. Ma ei ole nii kindel, et sa suudad igal pool leida mõnusaid ja kõigile aktsepteeritavaid kohti, kus saad autoga suvalt kinni pidada ja magada. Uuri enne kohalikke tavasid ja regulatsioone (mõnes riigis pidavat autodes magamine suisa illegaalne olema). Pealegi, kämpingus on dušš ja peldik, eriti esimest tahad sa väga pärast tihedat päevast tegevust. Ja ka söögitegemise võimalused on kämpingutes oluliselt mugavamad. Usu mind, sul on umbes neljandaks päevaks kopp ees autos saia, juust ja vorsti söömisest.
8. Minu kogemus naise kupatamisest autorooli matkal on, et ega ta eriti roolida ei tahtnud võõras riigis ja kui rooliski, pidid ikka ise kaarti lugema ja julgustama (kuigi sõidukogemust Eestis oli väga piisavalt) st et puhata ikka ei saanud ka kõrval istudes.
Tsikliga kuumas küpsemisest niipalju, et see on tõesti tõenäolik ja väga piinarikas, kui sul on seljas Eestis sõitmiseks kohane tavaline paks veekindel jopp ja püksid, mis tavapäraselt musta-tumedat värvi. Just soojamaa reise silmas pidades ostsin endale heledad riided, millel saab vee (ja tuule)kindlat membraani ära võtta, see teeb elu oluliselt paremaks. Ilma kaitsmeteta ja plähvide väel ei soovita seal kah sõita.
Ka tsiklil ja tsiklil on vahet. Nädalate kaupa 600 baigiga koos kogu varustusega sõita ei ole tõesti kõige mugavam. Kuigi loomulikult saab, tsiklonautki käis enne GSX600-ga enne Portugalis ära kui hakkas Bemmiga pallile tiiru peale tegema

. Baigi põhimured on mu arust väsitav isteasend eelkõige linnades sõites, kaasõitja kehvavõitu sadul ja isteasend igas olukorras ning piiratud võimalus varustuse kaasavõtmiseks ilma suuremate ümberehitusteta. Aga kasutada oleva tsikli mark ja mudel pole kedagi kunagi takistanud ükskõik kuhu minemast, on R1 leidnud raja läbi Kongo džungli ja on Bimotaga läbitud Sahara.
Kui tahad siiski autoga minna, siis mina soovitaks pigem Saksamaa-Holland-Belgia-PõhjaPrantsusmaa või siis UK. Kui aga tahad siiski Itaaliasse minna, siis pea meeles üks kuldne reegel: ära sõida ühtegi suurde linna sisse, kui sa ei pea seda mingi vaatamisväärsuse või muu vajaduse pärast ilmtingimata tegema

.