Biker.ee foorum

Oleks plaanis siis sm 50 ära tuunida. Mõte on selline, et ostan väiksema hammaka (annab kiirust-võtab kiirendust), koonusfilter ja kas keegi teab kas on ka võimalik mingil määral panna sportsummuti? selline oleks plaan. Kas võimalik teostada või keegi teab omadest kogemustest?

Leegi toru peaksid suurema panema ATM-il on see nagu suusakepp

Seda peaks vist lühemaks ka tegema?
Kuidas seda vahetatakse kui laiaks teha?
Kas oleks mõtet panna koonust? siis oleks vist vaja ka suuremat düüsi aga praegu on mus düüs suurem kui sisselaske ava(düüs orginaal)

lraimo kirjutas:Seda peaks vist lühemaks ka tegema?
Kuidas seda vahetatakse kui laiaks teha?
Kas oleks mõtet panna koonust? siis oleks vist vaja ka suuremat düüsi aga praegu on mus düüs suurem kui sisselaske ava(düüs orginaal)

kuidas saab düüs olla suurem kui sisselaske ava??

lraimo kirjutas:...Kas oleks mõtet panna koonust? siis oleks vist vaja ka suuremat düüsi aga praegu on mus düüs suurem kui sisselaske ava(düüs orginaal)

Ka sa ikka tead, mis asi on "düüs"???

no ma arvan, et see mettallist toru mis läheb karpast mootorisse.

lraimo kirjutas:no ma arvan, et see mettallist toru mis läheb karpast mootorisse.

See pole "Düüs". Seda võib eestikeeles sisselaskekollektoriks nimetada (ja kõigil ratastel ei ole see ka metallist!).
Karburaatori ehitust võid õppida siit: http://www.dansmc.com/carbs.htm
-
Düüs on näiteks see:
Läbilõge temast võib olla selline:

aga kas peale sisselaskekollektorit on sisselaske ava?
Kas sisselaske ava puuritakse suuremaks?
Kas sellel on mõtet?

lraimo kirjutas:Seda peaks vist lühemaks ka tegema?
Kuidas seda vahetatakse kui laiaks teha?
Kas oleks mõtet panna koonust? siis oleks vist vaja ka suuremat düüsi aga praegu on mus düüs suurem kui sisselaske ava(düüs orginaal)

lraimo kirjutas:no ma arvan, et see mettallist toru mis läheb karpast mootorisse.

lraimo kirjutas:aga kas peale sisselaskekollektorit on sisselaske ava?
Kas sisselaske ava puuritakse suuremaks?
Kas sellel on mõtet?

Ära hakka oma tehnilise taibu ja teadmistega parem mittemidagi mittekuskilt tuunima... oled pärast lihtsalt jalamees.

Sisselaskeavaks võib jah nimetada seda. Üldiselt on õige küll, et sisselaskeava peaks olema avar...
Kuid! - ükski asi mootoriküljes ei ole asi üksinda, vaid ta töötab koos teistega ja peab sobituma teistega. Kõige kitsam koht sisselasketraktis peaks olema karburaatori lõõr, täpsemalt koht lõõris peadüüsi ümbruses. Samas kohas paikneb ka segusiiber ja selle nõel. Nii tagatakse maksimaalne õhu liikumise kiirus just peadüüsi suudmel ja parim kütuse pihustumine ja segunemine sisseimetava õhuga. Ei ole mõtet taga ajada sisselaskekollektori- ja üldse sisselaske olulisemalt suuremat läbimõõtu võrreldes karburaatoriga (täpsemalt selle väljundavaga). Juurde see midagi ei anna, rohkem segu sellevõrra silindrisse ei satu, sest kogu trakti läbilaskevõime määrab ära selle kõige kitsam osa - see aga asub keset karburaatorit. Tuleb ainult jälgida, et gaaside teel ei oleks teravaid astanguid ja nurki, mis tekitavad keeriseid ja halvendavad (segu)gaaside liikumist (näiteks mõni tihendi serv turritab detailide liitekohal avavusse). Teine probleem tekib, kui paigaldada jämedama lõõriga karburaator. Siis võib tõesti juhtuda (kui üldse mehhaaniliselt õnnestub sobitada suurem karburaator "vana" kollektori külge!), et kogu trakti kõige kitsam osa jääb hoopis kollektorisse või selle ühenduskohta mootoriga. Sel juhul ei kasutata suuremat karburaatorit täie eest - ta ei tooda mitte kunagi sellistes kogustes segu, kui seda võiks tema läbilaskevõime juures eeldada. Abiks sellistel puhkudel on siis koos karburaatoriga vastavalt ka suurema ("tuuning"!) sisselaske paigaldamine.
eee... kui jutt on endiselt ATM-idest... siis need on neljataktilised ja seal on sisselaskes veel klapid, mis mõjutavad sisselaske ajastatust ja kestust jne... ma pole nende Honda kloonmootoritega isiklikult kunagi tegelenud, ja seepärast ei tahaks siin nende "järeleaitamisest" rohkem sõna võtta.

EDIT! .. ja omalt poolt ka tungivalt soovitan järgida Oldmopedi viimast nõuannet.
-

Mis peaks ära vahetama, et kohapeal gaasi põhjakeerates välja ei sureks?

lraimo kirjutas:Mis peaks ära vahetama, et kohapeal gaasi põhjakeerates välja ei sureks?

õhku ei pruugi korralikult peale saada

lraimo kirjutas:Mis peaks ära vahetama, et kohapeal gaasi põhjakeerates välja ei sureks?

Kui üldse midagi vahetada - siis oleks selleks mopeedi kasutaja.
Miks sa arvad, et kõiki probleeme lahendab mingite asjade "vahetamine"?!
Proovi enne olemasolevadki asjad normaalselt tööle häälestada. Sinupoolt kirjeldatud sümptomid viitavad üheselt lahjale segule. Ja kõige esmalt tähendab see valesti reguleeritud karburaatorit. Karburaatorit reguleeritakse töösoojal mootoril. Külmal mootoril on selline "auk" gaasikeeramisel suht loomulik ja on elementaarne, et külma mootoriga sõitma ei minda.
Teiseks! Eespool juba kirjutasid muuhulgas, et tahad koonusfiltrit peale panna. Kas oledki nüüd siis koonuse peale pannud? Kui nii, siis palju õnne! - juba selle pärast on segu lahja ja sellest on siin mõnes teises teemas ka juttu olnud. Abiks algselt ikkagi karburaatori reguleerimine ja kui olemasolevatest reguleerimisvõimalustest puudu tuleb, siis pead suurema düüsi installeerima.
-

Minu arust ei tohiks segu päris soojana sättida vaid poolsoojana.. Vähemalt minu isa soovitas niimoodi..

KrossiHimuline kirjutas:Minu arust ei tohiks segu päris soojana sättida vaid poolsoojana.. Vähemalt minu isa soovitas niimoodi..

Oma iva selles soovituses muidugi on - kui rattal esineb pisivigu (mõne tihendi- või simmeri vahelt saab lisaõhku, õhufilter pole korras, süütega on pisiprobleeme vms (sealhulgas ka isetegevusliku tuunimisega tekitatud probleemid!)) siis võib küll juhtuda, et töösoojalt käima reguleeritud mootorit on raske külmalt käivitada. Raamatutes kirjapandud reguleerimissoovitused on aga ikka selle eeldusega, et mootor ja lisaseadmed on korras. Mootorit reguleeritakse ju ikkagi sõitma, mitte poolsoojana garaazhiees tiksuma.
-

Ei ole midagi muutnud!
See oli kohe peale ostmist kah!

Ostsid poest/firmast? Kui on garantii siis mine lase garantiikorras korda teha. Kui pole, siis võta manual ette ja reguleeri segu paika. Kui ka manual-i pole, siis kõlbab pea suvaline motoõpik ka. Oluline, et tunneksid vastavad kruvid ja reguleerimismoodused oma ratta garburaatori juures ära. Võimalik, et su rattal on membraaniga karburaator, nendega on siin ka paar kogenumat foorumiliiget kokku puutunud ja tunnevad neid. Otsingu abil võid need kasutajad üles leida ja nendelt otse nõu küsida.
Muide! - sa ikka ei kirjutanud, kas probleem on soojal või külmal mootoril. Kuidas see probleem avaldub. Lihtsalt seisad kohapeal ja gaasitad ja siis sureb välja või oled mingi aeg sõitnud ja täisgaasiga sõidupealt sureb välja?... kirjelda rohkem olulisi üksikasju. Segu lahjenemise põhjuseid lisaks valesti reguleeritud karburaatorile võib palju erinevaid olla - alates sellest, et bensiinipaaki ei pääse õhk sisse, kuni irvakil õhufiltrini. Kõigi nende puhul on veal alati oma "iseloom" - mõni avaldub ainult sooja mootoriga, mõni külmalt, mõnejaoks on tarvis sõitta kümmekond minutit teise puhul on käivitusraskused jne...

See on nii külma kui sooja mootoriga.
Kui gaas on nullis ja siis põhja lükkad sureb välja ( kohapeal olles)
Tahan lahti saada, sest ristmiku ületates on see väga ebameeldiv.

arvatavasti ei saa kätte

ja mis ma siis tegema peaksin ?

Pöörded lähevad maha ja jääb seisma ? Pingulda gaasi et ka ilma andmata oleks pöörded piisavad ,kui mitte liialt et kohapeal seistes liikuma hakkaks

Karpa küljes on selline asi nagu tühikäigu kruvi seda keerad peale.Sõbra ATM-il see aitas

Sai soetatud atm sm 50 ja panin koonuka otsa aga nüüd selline probleem et 55 pealt hakkab paukuma, kas tal on segu liiga kange või lahja ja kas karpa timmimine aitaks?

lahja. Point selles et koonsufilter laseb rohkem õhku peale , mis omakorda tähendab et mootor peab saama ka rohkem bensiini , et segu õige oleks. Jah segukruvi keeramine aitab

Martin. kirjutas: Jah segukruvi keeramine aitab

Ei pruugi aidata. Isegi segunõela tõstmine ei pruugi aidata. Aitab suurem düüs. Lahja seguga sõites saab mootor palju kuuma ja hea ei ole see teps mitte.

Seda tõesti.. aga atmil , vähemalt Monkey replical peaks karpa suht suur olema ja ainult koonuse panemisest ei tohiks düüs väikseks jääda.

kui selle väikse hammakaga tulla lahtisele pinnasele , siis ei ole sellel masinal üldse jõudu

lraimo kirjutas:See on nii külma kui sooja mootoriga.
Kui gaas on nullis ja siis põhja lükkad sureb välja ( kohapeal olles)
Tahan lahti saada, sest ristmiku ületates on see väga ebameeldiv.

mul ka sm 50 .. oskad sidurit kasutada sellel????..kui oskad , ei ole ristmikul mingit muret .. nokapeal minema .

noka peal sa nüüd küll sellega ristmikult üle ei sõida... See ju tagumise ratta veoga.

rallitaja kirjutas:noka peal sa nüüd küll sellega ristmikult üle ei sõida... See ju tagumise ratta veoga.

Hehh... Mõte oli ehk ikka taga ratta peal ma arvan, smi esi ketas piduriga saab puhta asvaldil noka peale seisma jääda!

Ja tõesti, smi automaat siduril on nõks ka sees.
NT: hakkad käiku sisse panema surud käigu alla ära ja jääb sidur nii kauaks peale kui sa kangi üles tagasi lased ja kui enne käiguvaheti üles laskmist annad tuuri siis tekib juba äkk kiiredus.

Muidugi selle koonusfiltriga pead ise mässama, sest veel ei ole ju foorumist kasu kui sul pole midagi küsida!